User:Sosur

From ICO wiki
Revision as of 09:44, 23 October 2014 by Sosur (talk | contribs)
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Siim Ošur

Rühm: ISa, 11

Esitamise Kuupäev: 23. november 2014

Essee

Õpingukorraldus ja Erialatuvtustus kui aine, mille eesmärk on meile, ITK algajatele tudengitele, anda sissejuhatav kursus sellest mis ITK's toimub. Kuidas õppimine kõrgharidusmaastikul toimib ning kuidas hakkama saada. Õppeaine on oma eesmärgi minu suhtes täitnud. Mina, kes ma olen Siim, Siim Ošur. Olen hetke seisuga praegu töötanud juba IT maastikul pea et 3 aastat. Alguses küll kaudsemate töödega ning hiljem juba siis otseselt adminnimisega. Ma olen hetkel täis töökohaga töötaja ühes Eesti suurimas telekomi firmas. Saladus see ei ole, nimi ongi Eesti Telekom AS. Töö iseloom ongi administeerimine ning operatiivne töö. Töö iseloom on raske ning töötunnid veel keerulisemad. Enne seda kus ma praegu olen tegelesin hoopistükkis selle eeldusega kui nii võtta. Ma olin kaabli mees. Aga see selleks. Enne ITK'd olin ma TTÜ tudeng olnud natuke peale aasta ning antud teema millega see õppeaine tegeleb olen ma juba enam-vähem kursis. Seega palju millest ma midagi ei teaks siit juurde ei saanud. Küll aga sain mõningaid huvitavaid nüansse teada ning vaatepunkte juurde. Maailmavaate avardamiseks oli antud õppeaine väga hea. Kuigi ma füüsiliselt kohapeal iga kord olla ei saanud, on ta praeguse hetke seisuga üks huvitavaimatest siiamaani mis mind põimis. Annan enda muljed järgnevate loengute kohta, mis mulle meelde jäid, mis seisukoht minul selle juures on ning mida ma lihtsalt arvan.

1 loengut[1] anti meile lausa 4 inimese poolt. Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ning oli ka Juri Tretjakov kui mu mälu ei peta. Räägiti sissejuhatavalt sellest mis haridusmaastikul ees ootab. EAP'd ning kuidas ennnast majandada. Nominaalkoormus, osakoormus jne. Selle loegnu kohta pole mul midagi arvata kui ainult seda et info oli kasulik. Minu arust mitte otseselt kriitiliselt vajalik aga kui ollakse nagu mina, inimene kellel aega niigi napib ja semestri lõpus suure tõenäosusega koormuse ümbermängimiseks läheb, siis on see info igati positiivne omada. See oli 1 loengutest kus ma ka ise kohal olin, kui et mitte ainuke. Ülejäänud ma olin kas tööl või kodus magamas peale öövahetust. Pean juurde mainima et siin räägiti sellest et Eesti IT maastikul on suhtlusoskus n.ö. puudulik. Nõus igate pidi. Tänapäeva nooremal ühiskonnal on see üks suuremaid miinuseid ning vajab parendamist.

2 loeng[2] oli Margusega mis kattis teemat õppimine ja motivatsioon. Ma nimetaks võib-olla ringi, prioriteedid. Üldiselt nõus millest räägiti. Üldine jutt, spetsiifilist palju ei olnud ning vastu vaielda ka ei anna, kahjuks või õnneks. Pean mainima et nagu Margus, olen ka mina isiklikult siin paberi pärast, kuid samas, saan ka aru sellest miks õpetatakse kõike seda muud mis tegelikult pole n.ö. vajalik. Analüütiline mõtlemine ning arutlev mõtteviis on asi milleta hakkama saamine on raske. Paljud noored ei saa sellest aga aru. Kahju on näha tänapäeval inimesi, kes imbuvad ka minu töökeskkonda mu kolleegideks sellistena kes ei oskagi mõelda outside of the box. Ma olen ise taustaga tulnud enne Telekomi töödelt kus ma ehitasin kaablivõrke, see on mõnes mõttes eelis kuna on andnud mulle veel parema arusaamise kui selle mida näeb paberilt ja dokumentidelt kaablite ning süsteemide kohta. Ma olen keevitanud 2300+ optilist kiudu ja pannud x3 rohkem vaske kokku jne. Aga jagada seda teemat neil kes midagi näinud pole, on üsna keeruline. Paar inimest suudavad seda aga nad on ka vaistu peal väljas kuid samas usaldavad oma sisetunnet. Aga ülejäänud peavad teinekord ikka üle küsima, kas on ikka nii ja naa... Uskuge või mitte, see käib tööl närvidele ja neid inimesi on palju meie maastikul. Ma nimetaks siia hulka ka selle rahva keda Septer mainis "average"'ideks.

Freemind mulle ei meeldi, kuna operatiivse töö kiiremaks tegemiseks läheb asjade otsimisega x3 kauem aega. Ta on võib-olla hea kui sa sellega ära harjud aga lihtne notepad wiki stiilis info talletamine töötab kordades paremini minu meelest.

3 loeng[3] räägiti üldiselt Robootikast ja Häkkimisest. Järjekordselt rääkis Margus ainult ise. Esimest korda sain tegelikult definitsioonile pihta mida tähendab hackimine ja crackimine. Üldiselt nagu iga teine, ajasin ka ise sassi et crackimine on tegelikult see mida me mõistsime hackimise all. Olen nõus, sõbrad ja fun motiveerivad tõesti kõige enam. Kui peale enda on veel kedagi kes asjaga kaasas siis koos on lõbusam. Selle valdkonna alla läheb ka peale selle muidugi ka kõik muu, näiteks mängurlus. Uskuda või mitte aga nii naljakas kui see ka ei tundu on minu arust suhtelist suur enamus inimesi kes mingil määral IT spetsialistid(mitte need vanemad vennad, vaid nooremad) või adminnid/haldajad samal ajal ka kõvad gamerid. Isiklik kogemus. Muide, ei oleks arvanudki et Microsoftil tuleb lüke tasuta litsentse jagada aga küllap mõistsid et muidu jäävad suurest võimalikust järelkasvust ilma.

4 loengut[4] tuli meile tutvustama Janika Liiv. Kahjuks ma puudusin sellelt loengult. Loengu teemaks Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Jaanika nagu ka Carolyni puhul tundub mulle naljakas see et mõlemad alustasid tegelikult mitte millestki ning suutsid ennast töötada suhteliselt kõrgetele kohtadele päris kiiresti, seda on positiivne vaadata, kuigi naisi IT's vähe. Neid võiks tõesti rohkem olla kui ainult 10% tiimides. Üldiselt on see protsent 0 kui võtta minu enda tiim näiteks. Jaanika rääkis analüütikutest. Ma ei teadnud varem analüütiku töö iseloomust reaalselt palju midagi. Ma arvasin et nad koostavad mingeid aruandeid enamus oma ajast ning rohkem mitte midagi. See et tuli välja et nad on hoopis link arendajate ja klientide vahel oli minu jaoks avastus. Mind põimis ka jutt front-end ja back-endist. Ta tõi ka teemasse sisse selle mis neid tegelikult seob ja kui palju erinevaid süsteeme sellega kaasas käib. SOA[5](Service-oriented architecture) on selle nimi. Samuti rääkis Jaanika ka Petise Sündroomist. Ma olen igati nõus, see on olemas. Ma usun et paljud võib-olla ei saanud aru mida see alguses tähendab kuid fakt et teinekord ei tule töö kohta mitte mingit tagasisidet väga pikka aega tekitab tunde et tõesti, äkki nad arvavadki et ma olen petis, et siiamaani on hästi läinud ning kõik on OK. Ehk on lihtsalt asi olnud õnnes ning pole lihtsalt pidanud millegi peale pingutama jne. Siis ongi see effekt et tunned kuidas teised suudavad sama tööd samamoodi teha ning võivad vaadata kurja pilguga otsa teinekord et issand mis tema siin teinud on. Meie tööots on ka selline. Tagasisidet me ei saagi otseselt kelleltki, kui ainult seda et miks töö tegemata on või asjaga hilinetud. Terve oma pea 2 aasta jooksul pole vist olnudki ühtegi hetke kus oleks tulnud signaali kuskilt suunalt et kõik on korras kui ainult see et vahepeal tõsteti palka. See oli positiivne aga too effekt ei kesta. Petise Sündroom on üks reaalne oht mis varitseb IT maastikul, eriti programmeerija ametikohtadel kuna need on sellised teemad et seal vaadatakse sulle 15 aasta pärast otsa kui kriminaalile et mida sa teinud oled(Ajad muutuvad, seetõttu ka progemine, meil on endal tööltki neid näiteid võtta). Väga tugevat nahka on vaja ellu jäämiseks.

5 loengut[6] andis Carolyn Fischer teemale IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele. Loengu teema oli üldiselt sellest mida Carolyn ise on oma elus teinud ja kus ta töötab. Ta rääkis ka load-balanceridest nagu Citrix NetScaler ning samuti ka Chef'ist aga see oli ka kõik. Ta töötab Skypeis. Kuigi Carolyn ütles loengusaalis et ta teeb esmakordselt ettekannet "üleüldse" ei olnud see tõsi kuna tema ettekannete kohta on koostatud raporteid ka aastast 2012 kui et mitte varemgi. Ta on TechSistersi supporter nagu Janika kuid ma pean mainima et mind see loeng ei lummanud.

6 loeng[7] oli teemadel Testimine ja tarkvara kvaliteet Kristjan Karmo poolt. Kristjan avas mul silmad tegelikult selles osas kuidas testimine mõjutab reaalselt IT firma toimimist mis arendab softi. Mulle on endale ka jäänud mulje et üldiselt koonerdatakse sellega. Testimine tundus ka mulle et milleks, saab ja tegelikult saabki hakkama ka arendaja ise selle tööga kui teinekord vaja. Ma ei räägi algajatest vaid täis töökohaga kompetentsed arendajad endid. Meil on endil ka paar sellist näidet firmas kes nii teevad. Niimoodi leiavad kõrgemad juhid et hoitakse raha kokku. Palka tegelikult juurde eriti ei maksta ja lõpuks ongi tulemus see mis näited Kristjan ise siis sladidel välja tõi. Ta rääkis Y2K[8][9] bugist aga 1 sarnane on tulemas aastal 2038 kui 32-bit counterid resetivad tagasi päris mõnedki aastad. Kristjan tõi välja ka testimise graafi kus siis kujutati mis järgus jõuab toode/soft testimisse. Olen igati nõus et Waterfalli muutmine V mudeliks on õige samm aga samas mõtlen et tegelikult võiks seda integreerida veelgi. Näiteks testides peale igat etappi Waterfall mudelil. Mõistan et samas kui nii teha peab arvestama ka palju kallimate kuludega kuna erinevad tiimid peavad omavahel väga hästi põimuma. Mulle meeldis ka see kuidas toodi ära et testija on samas ka tegelikult sarnane analüütikule ainult et ta on veel suurem vahendaja, kuna peab läbi käima kõigiga. Mõnes mõistes lisas see minu lugupidamist nende meeste poole, kuna töö tundub isegi raskem sellest mida ma ise teen. Kui asju ei testita korralikult vigade jaoks siis tagajärjed on kallid.

Andres Septeri loeng[10] teemal IT Tööturust polnud minu jaoks midagi uut aga sellegi poolest oli mu lemmik loenguid nagu ka nii mõnelegi mu kaasvõitlejale. Andres on väga otsekohene. Ma olen seda loengut vaadanud 5 korda praeguse seisuga ning enamus jutus on täpselt pihta. 1 asjaga pole päri. Suurfirmas on väga raske luua sellist süsteemi kus saaksime sarnaselt väiksele firmale teha töid effektiivsemalt selles mõttes et assigniksime ühele mehele a'la peale VLANi confimisele porti ka selle et ta kaabeldaks switchi rackis ära näiteks. Seda on raske seletada. Kuid seda seetõttu et haldamine läheb raskemaks koos protsessiga. Kuigi ta on tegelikult koht mille üle võiks arutleda, kindlasti saab. Minnes edasi, endises Elionis, praeguses Telekomis on üksustel erinevad töö ülesanded ning ma olen täiesti päri. Korralik mõlutamine päevast päeva. Mõned võrguinsenerid naudivad seda laiaks istumise näol kindlasti mõnuga, samuti on ka raske panna neid inimesi liikuma kuna kõik käib sellesama protsessi järgi. Selleks et seda muuta peab kardinaalselt muutme haldustöövahendite olemust/meetodeid mis on ka praegu tegemisjärgus. Me peame ka arvestama sellega et need inimesed on tegelikult loogiliselt võttes uuenduste vastu sest nad teavad et effektiivsuse tõstmisel nende töökohad kaovad. Selline on elu suurfirmas. Töö läheb sinna kus töö ära tehtakse. Too on tegelikult needus aga samas ka õnn neile kes oskavad ära kasutada, seda eriti kõrgetel spetsialistide töökohtadel(Palkade näol). Eesti tööturg on jah, väike, sinna pole midagi parata. Meie rahvaarv soosib seda.

Viimases loengus[11] Elar Langi poolt teemal Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus, oli seda esimese poole kajastut kuidagi vähe või olin ma juba harjunud selle kuulmisega igas loengus. Veebirakenduste turvalisuse teemal rääkis ta üldiselt paroolidest ning nende crackimisest kuna muu teema oli liiga detailidesse ma eeldan. Olen päri et tõesti, kui inimesed kasutavad lihtsaid sõnu mis on algoritmeeritavad ning kergesti tuletatavad ja brute-forceitavad siis pole sinna midagi parata. See on subject of debate kui kerge on crackida kellegi salasõnu. Viimati tegelesin ise selle teema uurimisega nüüd juba kuskil 7 või 8 aastat tagasi kui veel noorem olin. Siis oli aktuaalne kontode käsitlemine teinekord ning sõbraga koos uurisime mis on turvalisemad viisid paroole panna. Kuigi siin on natuke lahkhelisid ei ole ma eriti nõus sellega et parool peaks kindlasti olema selline tähtede ja numbrite suvaline kombinatsioon ning suurte ja väikeste tähtedega kaasaarvatud. Tegelikult on lihtne sõnade liide samuti tehtav. Ise kasutan näiteks kombinatsioone mis ei oma mitte mingisugust loogilist mõtet kuid samas on kergesti meelde jäetavad ning sisaldavad mingisugust numbrikombinatsiooni süstemaatikat ka. Bruteforceimisel on lihtne avada lihtsaid sõnu kus on näiteks ainult tähed sees ja muud mitte midagi aga mäletamist mööda, kui lisada juba 1 number juurde, suurenes see aeg mis kulus et teda lahti saada pea et eksponentsiaalselt. Ma olen nõus muidu Elari vihjega kus ta viitab sellele et info avalikustamine veebis ükskõik millistes keskkondades on ohtlik. See ennustaja video oli ehtne näide.

Kokkuvõtvalt ütleksin enda seisukohalt et kõige lahedam esineja oli muidugi Andres Septer, kuna ta oli mulle südamelähedane ja väga tööga kaasakäiv. Pea terve loeng oli mul iga väite kohta tuua isiklikust kogemusest lugusid ja näiteid tööst endast kus nii tõesti tehtaksegi. Mõlutamine, töö jõuab töö tegijateni jne. Startuppides ma ise kahjuks pole veel osa saanud kuna pole lihtsalt jõudnud, koolitee ka ees ning liigume. Pean mainima juurde ära tegelikult seda mida ei öeldud mitte üheski loengus ning mis on minu arust üsna tähtis. Tähendab, valetan, Margus vihjas sellele lausega et ei õpetata midagi mida vaja läheb aga sellest osast veel juurde et reaalselt ei õpetata koolis üldse seda mida vaja läheb, n.ö. See ei tähenda muidugi et haridust ja paberit vaja ei lähe. Läheb küll ja muidugi kõige enam haritust. Firmadesse tööle minnes tegelikult avastavad enamasti kõik et see millise baasiga tulin kuskilt andis mulle ainult eelise õppimaks juurde paremini, effektiivsemalt ja kiiresti ka seda mida enne ei saanud. Sest kui tööle lähed siis igal pool on omad vahendid ning omad võtted, need on vaja alati juurde õppida. Ning lõpetuseks ütlen: "Enese müügioskus ja enesekindlus on IT valdkonnas 2 kõige olulisemat asja"


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastused

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.[12]


Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[13]

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastused

Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.[14]

Akadeemiline liikumine ehk õppevormi vahetamine toimub ÕIS-is.[15]

Deklareeritud valikainet ei pea ilmtingimata Kolledži lõpetamiseks sooritama, küll aga peab täitma kohustusliku koormusmahu ning kaitsma diplomitöö.[16][17]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus

X= 27 Y= 19

27 + 19 = 46

27 on nominaalkoormuse korral IT Kolledži enda poolt kehtestatud alampiir. Vabariigi seadus lubab nõuda raha ka juba alla 30, kuid ITCollege on selles osas natuke leevendanud oma nõudmisi.

2 semestri peale 2 * 27 = 54

54 - 46 = 8

1 EAP maksumus on 50€

8 * 50 = 400€

Vastus: Antud juhul peab tudeng(kooli klient) maksma 400€.

Viited