User:Sperens

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Sander Perens
Esitamise kuupäev 16.10.2011

Essee

Esimeses loengus käsitleti innovatsiooniga seonduvat teemat. Sain teada, et euroopas püüeldakse digitaalse ühisturu poole, et me saaksime euroopas piirideta infot vahetada. Vaba digitaalne turg soovitakse saavutada aastaks 2020. Innovatsiooni kohta saime oma pead ja silmad rohkem lahti. Saime kaasa mõelda, mis protsessid, tooted või teenused on innovaatilised. Olid olemas väga põhjalikud näited mis on innovatsioonilised ja kuidas mõni väike pisiasi, nagu näiteks positsioneerimine, muudab teenuse või toote innovaatiliseks. Ka maailmapildi muutus on innovaatiline, nagu seda on näiteks roheline mõtteviis. Mõnede toodete või teenuste mõju on inkrementaalne, ehk sama toode,kuid mugavamas vormis. Ja mõni võib olla radikaalne, ehk turg ja maailm pole peale selle toote väljatulemist enam sama, mis ta varem oli. Loengus mainiti ka, et arvatakse, et innovatsioon kuulub ainult teaduse ja kõrgtehnoloogia valda. Kuid uus idee võib tulla ka tavalisel inimesel kui ta silmad lahti ringi käib ja mõtleb, kuidas midagi lihtsamalt teha, või näeb, et midagi on puudu või võiks olla teisiti. Loeng oli päris huvitav ja väga asjalik, koos põhjalike ja arusaadavate näidetega ülesehitatud.
Teine loeng oli ideedest ja ideede teostuseni jõudmine. Ideede kohta saime teada nagu ka eelmises loengus, et tuleb silmad lahti ringi käia ja mõelda, mida endal või teistel inimestel vaja oleks. Loengus käsitleti palgatöö ja ettevõtjaks olemise plusse ja miinuseid. Palgatöö on vähese vastutusega stabiilne töö, kuid on rutiinne ja on sellel on palgapiirangud. Ettevõtjal aga ei ole fikseeritud graafik, on võimalik passiivne tulu ja saab olla iseenda ülemus. Kuid ettevõtja vastutus ja riskid on suuremad, ning ta peab 24/7 oma projektiga tegelema, vähemalt alguses. Kuna ideest üksi on vähe kasu, on teostus väga oluline. Kui hakata mingit projekti tegema, siis tuleks alustada avatud lähtekoodiga olemasolevate lahenduste kasutamisega, sest nii säästab aega. Sest kui ei pane liiga palju aega ja energiat alginvesteeringuks, siis on kaotused väiksemad kui projekt käima ei lähe. Kui projekt juba töötab, siis võib alati teha seda täpselt nii, nagu soovitakse. Loeng oli väga huvitav ja ettekandja oskas inimesi kaasa haarata oma ettekandesse ja sai ka palju nalja. Kerge ajurünnak ja väikesed rühmatööd tulid ainult kasuks.
Kolmas loeng oli robootika teemaline. Toodi välja, et matemaatikat ja füüsikat tavaliselt õpitakse lihtsalt selle pärast, sest see on õppekavas ja isiklik huvi tegelikult puudub. Samuti õpitakse neid ained ka, et ülikooli saada. Kuid reaalainete õppimine peaks olema vajadus, nagu näiteks proovid mingit robotit või projekti teha, ja selle lahendamiseks tuleb kasutada füüsikalisi valemeid, siis võtaksid õpiku kätte ja teeksid selle omale selgeks. Kuna enamasti ei osata õpituid valemeid reaalses olukorras kasutada, siis robootika klubi on üks hea viis, kuidas oma õpitut rakendada. Leitakse, et õppimine peaks olema mänguline, sest nii on seda mida õpitakse, meeldivam ja lihtsam omandada. Selle koha pealt toodi välja programm RoboCode, mis õpetab Javat. Loeng oli väga motiveeriv ja kaasa aitav IT valdkonnas. Anti soovitusi ka õppetööks. Soovitati teha koostööd ja iseendal vaeva näha veel enesetäiendamisel ja võtta endale mingi õppetööväline projekt, kuna see kõik arendab paremini kui ainult üksi kodus koolimaterjalide õppimine. Loeng oli väga kasulik ja andis teadmisi, kuidas paremini koolis ja elus hakkama saada ja kuidas ennast täiendada.
Neljas loeng oli serverikeskuste võrguarhitektuuride kohta. Loeng andis aimu, kuidas on lähiajal muutunud serverikeskuste töö ja kuidas masinate jõudlus on suurenenud. Minnakse üle automatiseeritud lahendustele, millega hoitakse kulusi kokku uute inimeste palkamise pealt. Käsitleti virtualiseerimisest, mis on suund, kuhu praegu liigutakse. Näiteks soetad endale teleka või monitori, ning OP-süsteem tuleb terminali kaudu näiteks Elionist. Pilveteenus koos terminaliga on isegi elektrisäästlik ning tasub ennast ära. Kui kasutajate jaoks lähevad kõik teenused lihtsamaks, siis tegelikult infrastruktuur läheb järjest keerulisemaks. Loengus võrreldi tänapäeva suuremat efektiivsust varasemaga, näiteks ühe füüsilise serveri peal oli vanasti üks teenus, kuid tänapäeval on keskmine teenuste arv võrguketaste peal 15-20 ringis. Samuti ei olnud varemalt serverit võimalik kätte saada alla kuu aja, kuid nüüd on see põhimõtteliselt vaid minutite küsimus. Ka arhtektuuriliselt läheb asi sinna suunas, et installides mingit programmi, installid sa ainult ühe faili ja selle eemaldamisel kustutad sa ainult selle ühe faili. Loengus käsitleti ka üldiseid teadmisi, et näiteks Net Groupi töötajad teevad aastas keskmiselt 3-4 eksamit ja tippspetsialistid umbes 1 eksami kuus. Sellega toodi välja elukestva õppe tähtsus IT valdkonnas. Räägiti ka T-shape inimestest, keda on tänapäeval vaja. Need on inimesed, kes teavad ühest asjast palju ja kõikjalt mujalt ka midagi. Loeng ise oli väga raskesti jälgitav, kuna oli liiga palju tehnilist infot ja laskuti kohati liiga sügavale.
Viies loeng käsitles IT-d üldises pildis, selle tähtsust ja selle mõju ühiskonnale. Ettekandja oskas kaasata inimesi oma loengusse ja ajendama ka meid mõtlema, korduvalt rõhutades küsimise oskuse tähtsust. Oli näha, et tema oli selle väga hästi omandanud. Ta oskas küsida väga mõtlemapanevaid ja kaasahaaravaid küsimusi. Tuleb välja, et me töötame rohkem kui inimkond kunagi üldse ja meie kõnnitempo on kasvanud. Seda kõike seetõttu, et seda kasvu toidab vahetu juurdepääs informatsioonile ja teistele inimestele. Käsitleti tulevikutrende seoses IKT-ga, nagu mobiilsuse suurenemine ja juhtmevabaduse tõus. Tuli välja ka huvitavaid mõtteid nagu näiteks, kas on mingi seos arvutiviiruste loojatel ja viirusetõrje firmadel. Sain teada, et õnnestuvate IKT projektide määr on kõigest 30-40%. Ebaedu põhjuseks on tavaliselt kindlate eesmärkide puudumine, ning kui puuduvad eesmärgid, ei saagi olla edukas. Ka selles ettekandes mainiti, et pilveteenused lähevad ise järjest lihtsamaks, kuid süsteemi pool ainult keerulisemaks. Toodi välja väga tõene lause, et IT kogukond peaks teenima ühiskonda, tootma rakendusi, mis rahuldaksid vajadusi, mitte vastupidi. See oli üks kõige huvitavam loeng, mis andis väga hea pildi ja ettekujutuse, kuidas IT valdkond on ajaga muutunud. Kuna ettekandja oli teemast ise väga huvitatud, oskas ta inimesi ennast kuulama haarata.
Kuuendas loengus räägiti küberturbest. See oli üks huvitav loeng küberturbe teemal, kuidas rünnatakse ja kuidas kaitstakse arvuteid. Kuna internetis keegi ei tea, kes me oleme, siis saame me ennast kellegi teisena esitada või üldse kellegi teise identiteedi endale võtta ehk varastada. Loengus räägiti, kuidas on võimalik teiste arvutite ründamine, sealt infot kätte saada ja kuidas raha varastamine pankades toimib, ja et hea petuskeemiga saab isegi telefonikõnedega raha. Sain teada, miks politsei nendega enamasti ei tegele selle kulukuse tõttu. Samuti tuleb mõelda, mis tagajärg ühel või teisel liigutusel on, nagu näiteks, et miks ei saa spammi keelata. Nagu ka robootikat tutvustavas loengus, soovitati ka selles loengus millegi koolivälisega tegeleda, seda siis näiteks mingi juhendi/manuali koostamise näol. Ka selles loengus rõhutati elukestvat õpet IT valdkonnas, isegi kooli lõppedes õpime me kas edasi järgmises koolis või siis kusagil mujal, iseseisvalt. Esitaja tundis oma ala ja ka teda oli huvitav kuulata koos tema lustakate näidetega.
Viimases seitsmendas loengus käsitleti palju ülikoolidega ja teadusega seonduvaid teemasi. Väga pikalt ja laialt käsitleti TTÜ ülikoolilinnaku planeeringut ja selle tulevikuplaane. Tutvustati mitu kõrgkooli Eestis on, mitu neid olnud on ja kuhu tahakse ülikoolinumbriga välja jõuda. Nimelt soovitakse kõrgkoolide arvu vähendada. Sain teada, et bakalaureusest umbes 50% läheb edasi maigstrisse, ning sealt omakorda umbes kümnendik doktorantuuri. Loengus räägiti, millega tegelevad tänapäeva professorid ja mis võimalused neil on või ei ole. Sellega koos tutvustati ka erinevaid teadusega seonduvaid organisatsioone ja H-indeksist ja selle tähtsust. Sain teada, et tarkvara patentida ei saa, kuid koos seadmega, kus tarkvara sees on, on see võimalik. Loeng oli üldises plaanis huvitav, kuid oli liiga palju numbreid TTÜ faktide kohta, mis hajutas tähelepanu.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Edasi tuleb rääkida aine läbiviijaga, küsida järelarvestuse kuupäeva. Samuti tuleb kordusarvestusele ennast registreerida. Kordussooritused on tasulised riigieelarvevälistele õppuritele. Tasuda tuleb hiljemalt üleelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna avestuse toimumise päevast. Kordussoorituse tasu on 13€. Riigieelarvelisel kohal õppides kordussoorituse eest tasu ei nõuta. Õigus kordusarvestuseks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.

Küsimus 2

Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?

Vastus

Kapi võtme kaotamisel teatan sellest õppetehnikule, kuna tema väljastab neid. Uksekaardi kaotamisel sisenen www.minukool.ee keskkonda, ’’Kaardi tellimine’’ aknasse ja klikin ’’telli asenduskaart’’. Asenduskaardi tellimisel kaotab automaatselt varasemalt väljastatud kehtiv kaart kehtivuse. Asenduskaart maksab 6,5€.