User:Spihelga: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Line 151: Line 151:
*Kui tekib tunne, et töö ei meeldi aga ära ka ei saa minna kuna, siis ei saa ettevõte hakkama - Sellisel juhul tuleb seal minekut teha
*Kui tekib tunne, et töö ei meeldi aga ära ka ei saa minna kuna, siis ei saa ettevõte hakkama - Sellisel juhul tuleb seal minekut teha


===Einar Koltšanov===
'''Einar Koltšanov'''


Õppis kõigepealt meditsiini, edasi  läks korrakaitse valdkonda. Seal ei pööranud tervisele väga tähelepanu - töötas üle. Peale seda läks e-tervisesse, seal tehti tihti kõik selleks, et protsessid ei töötaks. EMTA - midagi teha polnud ja samuti ei lubatud ka midagi ise teha. Scrum Master - hea enesedistsipliiniga seltskond ja palju vabadust, süsteemid töötavad.
Õppis kõigepealt meditsiini, edasi  läks korrakaitse valdkonda. Seal ei pööranud tervisele väga tähelepanu - töötas üle. Peale seda läks e-tervisesse, seal tehti tihti kõik selleks, et protsessid ei töötaks. EMTA - midagi teha polnud ja samuti ei lubatud ka midagi ise teha. Scrum Master - hea enesedistsipliiniga seltskond ja palju vabadust, süsteemid töötavad.

Revision as of 22:46, 12 October 2016

Erialatutvustus Sander Pihelgas ISa-k

Autor: Sander Pihelgas

Õppekorraldus ja sisekord

IT Kolledž ootab lõpetajaid tagasi õpetama kui on omandatud piisavalt kogemusi. Rakenduskõrgharidus on võrdväärne bakalaureuseõppega. IT Kolledžis on 4 õppekava ja 3 õppevormi (päeva-; õhtu- ja kaugõpe). Töö tegemine käib enamasti arvutiklassides, raamatuid saab lugeda ja laenutada TTÜ raamatukogust.

  • Õppeaasta kestab 40 nädalat ja hõlmab ettenähtult 60 EAP aastas.
  • 2 semestrit
  • 2 "punast joont" - esimene neist 30. september 2016
  • 2 eksamisessiooni

Eksamite sooritamiseks on 3 katset. Vajadusel saab aine uuesti deklareerida, kuid sel juhul juba tasuliselt.

Õppekoormus:

  • Nominaalkoormus - 60 EAP
  • Täiskoormus - 45 - 60 EAP
  • Osakoormus - 30 - 44,99 EAP
  • Eksternõpe - koormusnõue puudub
  • Akadeemiline puhkus peatab õppeaja

NB! Tasuta õppimise jaoks on vajalik 27 EAP ning arvestus on kumulatiivne

Stipendiumid

  • Tulemusstipendiumid - 100 €/kuus - Kandideerida saab alates teisest semestrist
  • Erialastipendiumid - 160 €/Kuus - Kandideerida saab alates oktoobris
  • Muud stipendiumid - suurus sõltub stipendiumist

Kasutatavad keskkonnad Moodle - Moodle; Wiki - It Kolledži Wiki

Õppeaine eesmärgid

  • Abiks õppimisel
  • Annab ülevaate IT alal toimuvast
  • Aitab mõista kas on õige eriala valitud

Arvestus

  • Lühidalt kirjeldada, mida õppisin antud loengust
  • Õppekorralduseeskirja küsimused
  • Vastavalt viitamisejuhendile tuleb viidata küsimuste vastamisel [1]

Andres Kütt: Sinna ja tagasi

  • Ülikooli bürokraatia on keeruline. Siiski tasub sellega vaeva näha, et edaspidi elu lihtsam oleks - Andres nii ei teinud ja sai ka "karistada".
  • Akadeemilistel asutustel on suur vahe, tasub minna kooli, mis on võimalikult heal tasemel. Andres arvab, et Eestis on IT Kolledž hea hariduse ja teadmiste pakkuja.
  • Õppuri hea hariduse omandamine on ainult tema enda huvi - keegi teine selle eest ei võitle.
  • Igast ainest on võimalik enda jaoks midagi leida, ka siis kui see esialgu ei tundu erialaga seonduvat.
  • Süsteemi arhitekti töö on juhtida süsteemi keerukust - süsteemide keerukuse suurendamisega on vaja kedagi, kes seda suudab hoomata. Lihtne on ajada süsteemid väga keerukaks, kuid sellel ei ole praktilist väärtust kui keegi kogu süsteemi väärtust ja toimimisprotsessi ei suuda kontrollida. Projekt on hea kui vähese keerukuse lisamisega saab süsteem suure lisaväärtuse.
  • Oluline on konkreetne ja informatiivne eneseväljendus - kommunikeerumine on kahepoolne suhe. Lahenduse arhitekt ja lõplikud teostajad peavad üheselt ja kiirelt asjast aru saama.
  • Erinevates kultuurides on inimeste töökultuur ja asjaajamised väga erinevad, see ei tähenda, et teistsugune suhtumine on vale või ei tööta - lihtsalt teistsugune.
  • Süsteemiarhitekt peaks oskama koodi kirjutada ning eelistatavalt ka olema pädev riistvaras osas, samuti on projekti juhtimisega. Head projekti juhid on tüüpiliselt varasemalt olnud programmeerijad.[2]

Kristel & Marko Kruustük (Testlio): Testimine ja startupid

Kindlasti tasub endale selgeks teha, mis paelub kõige rohkem, et oleks maksimaalselt huvi, kuna hea huvi korral tulevad tegevused loomulikumalt. Tark on uurida kelleltki, kes on läbi teinud need sammud mida tegema hakkan ja mis võivad keerulised olla - Tähtis on "who you listen to?" Usku peab olema, rasked hetked aitavad ka kohati erinevaid häid lahendusi leida - alla ei tohi anda, palju edulugusid on sellised, kus eestvedaja poolt tuleb järjepidevus ja selliselt rühitakse lõpuni välja. Samuti peab olema ka piisavalt kannatust. Lisaks on oluline teha asju fokusseeritult, üks asi korraga ning liikuda edasi järgmise asja juurde samm-sammult. Samuti ei ole vaja alati kõike korraga pakkuda, tähtis on pakkuda head teenust või toodet. Hiljem saab lisada. Edu aluseks on hea tiim, vaja leida inimesed, kes panustavad ja teevad asjad päriselt ära. Selleks, et leida häid inimesi tiimi on hea võimalus käia näiteks hackathon'idel. Lisaks heale mõttele on vaja ka äriplaani ning välja mõelda, kust raha tuleb. Raha voog peaks kindlasti mingis osas olema pidev, mitte ainult üksikute projektide põhine. Kui midagi päriselt efektiivselt ja teha tahad siis peab seda tegema kuskil mujal kui kodus. Raha puudus pigem annab hea kogemuse, kuna paljud asjad peab ise tegema. Ärikiirendid annavad hea võimaluse õppida väikese ajaga väga palju juurde ja väga erinevatest valdkondadest. Kristeli ja Marko käest võib abi küsida.

Startup ei ole ainult vastloodud ettevõte vaid ka kiiresti arenev, ambitsioonikas ja innovaatiline, mille potentsiaal on saada suureks konkurentsivõimeliseks ettevõtteks väga kiiresti.

Edulood: CrabCAD, Skype, Transferwise, Proexpert, Starship, Testlio, Pipedrive. Ärikiirendi Techstars - üks parimaid [3]

Lembitu Ling aka Snakeman: "Süsadminnimisest"

Lembitu on keemiku taustaga, hariduse osas ei ole väga palju IT valdkonnaga pistmist, küll aga käis Nõmme Noortemajas elektroonika ringis. Esimesed töökohad olid arvutite komplekteerimisega ja vanaraua parandamisega seotud. Üheksakümnendad.

  • Pilveteenused on toredad, kuid ei tasu unustada, et ka selle puhul on lõpuks andmed kuskil reaalse riistvara peal. Alati on võimalus, et midagi läheb valesti, seega peab teadma, kus on materjalid tegelikult paigutatud ja kas nendest on ka tagavara, eriti olulisest materjalist.
  • Hea süsteemiadministraator on nähtamatu ja kõik töötab, samas on oluline ka vahepeal ennast näidata, et ei tekiks probleeme kolleegidega.
    • Tihti võib juhtuda, et tundub nagu süsteemiadministraator ei teekski midagi.
    • Hea admin on heaks koostööpartneriks nii arendajale, arhitektile kui juhtkonnale.
    • Samuti tuleb leida ja aru saada probleemi allikast, mitte näiteks aeg-ajalt restardiga leppida.
  • Palju on maailmas ettevõtteid, kus skriptimine pole lihtsalt lubatud ja tuleb tuimalt näpud villis protsessi korrata ja protokolli järgida.
  • Enda väärtust peab teadma, seega ei tasu teha palju tasuta või peaaegu tasuta tööd. Tuttavatele tehtud süsteemid võivad hiljem vajada hoolitsust ka hiljem ja see tähendab, et see inimene tuleb tagasi ja kui enne oli peaaegu tasuta töö, siis on see ka seekord vaikimisi peaaegu tasuta.

Ettevõte: CGI - oli hea töökoht, sai parema pakkumise. [4]

Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master): "IT tööturg" "Karjäärikäänakud"

Kuhu ennast maha müüa? - Tasub leida keegi, kes on selles ettevõttes juba töötanud. Kui ei leia, siis uurida mujalt, saab ka küsida otse, mis on selle positsiooni ülesanded ja vaadata millega kokku puutuma peab. Paremad tööpakkumised tulevad tutvuste kaudu - portaalides on see mida keegi teine ei taha. Hea spetsialist leiab tuttavatelt pakkumisi. Palga kõrgenduseks peab Eestis pigem minema teise kohta, või vähemalt teisele positsioonile samas ettevõttes. Eesti ettevõtetes tavaliselt tuleb kirjutada lahkumisavaldus ja seejärel tuleb võib-olla pakkumine. Hea oleks proovida välismaal kätt - tihti juhtub sellega aga nii, et need kes lähevad, jäävad sinna, kuna seal on lihtsalt parem.

  • Riigiasutused
    • Koolitused on ettenähtud - tuleb raha ära kulutada
    • Palk on nii ja naa, on kohti kus saab muid hüvitisi
    • Riistvara ostmisel raha väga ei loeta
    • Ülemused võivad olla vägagi ebapädevad aga otsustada tahavad ikkagi
    • Bürokraatia
  • Suurfirma (head)
    • Karjäärivõimalused
    • Välislähetused
    • Rahvusvaheline kogemus
    • Muud hüved - soodustused, koolitused
  • Suurfirma (vead)
    • Reeglid on väga ranged - tuleb järgida mingeid protsesside reegleid ja millegi muutmiseks tuleb võtta 3 ülemuse allkiri
    • Eeldatakse, et midagi saab teha isikliku kontakti arvelt kiiremini
    • Väga spetsiifilise tarkvara peale spetsialiseerumine - väga kallis mida keegi ei kasuta
  • Väikeettevõte
    • Tahetakse palju
    • Oled kõigega üksi - ka puhkuse ajal oled tegelikult tööl
    • Aur läheb paljuski väga lihtsate asjade peale nagu printeris tahma kasseti vahetamine - igav
  • Startupid
    • Tavaliselt on palju erinevaid huvitavaid mõtteid
    • Võib saada rikkaks, samas suurem tõenäosus on pigem saada head kogemust
    • Arendusega on hea võimalus ise OÜ teha - lisaraha teenimiseks

NB! Käibemaks peab olema makstud :)

Hea Koht

  • Protsessid on enamasti paigas
  • Bürokraatia pole veel väga hulluks läinud
  • 200-300 töötajat
  • Spetsialiseerunud IT ettevõte - pakutakse teenust ka Eestist välja

Mida administraator peaks jälgima

  • Protsessid - midagi peaks olema korraldatud
  • Kui omanik sekkub palju juhi töösse ei ole see üldse hea märk
  • Liigne universaalsus - peab tegema ka põhimõtteliselt sekretäri tööd
  • Liigne granulaarsus - väga kitsad ülesanded muutuvad kiiresti igavaks
  • Skype kaudu juhtimine - nii ei saa asju teha
  • Üksi on raske kõike korraldada - kui kedagi teist pole on parem eemale hoida
  • Kui tekib tunne, et töö ei meeldi aga ära ka ei saa minna kuna, siis ei saa ettevõte hakkama - Sellisel juhul tuleb seal minekut teha

Mida arendaja peaks jälgima

  • Kuidas on protsessid organiseeritud - on ka pisut vabadust mõelda?
  • Skype kaudu juhtimine - Samuti halb nagu adminile
  • Tähtajad - kui peab tegema midagi ulmelise kiirusega, siis on jama. Samuti kui juht sekkub, a'la jäta muud asjad praegu pooleli
  • Kui tekib tunne, et töö ei meeldi aga ära ka ei saa minna kuna, siis ei saa ettevõte hakkama - Sellisel juhul tuleb seal minekut teha

Einar Koltšanov

Õppis kõigepealt meditsiini, edasi läks korrakaitse valdkonda. Seal ei pööranud tervisele väga tähelepanu - töötas üle. Peale seda läks e-tervisesse, seal tehti tihti kõik selleks, et protsessid ei töötaks. EMTA - midagi teha polnud ja samuti ei lubatud ka midagi ise teha. Scrum Master - hea enesedistsipliiniga seltskond ja palju vabadust, süsteemid töötavad.

'Scrum Master'

Ei ole projektijuht, seega ei tegele kellegi motiveerimisega või tagant utsitamisega. Tegeleb projekti arengus takistuste ära hoidmisega.

IT valdkond pakub võimalusi

  • Saab liikuda mõnelt muult elualalt IT peale
  • Saab liikuda IT sees erinevate alade vahel
  • Saab liikuda IT-st mõnele muule elualale

Võimalus liikuda on sinu võimalus muutuda ja õppida ning seda elukestvalt. See on sinu võimalus elada huvitavat ja vaheldusrikast elu - see on ka üheks valiku põhjuseks mulle


Selleks, et IT ja äri pool üksteist mõistaksid, peab toimuma üksteise mõistmine. IT inimesed tahavad täpseid ja läbimõeldud ideid ja otsuseid. Äripoole inimesed tihti ei tea täpselt mida on võimalik teha ja mis on mõistlik.

Väljaspool Eestit tööle minek

  • Uurida mis on sealne elatustase, millist elu saab selle palgaga lubada
  • Kuidas kliima sobib?
  • Mis võimalused on ülejäänud eluga toime tulla. Kas saab pere kaasa võtta? Kas saab külas käia? jne
  • Kui minna välismaale, siis seda tasub teha nii vara kui võimalik, et ei oleks laene ja muid siduvaid asju. [5]

Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja: "Andmed ei allu analüüsile"

Riigiasutuste erinevates osades kogutakse andmeid, kuid see mis vormingus neid kogutakse on jäänud tähelepanuta. Loo moraal: Selleks, et kogumisel mingi kasu ka oleks tuleks läbi mõelda, mis neist andmetest edasi saab.

Statistika koostamisel ja sellest järelduste tegemisel on väga oluline hinnata, kuidas on andmed kogutud ja kas kõiki mõjutavaid tegureid on arvesse võetud. Heaks näiteks on alkoholi tarbimine, kui inimesed käivad Lätist alkoholi ostmas ning statistika järeldab, et Eestlased joovad vähem.

  • Huvitav fakt - 67% riigi eelarvest tuleb 1% ettevõtete käest.

99% riigi eelarvest tuleb 15% ettevõtetelt.

Kõige suurem maksude laekumise puudujääk on käibemaksu osas (54%), 2. ja 3. koht kuuluvad tulu- ja sotsiaalmaksule.

Nii suuri andmebaase ja süsteeme nagu EMTA on väga vähe. Võib-olla erasektoris heal juhul pangad ja mõni veel. BI - Tööpõld ei ole just väga lai kuna ettevõtteid kellel seda vaja oleks on vähe, samas inimene, kes suudab teha andmeanalüüsi ja jagab ka IT süsteemidest üht-teist on vägagi nõutud ja teenib ka tänu sellele hästi. [6]

Jaan Priisalu: Eesti Vabariigi küberkaitse

Küberkaitses peavad olema lihtsad süsteemid - samas kindlasti töötavad. Lihtsad seetõttu, et süsteemid on suured ja kui midagi valesti läheb siis peab seda olema võimalik parandada.

Osales digiallkirja seaduse välja töötamisel, samuti ID-kaarti väljatöötamisel.

  • Küberkuritegude puhul on rahvusvaheliseks keeleks vene keel. Küberkuriteod toimuvad võrgustike kaudu. Üks inimene selle taga tavaliselt ei ole.

Kübermaailm annab aimu, mis pärismaailmas hiljem toimuma hakkab.

Huvitav lugu: Viiruste programmeerija ja väljamõtleja, kes muuhulgas suutis ka 300 inimese tegevust juhtida. Talle pakuti võimalust mitte vangi minna - Äriplaan, kuidas ausalt tööd teha. Ei soovinud programmeerijana töötada, kuid oli 60 MB koodi kirjutanud. Arvas, et pole piisavalt pädev ja pole ka koolis käinud. Projektijuhi kohta pelgas, et ei suuda hakkama saada.

Loo moraal: Ei uskunud endasse, läks vangi. Parem on endasse uskuda :)

Edu võti on koostöö - miks on IT Kolledž võitnud palju kordi Robotexi - Sest nende töö on hästi jaotatud ja töötatakse meeskonnana süsteemselt. Kuigi vahel võib kellelgi idee iseenesest isegi parem olla, ei suuda nad leida sellele ideele toimivat lahendust.

Vigade tegemine annab võimaluse õppimiseks. Tark õpib siiski teiste vigadest. Vahel võib ka ise vigu teha.

Huvitav loeng, arutelud ja mõttekäigud hästi põhjendatud, samuti laialdased. Räägib ka oma slaidid lõpuni lahti. [7]

Hedi Mardisoo, Starman AS: "IT ja turundus"

Turunduse ja IT maailma side: Turunduseseisukohalt on IT vägagi vajalik, kuna juba see annab võimaluse või lihtsustab saaba vajalikku infot. Näiteks on tänapäeval võimalik kaardistada kliente ja nende ootusi, mis annab aluse turundusele ja ka ettevõtte suunitlusele.


Hea toode müüb ennast ise aga kui tekib heale tootele konkurente, siis tekib ka vajadus turundusele. Hea toode ennast kaua ilma turunduseta ei müü. Turundust saab teha ise, võib küsida abi mõnelt ettevõttelt või palgata selleks meeskond.

Oluline on saada aru erinevatest valdkondadest - näha suurt pilti. [8]

Küsimused ja vastused

Küsimus B

  • Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?
  • Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
  • Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
  • Mis on tähtajad?
  • Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?
  • Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastused küsimus B

  • Kordussooritust saab teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvestades aine õpetamissemestrist.
  • Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga.
  • Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis.
  • Soorituse ja registreerumine vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
  • Riigi finantseeritaval kohal õppides kordussoorituse eest tasu ei nõuta.
  • Oma finantseeritaval kohal õppijale on kordussooritused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [9]

Küsimus 5

  • Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?
  • Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult)
  • Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastused küsimus 5

  • 1.Üliõpilane peab olema sisse astunud 2013/2014. õppeaasta või hiljem.2.Perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329€.3.Üliõpilane õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus, kusjuures õppe mahu arvestus on kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse saamiseks on piisav täiskoormuse nõude täitmine.
    • Toetuse suurus sõltub pere sissetulekust. Pereliikme kohta 74,75€ - 220€ toetus. Pereliikme kohta 74,75-149,5€ - 135€ toetus. Pereliikme kohta 149,5-329€ - 75€ toetus.
  • Tuleb täita taotlus riigiportaalis eesti.ee, andmed perekonnaliikmete ja nende sissetulekute kohta hangib riigiportaal automaatselt.
  • Toetuse saamiseks minimaalne ainepunktide arv on 30 EAPd semestri kohta. [10]

Ülesanne: Esimene semester X-27 EAPd ja teine semester Y-28 EAPd.

Vastus ülesandele

Kuna nii esimese kui teise semestri jooksul sooritatud EAP-de hulk on miinimumnõude mahus ja rohkem ehk üle 27 EAP (aasta lõpuks üle 54 EAP), siis ei pea midagi maksma. [11]

Viited