User:Tjoots

From ICO wiki
Revision as of 17:36, 30 October 2012 by Tjoots (talk | contribs)
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Taavi Jõõts
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustus andis väga laialdase ülevaate erinevatest võimalustest ja ametitest, mis on seotud selle erialaga. Väga palju oli erinevates loengutes näha kokkulangevusi suhtumises antud valdkonnas ning kahtlemata aitas aine tekitada suuremat huvi mõndade spetsiifilisemate suundade vastu, millest varem väga kuulnud polnud.

Kuigi aine nimetuses on sees õpingukorraldus, siis ainult esimene loeng puudutas seda teemat otseselt. Eelnevalt olid aga suuremad ootused justnimelt õppekorraldusliku poole suhtes. Oleks kindlasti tahtnud teada rohkem eesootavate ainete, valikainete ning praktika kohta, kuid võib-olla ei lange see päris korralduse valdkonna alla või on selle informatsiooni saamine jäetud iseseisvaks uurimiseks. Ülevaate selle kohta, kuidas kõrghariduse omandamine üles ehitatud on ning kuidas IT Kolledžis hakkama saada, andis esimene loeng aga kindlasti. Loeng oli iseenesest väga huvitav, kuid oleks soovinud ka järgnevates loengutes õppekorralduse kohta natuke täpsemalt teada saada.

Helpdeski inimesed suutsid väga hästi anda ülevaate oma ametikohustustest ning sellest, kuidas nende töö käib. Väga huvitav oli kuulda, kuidas helpdeski ülesannete täitmine toimub ticketite abil. Üllatav oli sisetoe ja välistoe ametite erinevus, kuidas üks amet võimaldab paindlikumat ajakasutust ja teine on suhteliselt kontrollitud. Räägiti ka sellest, kuidas helpdeski töö on hea algus IT valdkonnas karjääriredelil, kuid ometi mõlemad kõnelejad olid väga mitmed aastad teinud just seda sama tööd, seda küll erinevates firmades. Mainimata ei jäänud ka see, et helpdeskis töötades või sinna tööle minnes peab oluline olema just tahe aidata inimesi, mis tõenäoliselt on põhjustanud nende pikaajalise ühel ametil töötamise. Selle tõttu, et mõlemad ametiinimesed olid Skype’ist, oli põgusalt näha ka seda, kuidas käib töö suuremates IT ettevõtetes ning mis eelised sellel väiksemate firmade ees on. Oli huvitav kuulata oma ala armastajate kogemusi, kuid oleks oodanud natuke organiseeritumat esitlust.

Järgnev loeng oli kahtlemata huvitav ning andis parema arusaama Eestis leiduvatest arendajate kommuunidest. Kuigi presentatsioon jättis tihti mulje nagu tegemist oleks värbamispropagandaga tüdrukute Ruby programmeerimisarmeesse, oli siiski huvitav näha naissoost arendaja kogemusi Eestis. Väga üllatav oli see, kuidas loengu esitaja suutis ilma eelneva spetsiifilise programmeerimiskeele oskuseta saada tööle arendajana keeles, mida ta absoluutselt ei osanud. Suur osa esitlusest oli üles ehitatud motivatsioonikõnena, mis natukene ka oma eesmärki täitis. Tekkis parem arusaam veebiarenduse tagamaadest, mis keeled tegelevad milliste ülesannetega. Jällegi oli näha, et inimesele tõsiselt meeldib see, millega ta tegeleb.

Andres Septeri loeng oli esimene, kus oli kuulda ka IT valdkonna mõningaid negatiivseid pooli. Räägiti erasektori ning riigisektori positiivsetest ja negatiivsetest külgedest. Esineja jutu järgi küll riigisektoris mingeid positiivseid külgi ei paistnud olevat, palgad tihtipeale väiksemad, ülesehitus stagneerunud ning töökaaslased oskamatud. Rõhutati palganumbri tähtsusetust, oluline on ikka see, et töö meeldiks ning annaks inimesele midagi muud peale raha. Mainiti horistontaalseid ning vertikaalseid tööjaotusi ning seda, millised suuremad asutused kumba kasutavad. Kuigi loengus puudus presentatsioon, oli see siiski kõige huvitavam just selle pärast, et sai kuulda ühe inimese arvamusi väga paljude IT valdkonna töökeskkondade kohta.

Loeng karma teemal jättis kahjuks külmaks ning see mida esineja teemavalikuga üritas öelda jäigi arusaamatuks. Käsitleti IT valdkonna vabakutselist poolt, mis õnneks oli huvitav, ning näitas, et sellel erialal on kahtlemata vabakutselistel spetsialistidel tööd. Kuna loengu esitaja oli leidnud endale hea nišši, milleks oli kiipkaartide tarkvara, rõhutas ta seda, kui oluline on leida endale samuti mingi spetsiifiline projekt, mille kallal töötada ning loodetavasti raha teenida. Räägiti sellest, et ei ole hea teada kõigest natuke, ega ka hea teada millestki spetsiifilisest kõike, vaid kõige parem on sihtida kuskile nende kahe keskele. Loeng töötab mõnes mõttes kõrghariduse vastu, sest oli näha, et peamine õppimine toimub siiski väljaspool auditooriumit, ning ka seda, et IT valdkonnas pole oluline mitte paber vaid oskused. Igatahes, loeng andis huvitava vaatevinkli freelanceri positsioonist.

Ignite’i inimeste esitlus jättis kohati mulje nagu tegemist oleks väga üldsõnalise värbamisreklaamiga. Väga täpne arusaamine sellest, millega see ettevõte tegeleb jäi mul kahjuks saamata. Räägiti meeskonnatöö olulikkusest, tarkvara arenduse etappidest ning agiilsest arendusest. Mis loengus teistest kõige rohkem erines oli see, et kaasati ka auditooriumit rohkem, mida oleks võib-olla ka teistelt oodanud. Näidati ka seda, kuidas käib töö väiksemas IT ettevõttes.

Testimise teemal olev loeng tutvustas küllaltki valesti mõistetud testija-ametit. Loengus lükati ümber üsnagi mitmed valearvamused ja müüdid valdkonna kohta. Ka siin mainiti ära agiilne arendus ning see, et igale poole see kindlasti ei sobi. Räägiti sellest, mis tähtsust omab testimine ning mis etapil oleks hea tarkvara arenduses testida. Testimine aitab ära hoida väga suuri rahalisi kahjusid ning testida on hea võimalikult varakult. Toodi näiteid, kus väikesed vead võivad põhjustada mitmesaja miljoni dollari suuruseid kahjusid. Loeng tekitas suurema austuse ning huvi testija ameti vastu.

Viimane loeng näitas IT valdkonna seotust võib-olla natuke ootamatu valdkonnaga, nimelt meditsiiniga. Räägiti sellest, kuidas haiglate võrk on üles ehitatud ja sellest, kuidas investeeringud võivad ennast väga kiiresti ära tasuda. Ka siin mainiti seda, et koolis õpitavat tegelikult vaja ei lähe, tähtsam on spetsialiseerumine. Samuti andis arusaamise, et IT on tõepoolest igas valdkonnas.

Läbivaks teemaks kõigis loengutes oli kindlasti see, et IT peab meeldima, et sellega tegeleda. Samuti mitmel korral räägiti tarvara arenduse etappidest ning sellest, kuidas ei ole hea teada kõigest natuke, ega ka millestki kõike. Kuna mõned esinejad tutvusid ka eelnevate loengute salvestistega, siis kaasnes sellega kahtlemata mõningaid kattuvusi esitluste materjalis. Aine oli väga huvitav, sest võimaldas näha, millised inimesed IT valdkonnas töötavad, milliseid ameteid eksisteerib ning millesed nende töökohustused olla võivad. Samuti sai esialgse ülevaate sellest, kuidas ITK’s hakkama saada.



Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Eksamit on võimalik uuesti sooritada kahe semestri jooksul pärast õpetamissemestri lõppu. Tuleb leppida kokku õppeosakonnaga. Registreerimine toimub ÕIS-is, hiljemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Tähtajad määrab õppejõud. RE kohal maksab 0 €. REV kohal maksab 14,2 €.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Vastus

Hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva tuleb esitada IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ning lisatakse nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.