User:Tkuuskma

From ICO wiki
Revision as of 09:30, 19 October 2011 by Tkuuskma (talk | contribs)
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Tiit Kuuskmäe
Esitamise kuupäev: 18. september 2011

Essee

Õppeaines “I020 õpingukorraldus ja erialatutvustus” olid õpingukorraldus ja erialatutvustus – matemaatiliselt väljendudes – pöördvõrdelistes seostes: erialaga tutvumise võimalusi oli seda enam, mida väiksemaks olid korraldajad nudinud õpingukorraldusele pühendatud osa. Õieti sai õpingukorraldusest aimu üksnes esimeses loengus, mida – tõsi küll – toestas hilisem iseseisev õppekorralduse eeskirja analüüs, sellal kui erialaga tutvumisest võis osa saada tervelt seitsme nädala jooksul. Kummardus korraldajatele, kuivõrd reaalne motivatsioon tekib just sedasorti kohtumistest eessõudjatega, mitte – olgugi vajaliku! – bürokraatia analüüsist.

Mida ühist? Esiteks – nõrku esinejaid polnud. Ettekandjad, kes suhtlesid auditooriumiga teistest vähem (Margus Ernits, Toomas Mõttus, Jaan Feldmann ja Kalle Tammemäe) kompenseerisid seda oma põhjalikkusega detailides ja/või ivade kvaliteedis. Ernitsa loengust sain teada seda, mida olen enese nahal küll kogenud, kuid seni (sedavõrd radikaalsel kujul) sõnastamata jätnud – (i) ükski teooria ei kinnistu ilma pideva empiirilise praktikata, (ii) loengud ilma iseseisva tööta pole efektiivsed ning (iii) probleemide formaliseerimine peaks tekkima praktilistest vajadustest, mitte vastupidi.

Net Groupi esindajad Mõttus ja Feldmann – peamiselt siiski Feldmann – viisid kuulajad kurssi viimaste arengutega võrguseadmete vallas. Puutun võrguseadmete hooldamise lihtsamate ülesannetega tööalaselt vahetevahel kokku, kuid mul polnud aimugi viimase pooleteise aasta läbimurretest pilvraalimises ja serverite fiiberoptilistes ühendustes (senise 8 ühenduse asemel kaks 10 gigast kaablit jms.). Ühtlasi ei teadnud ma midagi virtuaalserveritest, rääkimata sellest, et neid saab ühe füüsilise serveri peale mahutada 15-20 tükki. Tõik, et Swedbank on võimeline oma virtuaalserverite hulka – vajadusel – kümne minutiga kahekordistama tundus minu jaoks lihtsalt fantastilisena. Kasulik oli teada ka seda, et serverisüsteemide välis- ja siseklastreid enam ei eristata ning et virtuaalprotsesside taustal on võimalik füüsilisi seadmeid – kasutajatele – märkamatult vahetada. Mõte T-kujulisest spetsialistist tekitas minus küsimuse võimalikust O või H kujulisest spetsialistist.

Negatiivse tagasisidena – Feldmanni ettekanne oli stilistiliselt minu meelest kõige arrogantsem ning konkreetsele auditooriumile adapteeritust silmas pidades väikseima ettevalmistusega.

Tammemäe esitlus “Akadeemia teest”, mis keskendus ITK õpingutele teadlaseks saamise perspektiivist, oli küll põhjalikult ja hästi ette valmistatud, kuid minu jaoks isiklikult kõige väheminformatiivsem, sest olen (noor)teadlasena varem Eestis tegutsenud, mistõttu oli Tammemäe mõttekäiku küll huvipakkuv jälgida, kuid ma teadsin ja tundsin kõike tema poolt sedastatut läbi ja lõhki.

Teine sarnasus esinejate vahel – igaüks püüdis anda ettekujutust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sõlmküsimustest; olgugi, et erinevate mätaste otsast. Intellektuaalselt kõige põnevamad olid need ettekanded, mis kutsusid publikut ühel või teisel viisil kaasa mõtlema. Siinkohal tõstaksin esile Linnar Viigi, Mart Manguse, Agu Leinfeldi ja Anto Veldre etteasteid. Linnar Viik ja Mart Mangus lähtusid spetsiifiliselt ettevõtluse seisukohast. Viik defineeris innovatsiooni – kui uue idee kasutusse võtmist – kahel neljamõõtmelisel skaalal. Neist esimene sisaldas uuendatud (i) protsessi või (ii) teenust / toodet ja muutusi (iii) mõttemaailmas või (iv) positsioonis. Teine püüdis määratleda innovatsiooni kahe vastandliku skaala – (i) teadus- ja turukeskse telje ning (ii) radikaalse ja inkrementaalse telje – ristumispunktis. Ma ei ole säherduse ideede lokaliseerimisega varem kokku puutunud, mistõttu oli minu oma enda äriideede mõõtmine neis teljestikes ajugümnastiliselt üsnagi kõditav. Ühtlasi sain kinnitust oma varasemale empiirilisele kogemusele, et innovatsioonimahukais ettevõtmistes võib peamine möödalaskmine tekkida sellele planeeritud ajas (mis tavaliselt venib kordades pikemaks).

Mart Mangus tõmbas inimesi kaasa oma seniste äriprojektide tutvustamise ja palgatöö ning ettevõtjaks olemise võrdlusega. Manguse ettekandest panin kõrva taha kaks järgmist postulaati: (i) olulised pole niivõrd mingid teoreetilised mõttekäigud või hüpoteetilised ideed kui reaalsed oskused, teamised ning nendega seotud tegevused; (ii) alustavate idufirmade puhul on mõistlik kasutada võimalikult palju olemasolevaid lahendusi (Gmail, GoogleDocs, Wordpress jne.), mille põhjalt on võimalik äri arenedes liikuda edasi oma enda keerulisemate lahendusteni (ja mitte vastupidi). Manguse poolt läbi viidud SWOT analüüs polnud minu jaoks kuigi huvitav, sest olen SWOT-iga juba varem korduvalt kokku puutunud.

Vaieldamatult kõige põhjalikuma eeltöö – nii sisus kui vormis – oli aine “I020 õpingukorraldus ja erialatutvustus” raames teinud Agu Leinfeld siseministeeriumist. Ühtlasi jäi tema esinemine meelde filosoofiliselt kõige tuumakamate IT arengut puudutavate küsitavuste esile toomise kaudu. Leinfeld seadis algusest peale oma ettekande keskmesse “eesmärgi” ning palus see igaühel oma IT õpingutega seoses kirjalikult sõnastada. Põhjus: eesmärgi sõnastamine aitab edasises töös säilitada fookust ja motivatsiooni. Ettekande lõpuks andis Leinfeld alguses püstitatud eesmärgi küsimusele oma isikliku suuna. Nimelt IT lahendustel endil puudub eesmärk. Leinfeldi arvates asjakohane ja seega seadmiskõlbulik eesmärk kas sisaldub kogukonna eesmärkides elik ühildub nendega mingil moel või on tegemist asjakohatu eesmärgiga. Leinfeldi ettekandest panin kõrva taha ka kaks ettekande pealkirjades mittesisaldunud konstateeringut: (i) info hulga kasvu ja selle parema liikumise tõttu inimeste ootused kasvavad, (ii) infotehnoloogia arenemine on olnud korrelatsioonis inimeste vaba aja vähenemisega.

Viimaks punkt, mille osas sooviksin Leinfeldi ja tema poolt viidatud sõjandusloo spetsialistiga polemiseerida: milliste sõjaliste konfliktide puhul konkreetselt on näteks “Punane Rist” maksnud võitlevatele osapooltele “katust”? Millise sõjalise konflikti on põhjustanud soov pakkuda “Punasele Ristile” katust ja milliseid konflikte konkreetselt on rahvusvaheliste organisatsioonide kohalolu – mitte võitlevate osapoolte omavahelised vastuolud – takistanud lõpetamast?

Ilmselt meeleolukaima etteastega jäi meelde Anto Veldre Eesti rahvuslikust CERT üksusest. Veldre käest sain teada, et arvutisüsteemide ründed võib jagada kolmeks: “naabrimehe” (i) masinasse ussi sokutamine või seal jama kokku keeramine, (ii) masina (arvutus)ressursi ära kasutamine ning (iii) identiteedi / andmete vargus. Veldre iseäralikuks oskuseks oli panna oma kuulajad andmesüsteemide kaitsest proaktiivselt mõtlema ja seda mitte kaitsjate, vaid ründajate seisukohast. Iialgi varem polnud ma kuulnud ka sellest, et andmesüsteemide ründevara müüakse mustal turul sisuliselt litsentside alusel ning mõningaid selliseid viiruseprogramme saab kasutada otsekui tüüpilisi administreerimisliideseid. Lisaks eelnimetatuile olid mulle uudiseks võlts antiviirused, mille allalaadimise osas peaksid teadmatud kasutajad oma valvsust teritama. Nõuded CERT üksuse liikmete isikuomadustele (wikis) meenutasid nõudeid algajale kosmonaudile: ülekantud tähenduses peab olema nii tark, osav kui ilus.

Kolmas samasuse / erisuse mõõdik asetuks ilmsesti ettekannete deskriptiivsuse-normatiivsuse teljele. Kui deskriptiivsed elik kirjeldavad ettekanded püüdsid valitsevat reaalsust / olukorda iseloomustada, siis normatiivsete ettekannete üks läbivaid jooni oli soov öelda publikule, mida (ja kuidas!) nad peavad tegema või mida nad kindlasti teha ei tohi. Deskriptiivsete sekka liigitaksin Linnar Viigi, Jaan Feldmanni, Anto Veldre ja eriti Kalle Tammemäe esinemised. Normatiivseiks võib aga seevastu pidada Mart Manguse ja Agu Leinfeldi esinemisi, kuigi neist viimane oli pigem uuriv-otsiv-kritiseeriv kui otseselt ettekirjutav.

Aine “I020 õpingukorraldus ja erialatutvustus” täitis ÕIS-i tutvustuses seatud eesmärgid, ja enamgi. Suured tänud Indrek Rokkile ja Margus Ernitsale, kes kava kokku panid! Tartu Ülikoolis selliseid kursusi õpingute alguses ei korraldata, kuid tagant järgi hinnates oleks selline kursus olnud hädavajalik.


Küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Vastused leiab järgmistest punkidest:

Esiteks õppekorralduse eeskirja punkt 5.3.10 sätestab: “Õppuril on õigus tutvuda oma kirjaliku eksami tööga ning saada selgitust eksamil tehtud vigade kohta viie tööpäeva jooksul alates eksamitulemuste teatavakstegemisest.”

Teiseks õppekorralduse eeskirja punkt 5.3.6. sätestab: “Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.”

Vastavalt õppekorralduse eeskirja punktidele 5.2.7 ja 5.2.8 tuleb korduseksamile KINDLASTI registreerida õppeosakonnas. Korduseksam on RE tudengitele tasuta, REV tudengitele 13 EUR (raha peab olema tasutud vähemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks).

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

Vastus

Vastused leiab järgmistest punkidest:

Esiteks õppekorralduse eeskirja punkt 7.1. sätestab: “Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.”

Teiseks õppekorralduse eeskirja punkt 7.2. sätestab: “IT Kolledžis eristatakse IT Kolledži sisest ning IT Kolledži välist akadeemilist liikumist. Akadeemiline liikumine on reguleeritud dokumendiga „IT Kolledži vastuvõtueeskiri“.”

Kolmandaks vastuvõtueeskirja punkt 5.2.1. sätestab: “IT Kolledži-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.”

Neljandaks vastuvõtueeskirja punkt 5.2.3. sätestab: “Üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.”