User:Tlanno

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Timo Lanno

Esitamise kuupäev: to be determined

Essee

Esimene loeng selles aines oli minu jaoks ka esimeseks loenguks kõrgkoolis. Loengut pidas õppeosakonna juhataja Inga Vau ning lühidalt rääkisid ka õppejõud Margus Ernits, kvaliteedijuht Merle Varendi ja haridustehnoog Juri Tretjakov. Loeng oli väga sissejuhatav, läbiv teema oli IT Kolledžis toimuv, eeskirjad, KKK ning tuvustati õppehoone ruume ja selgitati lühidalt mismoodi ainet läbi viiakse. Enne videosalvestust vaadates oli mulle sellest loengust külge jäänud, peale üldise jutu, kaks seika – kuidas preili Inga Vau rääkis oma varasemast töökogemusest ning kuidas see aitab teda tema praegustes tööülesannetes ja õppejõu Margus Ernitsa mainitud Robootikaklubi. Preili Inga Vau rääkis natuke ka õppimise kõrvalt töötamisest, nimelt oli meile ennem aktusel mainitud, et jumala eest mitte minna tööle väljaspool oma eriala, see olevat ära raisatud aeg. Preili Vau rääkis kuidas tema töötab nüüd täiesti teises valdkonnas, kuid eelnev kogemus muudelt aladelt on talle suuresti kasuks. Ma ei kahtle, et on võimalik õppida palju ka teistelt tööaladelt, kuid kui peamine eesmärk on ikkagi IT-valdkonnas läbi lüüa, siis leian, et pigem pürgida juba varakult sellesse valdkonda ning neid tõekspidamisi või teadmisi, mis sulle reaalselt kasuks tulevad, saad sa oma erialal töötades rohkem. Robootikaklubi jäi meelde tänu ühe tüdruku näitele, kes polnud robotitega varem kokku puutunud, kuid soovis Robootikaklubiga liituda. Olen ise peaaegu samas paadis, siiski meessoost, kuid ei ole ma kokku puutunud varem robotitega, jootekolbiga või üldse elektroonikaga (v.a keskkooli füüsika, kus sai pirne põlema panna). Tänu sellele käisin Robootikaklubi tutvumisüritusel, meeldis väga ning ootan pingsalt nüüd juba mitmendat nädalat seda e-maili kuna klubi tegevusega pihta hakkab. Muidu oli loeng väga informeeriv, kohati hirmuäratav kui kuuldsin palju inimesi välja kukub, kuid esmamulje andis ning ootusärevus tekkis.

Teise loengu põhiteemaks oli motivatsioon ja õppimine. Õppejõud Margus Ernits rääkis miks tudengid kaotavad motivatsiooni ning kuidas end motiveerida ja andis soovitusi kuidas tagasi ree peale saada kui oled sellelt maha kukkunud. Mõeldes tagasi tolle hetke peale, kui selles loengus istusin, salgasin ma loengus räägitu maha, ei mõistnud inimesi, kes tulevad kõrgkooli ja siis ei käi loengutes või tegelevad seal millegi kõrvalisega. Milleks siis üldse tulla? Nüüd on pea poolteist kuud möödas ja nagu mul kombeks on, olin liiga naiivne. Nii nagu ka õppejõud Margus Ernits mainis on loengud tõesti üks halvimaid viise õppimiseks, enesedistsipliin peab ikka väga tugev olema, et õppida näiteks Excelis töötama kuulates ühtlast juttu stiilis: „Nüüd kliki siia ja vali siit see ja siis tee seda,” ning kõik see käib non-stop 1,5 tundi – no tõesti, miks mitte viia see aine läbi vaid praktikumides. Ühe soovituse jätsin ma külge küll, läpakas kui sinu fookuse tapja. Vägagi suure tõenäosusega oleksin ma ka üks neist, kes püüaks poole kõrvaga kuulata ja siis samal ajal midagi arvutis teha. Siiamaani on kindlasti aidanud, ainuke miinus on võib-olla märkmete tegemine, ei suuda nii kiiresti märkmeid teha kui tahaks. Lisaks promoti meile TTÜ Lapikuid, tundus väga vinge ja kasulik, kuid arvatavasti jääks mul teadmistest ja oskustest vajaka, et seal midagi korda saata ning kui teiseks õppeaastaks töökohta ei ole leidnud, siis tingimata vaatan üle. Nüüd lindistust uuesti vaadates on loengust minu jaoks rohkem kasu kui aasta alguses. Paljud asjad ma salgasin maha või ei uskunud, et mind need asjad puudutavad ning osad asjad läksid üldse meelest, nagu FreeMind ja mindmapping. Jäin loengus räägituga rahule ja plaanin loengu esimest poolt külastada enne teist semestrit uuesti.

Kolmandas loengus rääkis samuti õppejõud Margus Ernits. Räägiti Robootikaklubist lähemalt ning häkkimisest selle õiges tähenduses. Pärast seda loengut läksin YouTube-i ja vaatasin mitut vana Robotexi videot, millegipärast tundsin ennast jube hästi kui jalgpallirobotite esikolmikus EIK-it nägin, kuigi ma pole ju Robootikaklubi liigegi ja pole õietigi jalgki Kolledži ukse vahel aga kuuluvustunne juba tekkis. Natuke pani ikkagi kahtlema ka see jutt, mis loengus räägiti raskustaseme kohta. Saab olema väga raske minusugusel kollanokal, kellel põhiteadmised on minimaalsed. Sest nagu esimesest tutvumisüritusest kogesin, siis töö teeb ära ikkagi see, kes oskab, algaja jääb kõrvale. Loodetavasti saavad kõik rohkem individuaalselt nokitseda aga rühmatöös ma hetkel algajatele kohta ei näe kui just kõik tasemed võrdsed ei ole. Loengu teine teema, häkkimine, oli mulle vägagi üllatavaks. Pean tunnistama, et ei teadnud sõna teist definitsiooni ning eeldasin, et hakataksegi tutvustama meile kuidas mingite programmide nõrkusi ära kasutada või teiste arvutite üle kontrolli võtta. Tegelikult on õigem definitsioon millegisse väga süvenemine lõbusas ja avastaval viisil ning enda teadmiste ja oskuste arendamine selles vallas. Väga hea näide oli tetrise mängimine maja seinal, kus aknad olid vastavateks blokkideks ja sa said liigutada laskuivad juppe nii nagu vaja – täitsa päris tetris. Loeng meeldis väga, huvi Robootikaklubisse suurenes ja julgus kohal käia vähenes, kuid küll ma ennast kohale vean. Häkkimine sai uue tähenduse ning räägiti vingetest tehtud projektidest.

Neljandas loengus rääkis meile IT Kolledži lõpetaja Janika Liiv. Ta rääkis kuidas ta õppima sattus, mis raskused tal olid Kolledžis õppides, oma praegusest töökohast ja ettevõtmistest. Janika õppima asumise lugu oli väga rahustav kuulata – kellelgi teisel oli ka pea alguses täiesti segamini, nagu minul, ning nüüd töötab ta edukalt oma erialal, loodetavasti nagu mina. Vähemalt sain ma teada, et võimalus läbi lüüa on olemas. Küll aga ei ole ma päris samas olukorras nagu Janika, kuid hetkelist IT-maastikku arvesse võttes ei leia, et need vähesed teadmised, mis mul on, väga aktsepteeritavad oleks, võimalusi õppida ja ise tegutseda on nii palju. Janika rääkis veel oma tegutsemisest Robootikaklubis ning kuidas see oli talle täiesti uus kogemus ning julgen arvata, et Janika ongi see tüdruk, kellest õppejõud Margus Ernits esimeses loengus näite tõi. Tema kirjeldus oma kogemustest tõstis jälle ootusi klubi tegemistest. Väga õhinal rääkis ta organisatsioonist Techsisters, nimelt on ta üks loojatest ning organisatsiooni peamisi eesmärke on suurendada IT huvi õrnema sugupoole esindajate seas. Kuulates organisatsiooni tutvustust oleks tahtnud ka ise osa võtta mõndadest üritustest, tundusid vähemalt pingevaba sõbraliku keskkonnaga, kuid ma tunneks end seal võib-olla liiga väljaspool oma mugavustsooni. Meessoost isikud, nagu ma aru sain, polnud keelatud, kuid ürituste eesmärk on ikkagi teine. Ainuke asi, mis loengus häiris oligi liialt rõhumine naiste vähesuse üle IT-valdkondades. Kindlasti ei ole ma pädev sel teemal sõna võtma, kuid samamoodi võiks kurta meeste vähesust õpetajate töökohtadel. Tundub kuidagi mõttetuna minu jaoks. Vaba tööturg, inimesed saavad teha, mis neil hing ihaldab. Muidu jäin Janika antud loenguga rahule, sain enesekindlust juurde, õppisin uutest IT-alastest üritustest ja sain tööturgu teise pilgu alt kogeda.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Edasi tuleb arvestus uuesti sooritada ja mitte läbi kukkuda. Õppekorralduse eeskirjas punktis 5.4.4 alusel on aega kordusarvestust teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust ja kokkuleppida tuleb ainet õpetava õppejõuga, kes määrab ka tähtajad kooskõlas õppeosakonnaga. Punkti 5.2.8 põhjal tuleb end registreerida ÕIS-is. Kordusarvestuse hind RE kohal õppivatel tudengitel on tasuta ning REV kohal maksab kordussooritus kakskümmend eurot.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Õppekorralduse eeskiri ptk 6. on aluseks küsimusele vastamiseks. Kui on soov akadeemilisele puhkusele minna tuleb rektori nimele kirjutada avaldus. Maksimaalne puhkuse aeg on 2 aastat tervislikel põhjustel. Muidugi on võimalik ka võtta akadeemilisi puhkusi järjest iga kord uuesti deklareerides kokku kuni 7 aastat. Puhkuse lõpetamiseks tuleb samuti rektori nimele esitada avaldus sooviga lõpetada akadeemiline puhkus.

Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud ja kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

x = 20 y = 24

Vastus