User:Totti

From ICO wiki
Revision as of 18:29, 22 October 2014 by Totti (talk | contribs)
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Tauno Otti

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014

Essee

Õpingu korralduse ja erialatutvustuse õppeaine raames räägiti meile meie edasistest õpingutest – mis meid ees ootab ja kuidas selleks valmistuda. Tutvustati ka IT Kolledži teisi erialasid. Loenguid oli kokku kaheksa, millest enamuse viisid läbi kolledži vilistlased, kes rääkisid lähemalt oma kogemustest ja karjäärist.

Esimeses loengus[1] jagasid teadmisi inimesed koolipersonalist: õppeosakonna juht Inga Vau, lektor Margus Ernits, kvaliteedijuht Merle Varendi ning haridustehnoloog-multimeediaspetsialist Juri Tretjakov. Räägiti peamiselt õppetöö korraldusest kolledžis, stipendiumi võimalustest ning selgitati uut tasuta kõrghariduseprogrammi. Samuti anti kasulikke nõuandeid, kuidas õpingutes edukas olla ning kool hästi lõpetada. Arvan, et kirjeldatud loeng oli väga tähtis, eriti esmakursuslastele. See andis vajaliku ülevaate õppekorraldusest, julgustas tööd tegema ning informeeris, kelle poole ja kuhu pöörduda kui vaja.

Teises loengus[2] esines lektor Margus Ernits ning teemaks oli „Õppimine ja motivatisoon“. Ta rääkis enamasti õppetööst ja nõutud tingimuste täitmisest. Tutvustas ka veidi LUG-i ja robootikaklubi. Margus Ernitsa loengutes on mõnus käia, sest ta oskab asjadest huvitavalt jutustada, tuues sageli näiteid elust enesest, ning õpilasi ennast kuulama panna. Ka diktsioon on tal väga hea. Loengu lõpus tutvustas TTÜ tudeng Lapikute organisatsiooni (kes nad on, miks ja kuidas liituda ning millega nad tegelevad), kuhu nüüdsest võetakse vastu ka ITK’i tudengeid.

Kolmanda loengu[3] teemadeks olid robootikaklubi ja nii-öelda häkkimine. Õppejõud seletas lahti erinevuse häkkimise ja kräkkimise vahel, kuid põhjalikumalt rääkis ta hoopis robootikaklubist ehk mis seal täpsemalt tehakse ja kuidas liituda. Ta inspireeris tudengeid osa võtma kooli pakutavatest tegevustest ning erinevatest võimalustest julgelt kinni haarama. Mulle jättis jutt robootikaklubist sümpaatse mulje ja nüüdseks olengi käinud juba esimestel kokkusaamistel.

Neljanda loengu[4] pidas IT Kolledži vilistlane Janika Liiv, kes töötab programmeerijana. Ta rääkis programmeerimisest subjektiivselt, sellega seonduvatest stereotüüpidest ja programmeerijate kogukonnast. Samuti kuulsime palju tema enda kogemustest IT valdkonnaga ja kuidas temast sai programmeerija. Ta arutles ka selle üle, et naised võiksid hakata ITga rohkem tegelema. Liiv oli loengut andes energiline ja särav. Ta rääkis programmeerimisest põnevalt ning mõjus motiveerivalt. Eriti meeldis mulle tema teekond IT Kolledžisse, mis oli nagu retk tudmatusse.

Viiendas loengus[5] esines samuti IT Kolledži vilistlane, Carolyn Fisher, kes töötab praegu Skype’s süsteemiadministraatorina. Oma esitluses rääkis ta meile, kuidas ta Skype’i tööle sai ja milline on nüüd tema igapäevane töö. Mulle jättis Fisher tagasihoidliku ja vaikse mulje. Võrreldes eespool nimetatud esinejaga jäi temas minu jaoks puudu teatud energilisusest. Samast võib tema vaiksest olekust ka aru saada, sest see oli ka tema esimene esinemine suure publiku ees. Üldiselt oli esitlus informatiivne ja küllaltki huvitav. Meelde jäid soovitused slaidide lõpus.

Kuuendas loengus[6] käis külas Krisjtan Karmo, kes tutvustas tarkvara testmist ja kvaliteeti. Ta on IT Kolledži ja TTÜ vilistlane ja töötab hetkel ASA Quality Services OÜs. Ta rääkis lähemalt, mis on testimine. Minu ettekujutus testimisest oli hoopis teistsugusem. Sain teada, et tegelikkuses on see palju detailsem toiming – tarkvara tuleb kõigepealt lammutada osadeks ning seejärel neid osi testida. Karmo mainis, et ettevõtted ei võta testimist sageli tõsiselt ning tagajärjeks on, et nad peavad pärast maksma vigade likvideerimise ja vigadest tekitatud kahjude eest meeletuid summasid. Loeng oli põnev ja mõtlemapanev, sest õpin ka ise arendajaks ning arendajad peavad mõistma, et testija soovib head, mitte ei kiusa ja ei tee nende tarkvara vigaseks. Testija amet tundub väga pingeline ja vastutusrikas.

Seitsmendas loengus[7] rääkis Andres Septer IT tööturust. Ta ei kasutanud oma esitluse jooksul slaide, mis mulle meeldis, sest tundus, et nii pööratakse esineja jutule rohkem tähelepanu. Ta jutustas töösse suhtumise erinevustest suures ja väikeses ettevõttes. Mind üllatas kõige rohkem see, et suurtes firmades on soovi korral lihtne logeleda; seda muidugi siis, kui eesotsas on ebakompetentsed juhid, kes ei saa ise oma tööga hästi hakkama. Septer soovitas kindlasti töötada mõnes idufirmas, sest seal ei saa aega lihtsalt niisama surnuks lüüa ning töö ja õppimine käivad pidevalt käsikäes. Samuti mainis ta ära, et me ei jääks väga kitsa eriala peale, kuna tööturg nõuab üha enam laiemaid teadmisi IT valdkonnas. Septer ise oli äärmiselt sümpaatne. Ta rääkis kindlalt, huvitavalt ja humoorikalt ning tõi näiteid elust enesest, mis mulle väga meeldis.

Kaheksandas loengus[8] esines Elar Lang, kes töötab Clarified Securitys. Ta rääkis meile suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Ta jutustas oma kooliteest, kus ta peale Tallinna Polütehnikumi lõpetamist tegi õppimisse pikema pausi ning sai alles hiljem aru, et sellest ei piisa ja otsustas nõnda oma õpinguid jätkata IT Kolledžis. Lang kiitis väga matemaatika õppejõudu Kristiina Hakki, mis ka minu arvates on igati õigustatud. Ta nimetas olulise asjana suhtumist õppetöösse, mida tuleb tõsiselt võtta ning toonitas lisaks veel lõputöö tähtsust. Samuti rääkis ta paroolidest – nende turvalisusest ja kasutamisest. Saingi loengust eelkõige palju uusi teadmisi paroolide ning nende turvalisuse kohta ja veendumuse, et tänapäeval ei tasu veel usaldada interneti pilveteenuseid ja dropboxe, sest kõiki neid on võimalik lahti muukida. Tulemuseks on inimeste isiklike asjade lekkimine internetti ja sattumine kolmanda isiku kätte.

Kokkuvõtteks võin öelda, et olen väga rahul, et osalesin kõigis loengutes. See kursus avardas minu vaatevälja IT valdkonnas ning andis mõtlemisainet, kellena tahaksin tulevikus töödada. Samuti sain loengutest väga palju motivatsiooni õppimiseks ja millegi praktilise teostamiseks. Eelkõige aga veendusin, et IT valdkonnas toimub elukestev õpe ja ennast tuleb pidavalt täiendada.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?

Vastus Eksamit on võimalik järgi sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Kokku peaks leppima vastava aine õppejõuga.[9]

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Vastus Järeleksamile registeerimine toimub ÕISis.[10]

Mis on tähtajad?

Vastus Korduseksamite tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.[11]

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Vastus Korduseksamid ja -arvestused on riigi finantseeritavatele õppijatele tasuta.[12]

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus Korduseksam on OF/tasulisel õppekohal õppijale tasuline. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[13] Praeguse on korduseksami tasu OF/tasulisel õppekohale õppijale 20€.[14]

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?

Vastus Esimesel õppeaastal võib minna akadeemilisele puhkusele: tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks ja lapse hooldamiseks.[15]

Mis tegevused tuleb selleks teha?

Vastus Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.[16]

Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?

Vastus Maksimaalne puhkuse aeg on 3 aastat ning seda lapse hooldamiseks. Akadeemiline puhkus kehtib kuni laps saab 3-aastaseks.[17]

Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?

Vastus Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.[18] Avaldus tuleb kirjutada enne algava semestri punase joone päeva.[19]

Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?

Vastus Jah saab, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.[20]

Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus Üliõpilased, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, peavad esitama avalduse õppeosakonda.[21]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus Semstris tuleb kokku saada 27 EAP-d. Kahe semstri peale vaja kokku saada 54, seega 54-25-23=6. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta [22]. Esitatud arve on 50*6= 300€

Viited