User:Tprants

From ICO wiki
Revision as of 01:03, 19 October 2016 by Tprants (talk | contribs) (Essee)
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Tõnis Prants

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

Essee

Sissejuhatus

Minule ei meeldi sissejuhatused. Tavaliselt ei anna need midagi kasulikku lihtsalt proovivad veenda lugejat edasise teksti olulisuses. Ausalt on parem kulutada oma aega videosalvestuste vaatamisele, kuna loengud viisid läbi huvitavad isikud oma veelgi huvitavamate teemadega. Alustades küll suhteliselt kuiva sissejuhatusega ja lõpetades Eesti küberkaitse ülevaatega. Edasises tekstis toon välja oma mõted loengute kohta ja proovin neid teemasid mingil määral üksteisega seostada. Selline teksti põhine analüüs ei suuda kindlasti peegeldada ainest saadava teave tegelikku väärtust aga see ei takista mind proovimast.


Sissejuahatav loeng, või nagu minule see tundus, igavaim loeng väga huvitava aine raames. Ma ei väida et see oli kasutu, lihtsalt ma olen juba Tartu ülikoolis arvutitehnika bakalaureuse ära teinud. Seega midagi uut ja revolutsioonilist ei olnud, kuna olin juba varem ise uurinud kõige vajaliku kohta.[1]


Kes on arhitekt. Enne seda loengut teadsin ainult majade arhitektist. Polnud isegi kuulnud, et tarkvara jaoks läheks kedagi sellist vaja. See oli üllatavalt hariv teema. Esiteks andis parema arusaama, milline on üks tarkvara arenduse meeskond ja teiseks kui veider on arhitekti amet. Eeldasin, et arhitekt teeb skeemi, mille järgi peaks toote valmis tegema. Reaalselt on tegu tagaistme juhiga, kes peab kuidagi motivatsioonist purjus meeskonna koju suunama. Sellise ameti realiseerimine oligi põhiline teema, mille loengust kaasa võtsin. Nimelt on kasulik omada projekti juures isikut kes ühtpidi on asjast eemaldatud aga samas kogu aeg lähedal, et saaks vajadusel anda ratsionaalseid juhiseid. Muidu on ju ikka tahe panna kõige kogenum isik koodi kirjutama, mis ta ikka oma talenti raiskab.[2]


Startupid, tundub nagu Eesti on vaimustuses sellest sõnast. Mitu aastat olen ma seda väljendit igal pool kuulnud, koolis, uudistes isegi kaitseväes. Kogu aeg oli see justkui selline vaikselt sisse hiilinud väljend. Varem ei osanud defineerida, kuidagi enest mõistetav sõna, mille kohta lihtsalt ei küsinud. Minule oli piisanud võrdusest, äri tegemine on startupi tegemine. Nüüd olen reaalselt saanud ülevaate ja tean kui erinev see tava ettevõttest on. Siiani küll veider mõelda, miks inimesed startupidega vaeva näevad. See on ju kulla otsimine laste liivakastist või kohalikust pargist. Midagi mis oleks võimalikult väheste materjalidega teostatav aga tahetud paljude poolt. Eriti huvitav oli kuulda kuidas algus aastatel on tegu lihtsalt raha augaga. Puudub plaan kuidas raha teenida, lihtsalt toode mida keegi peaks tahtma kasutada. Mida aga kõrva taha panin oli ettevalmistus, mis tehti ja kuidas eduka startupi jaoks peab panema inimesi endasse uskuma. Kuna startup ei ole õnnemäng, asi jõuab ikkagi selleni, kas inimestel on oskus arenada välja uus toode ja sama oluline on veenda investoreid, et ma tõesti suudan luua toote ja firma.[3]


Veider oli olla tarkvara arendaja süsteemi adminstreeria loengus. Veider aga mitte kasutu, täiesti võimalik et arendajale oli sellest loengust rohkem kasu kui administreeriale. Nagu loengu alguses mainiti oli Lembitu Ling isehakkaja. Ta teadis väga hästi mida süsteemi administreerimine endast kujutas. Selline justkui nullist tulnud vaade andis minule parema arusaama süsteemi administreeria probleemidest. Või pigem, mis probleeme ma võin arendajana neile tekitada. Lõpuks jõudiski tugevalt kohale, et kui arendaja pühib projektist käed puhtaks siis saab administeeria kõik need head ja vead enda kätte. Muidu olen tarbja all mõelnud kedagi, kes ostab programmi isiklikuks kasutamiseks aga tegelt on tarbja ka palgatud administreeria, kes peab selle programmi serverites tööle saama. Arendaja ei jõua kuskile kui ta programm ei ole kasutaja sõbralik.[4]


Scrum master on ilmselt üks lahedamaid ameti nimetusi. Esiteks oli väga huvitav kuidas loengu pidaja Einar Koltšanov oli ametite vahel liikunud. Justkui jõudis kohale majandus teooria põhimõte, et tööjõud peab olema liikuv. See loeng hakkas juba tugevalt rõhuma jälle eelmise loengu teemale, et IT inimestele ei meeldi suhelda ja see on väga suur probleem. Minule pakkus aga väga huvi, kuidas laiendati teemat, et isegi ärinimesed ei suuda või ei taha kontakti luua. Eeldan, et inimesed kes tegelevad turuga teavad, kui oluline on info levitamine, kas see ei ole mitte müügi strateegiate alustala? Siiski ei saa ju süüdistada ainult üht osapoolt, seinaga võib rääkida küll aga õige dialoogi puhul ootaks ikka tagasisidet.[5]


Ülevaade eesti infotööturust tööjõua pakkuja jaoks oli väga teretulnud teema. Siiani olen terve elu ainult õppimisega tegelenud (kui välja arvata 11 kuuda kaitseväes, mis polnud ei liha ega kala) ja jutud kapitalistlikust tööturust on koguaeg hirmu nahka ajanud. Näen ennast üpris tagasihoidliku inimesena. Eriti hirmus on aga täielikut töö valdkonna vahetamine nagu loengu esimeses pooles näidati. Ei meeldi vähene valmisolek eriti kui olen paar aastat teema kohasele haridusele pühendanud. Asi pole aga enam nii nutune, loengust ei saanud mitte nii väga julgust tööturu jaoks vaid pigem suhtumine tööturu vastu. Ei taha väita nagu see põhjalik ülevaade võimalustest kasutu oli, lihtsalt endale tundus kasulikum see kuidas Andres Septer rõhutas pidevalt rahale. Raha, raha, raha, muud ei olegi, ei maksa häbeneda ja ei maksa kahju tunda inimestest. Kõik on lihtsalt tulu peal väljas ja võidab see, kes homme endale süüa saab osta.[5]


Andmed ei allu analüüsile oli üks kahtlane loeng nende IT teemade vahel. Keegi oleks justkui suure venna sekretäri kohale vedanud. Ühtpidi näidati kuidas kõike muudetakse andmeteks ja teistpidi arendati edasi süsadmin loengust minule kõlama jäänud tarbja teemat. Tarbja osa küll üpriski kitsas, lihtsalt veidi sellest kuidas andmed on väga väärtuslikud ja tänapäeva ajastul uueks rahaks. Kuid siiski hirmutav teada kuidas kõige kohta korjatakse andmeid.[6]


Minu lemmik loeng oli ilmselt küberkaitse kohta. Esiteks oli ülimalt võimas kuulata inimest, kes on tihedalt seotud eesti küberkaitse arenguga. Teiseks olen ise ikka Eesti patrioot ja kuulda kuidas kiideti meie küberkaitse firmasid tekitas sees sooja tunde. Kolmandaks olen pärast kaitseväes käimist väga huvitatud meie kaitsevõimest. Eestis pidevalt reklaamitakse kuidas me oleme E-riik kõik on kübermaailmas, samas on maailmas pidevalt probleeme häkkeritega. Riikide andmebaasid langevad rünnakute alla pankadest varastatakse raha jne. Põhimõteliselt on Eestis väga palju kübersihtmärke ja see on huvitav teema, mille üle vahepeal mõelda. See loeng andis väga palju mõtteainet ja ma olen juba pidanud vestlusi kus olen saadud teadmisi edasi levitanud. Teema haakub eriti selle vene propagandaga kuidas saab Eesti alistada paari päevaga. Kui peaksin valima ainult ühe loengu, mida aine raames kuulata, siis oleks see just Jaan Priisalu oma, tõsiselt palju väärt mõtte ainet.[7]


Viimane loeng oli turunduse kohta. Pisut kurb kuidas olin ainuke isik, kes lõpus küsimusi esitas, kuna see oli mitmel viisil kokkuvõttev loeng. Varem alustatud teema kuidas IT- ja äriinimesed ei saa läbi, sai nüüd täiendust teiselt poolelt. Brändingu jutt käis otse kokku startupide teemaga kuna startupid on ikkagi enda idee müümine. Ning veel oli mainitud kuidas toode võib olla väga hästi arendatud aga kukub läbi tänu halvale turundusele. Seega jäi viimaseks ideeks koostöö vajadus, ükstapuha kui hea on toode, lõpuks peab ikkagi raha teenimiseks muude valdkondadega koostööd tegema.[8]


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Vastus


Küsimus 1

Vastus


Viited


</source>