User:Tstaub

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Tanel Štaub
Esitamise kuupäev: 27.01.2013

Essee

H.265 Videoformaat

25.jaanuar.2013 kiideti Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu poolt heaks järeltulija H.264 / MPEG-4 AVC videokodeeringule, mille nimeks sai H.265 / ISO/IEC 23008-2 HEVC. Tegemist on H.264 edasiarendusega, eesmärgiks videomahtude vähendamine.

Kuna tehnoloogia areng on parandanud viimastel aastatel jõudsalt videokvaliteeti, siis on video edastamise andmemahud hüppeliselt kasvanud. Eriti on kasvanud raadiosagedustel töötavate mobiilsete seadmete hulk. Kuna raadiosageduste vahemik on rangelt piiratud siis ka edastatav andmehulk on rangelt piiratud. Mobiilse tehnoloogia areng võimaldab praegu ka nendel seadmetel esitada päris kõrgekvaliteedilist videot, ja see nõuab omakorda sidekanali läbilaske suurendamist või madalamat video kvaliteeti. Vähendamaks võrgukoormust videomaterjali edastamiseks hakati arendama edasiarendust praegu kõige levinumale videokodeeringule H.264.

Kodeering H.265 võimaldab eelkõige andmemahtu vähendada aga samas säilitada video kvaliteeti. Eelkõige puudutab see lahendus mobiiseid seadmeid praegu ja ka tulevikus. Tehnoloogia pidev areng võimaldab videokvaliteeti veelgi parandada ja ekraanitehnoloogiad võimaldavad ka sellise vidoe taasesitamist. Kui praegu nõudab 4K UHD (3840 x 2160) kodeeringuda H.264 / MPEG-4 vähemalt 40 Mbps andmekanali olemasolu siis uus kodeering peaks läbilaske nõudmise viima 20-30 Mbps kanti. Üldiselt peaks uus kodeering vähendama andmemahtusid poole võrra ja kuna praegu ei ole igalpool ülikiiret internetiühendust, siis saab tulevikus ka kehvema ühenduse korral vaadata HD kvaliteediga videot.

Uus kodeering on kindlasti tähtis televisiooni edastamiseks, kuna analoog televisoon on üle läinud digitaalseks ja enamasti on sealgi kasutusel kodeering H.264. Praeguse kodeeringu väljavahetamine võimaldaks tõsta telepildi edastamise kvaliteeti. Puuduseks võib olla asjaolu, et dekodeerimine toimub enamasti riistvara põhiselt ja on kulukas seda välja vahetada. Tulevikus kindlasti võetakse kasutusele uuemad kodeeringud, kuna hakkavad levima suure ekraaniresolutsiooniga televiisorid ja kasutajate nõudlus parema kvaliteedi järele kasvab.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Eksami uuesti sooritamiseks peab olema täidetud eksami sooritamise eeldus. Korduseksami aeg pannakse üles ÕIS-i ja teise korruse infostendile. Selleks ,et korduseksamile pääseda ,tuleb ennast registreerida ÕIS keskkonnas vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami toimumisaega. Riigieelarvelisel kohal on korduseksam tasuta ,kuid riigieelarvevälisel õppekohal peab kordussoorituse eest maksma 14,2 € EITSA kontole. Korduseksami õigus kehtib 2 semestri jooksul (vastava semestri lõpuni) pärast aine õpetamissemestri lõppu.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Vastus

Hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva tuleb õppeosakonda esitada vastavasisuline vabas vormis avaldus rektori nimele. Lisada tuleks ka nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist õppekava osana taotletakse.