User:Ttalpsep

From ICO wiki
Revision as of 19:28, 18 October 2011 by Ttalpsep (talk | contribs)

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kuupäev: 18.11.2011

Essee

Milline võiks välja näha üks erialatutvustuse kursus?

Etteruttavalt ning raiskamata ruumi pikemale arutelule, võib pealkirjas esitatud küsimusele vastata väga lühidalt: kursus võiks heita pilgu erialale eelkõige selliselt, et kuulajal tekiks soov ja motivatsioon esiteks seada ja seejärel püüelda võimalikult kõrgete eesmärkideni valitud valdkonnas. Kõik hiljem õpitavad oskused ja teadmised peaksid olema esialgu teisejärgulised, sest kui üliõpilasel pole sisemist motivatsioon teemast huvituda, on ka raske loota temalt tulevikus suuri tegusid. Siit tekib aga küsimus, kas õppeaine suutis seatud üllast motiveerivat eesmärki täita?

Lisaks tõstatatud sügavamale eesmärgile peaks juba nimetuse vääriliselt õppeaine andma ka ülevaate, kuidas toimub alles esimesi samme kõrgharidusmaastikul tegeva õppuri jaoks uues keskkonnas toimetulek ning mida siis valitud eriala endast tegelikult üldse kujutama peaks. Mida oleks siis õieti vaja esmakursuslasel teada saada? Kindlasti oleks vaja teada reegleid ning kindlasti tuleb reegleid teatavaks tehes kasuks, kui sellekohast infot tuleb mitmelt allikalt ning mitmesuguses vormis. Kuna siinkirjutajale polnud sel sügisel ülikooli astumine mitte esimeseks sammuks kõrgharidusmaastikul, tekib siinkohal suurepärane võimalus võrrelda käesoleva aasta esmakursuslase muljeid varasema kogemusega natuke teisest ülikoolist.

Sel korral tundus sissejuhatav loeng mõneti sirgjoonelisem ja konkreetsem. Ei mingit võltsi käehoidmise muljet ega ka malbe ettekandja poolt petlikku mujlet, et raamatuid võib tagasi tuua tähtajast hiljem. Esimesest ülikooli sisseastumisest mäletan selgelt, et ühel hetkel tehti saal akadeemilisest ja toetavast personalist tühjaks ning värskete üliõpilaste ette astus juba mõned aastad kogenud kaastudeng. Antud kaastudeng tegi väga otsekohesel ja ausal (sh kritiseerival) moel uutele koolikaaslastele selgeks, mida koolis oodata on ja mida ei ole. Kuigi tagantjärgi mõeldes ei saa öelda, et tollel esinejal oleks täielikult õigus olnud, suutis ta jätta igati motiveeriva ja maapeale toova mulje ka aastateks peale seda esinemist. Käesoleval aastal jäi selline efekt saavutamata, kuid arvatavasti on ajaga ka tudengilt tudengile kommunikatsiooni raskuspunkt kandunud teistesse kanalitesse.

Ülejäänud loengute osas võib tagasivaatena öelda, et ettekandjate seltskond oli enam-vähem nii kirju, kui selleks vaja, et uutele tulijatele näidata, et eriala ei koosne sugugi mitte ühte tüüpi tegevustest või isiksustest. Nii kujunes teise loengu teema innovatsioonist pigem kaugelevaatavaks ning laiemat perspektiivi andvaks; kolmandas loengus sai sõna suhteliselt värske ülikoolilõpetaja ettevõtluse teemadel; neljas loeng avas huvitavate näidetega silmaringi; viies loeng andis värvika ettekandja huvitava teemaga; kuues loeng rõhutas, et IT pole mitte asi iseeneses, vaid siiski asi millegi või kellegi jaoks; seitsmes loeng pakkus kõhedusttekitava turvalisuse teema kõrval taaskord huvitava ettekandja; ja kaheksas andis kerge pilguheite akadeemilisse maailma. Ja erinevad teemad ning erinevad esinejad on mitmekesise kuulajaskonna puhul hädavajalikud, et võimalikult paljudedel innustavalt mõjuda.

Analüüsides eraldi üksikute loengute motivatsioonilisi aspekte, võib tõdeda, et need aspektid olid kõigil juhtudel selgelt olemas. Juba näiteks teise loengu teema - vaadata tulevikku, et näha kuhu innovatsioon meid viia võib - peaks kuulajatele andma tõuke tegutseda innovatsiooni loomise nimel. Sarnaselt teisele loengule viis kuulajad rohkem abstraktsesse maailma ka kuues ettekanne. Oluliste tuleviku puudutavate mõtete kõrval suutis ettekandja jätta igati jalad maas IT juhi mulje, mis alati asjalikult mõjub. Lisaks auditooriumiga selgelt õpitud innustavas vormis suhtlusele, mõjus võibolla veel paremini meeldiv äratundmisrõõm, et ka IT juhid käivad eelnevast haridusest hoolimata veel koolis juurde õppimas.

Mõneti meeldiva üllatusena suutis kolmas loeng mitmete otsesemate näidete toel taaskord meelde tuletada ja jätkata teises loengus kõlama stampimurdvat seisukohta, et alati ei pruugi kõige tähtsam olla ideaalne teostus, vaid unustada ei tohi ka ajalist ja rahalist mõõdet. Ning juba väga konkreetse näitega illustreeris eelnevate loengute seisukohti robootika näide, kus ideaalseid tulemusi tänapäeval veel saavutada ei suudetagi, kuid tihti on piiratud ressursside maailmas vajalik funktsionaalsus sellest hoolimata saavutatav.

Kui esmakursuslasele tuleb rääkima vaid mõned aastad varem sama kooli lõpetanu, kes tunnistab küll ausalt, et senise tegevusega ta veel päris rikkaks pole saanud, kuid näitab ette aukartustäratava hulga vägagi erinevaid projekte, mõjub see igati muljetavaldavalt. Ning sealt peaks tulema just see vajalik äratundmisrõõm, et kui on olemas sisemine motivatsioon asju teha, küll siis lõpuks ka edu tuleb.

Kindlasti tuleb IT esmakursuslasele kasuks ülevaate andmine ka ettevõtte loomise ja sellega kaasaskäivatest finantsilistest nõuetest ja probleemidest. Kuid võibolla võiks küll selle teema pigem jätta nt inkubatsioonikeskuse ettevõtlusnõustaja või siis juba tugevama finants- või pangandustaustaga spetsialistile. Iseasi muidugi, kas nad suudaks praegu kolmandas loengus kõlanud finantsaspektid IT esmakursuslastele vastuvõetava raskustasemega selgeks teha.

Nii neljanda kui seitsmenda loengu ettekandja mõjusid juba oma olekult piisavalt vaba ja intrigeerivana, et tehnikahuviline peaks teatava tõuke ka nende räägitust saama. Näiteks jäi robootika loengus nii muuseas kõlama väide, et tavainimesele keerulisena tunduv isesoojenev vaip on tehniliselt teostatav praktiliselt minutitega. Kui kuulaja siiski ei suuda paari minutiga isesoojenevat vaipa ehitada ega ka välja mõelda, ongi tulemuseks täpselt see, mida ettekandja ootas: huvi robootika ja seega laiemalt ka eriala vastu.

Kui materialistlikku vaatega kuulaja polnud seni veel motivatsioonisüsti saanud, pidi see viiendast loengust igatahes kätte tulema. Klassikalises finantsmaailma näites tuleb äsja tööle värvatud kollanokkadele peale esmast tutvustamist loengut pidama ka üks kõrgematest ülemustest, kes nagu muuseas mainib, kui kalli sportautoga ta tööle sõidab, kuidas kõiki tähtsamaid tegijaid tunneb või kui tihti mõne tuntud prominendiga õlut joomas käib. Eelneva utreeritud näite teatud elemendid sisaldusid positiivse üllatusena ka antud loengus ning lisaks huvitavale ettekande sisule oleks ka motiveerivast seisukohast olnud kahju, kui selline ettekandja oleks jäänud nägemata.

Motiveermise vajalikkuse kontekstis vajab märkimist ka kuuenda loengu kokkuvõttena kõlama jäänud oluline aspekt, et esialgseid õilsaid eesmärke tuleks meeles pidada ka edaspidistes tegevustes ning mitte unustada, et IT eesmärgiks peaks olema kogukonnale väärtuse loomine, mitte vaid meetodile keskendudes oma asja ajamine. Ning just meetodid on need, mida IT haridus reeglina annab. Lisaks akadeemilisele valdkonnale pühendatud tervele loengule puudutas valdkonda ka robootika loengus kõlama jäänud väide, et just praktilise (käegakatsutava sisuga) probleemide lahendamine on see, mis reaalselt motiveerib õppima palju rohkem, kui abstraktse sisuga õppeained, mida ülikoolis reeglina kohata võib. Ning ettekannetest ei jäänud välja ka oluline tõdemus, et ülikooli haridus ei peakski alati suutma leida küsimustele õigeid vastuseid, vaid peaks hoopis aitama küsida õigeid küsimusi.

Kokkuvõtvalt võib küll väita, et ettekandjad suutsid kuulajates motivatsiooni tekitada. Kui auditooriumi meelestatust vähegi peegeldas seitsmenda loengu lõpus kerkinud küsimus: "Kuidas teile tööle saab tulla?", peaks motiveerimise ülesanne olema igati täidetud. Loodetavasti on küsimuse: "Kuidas teile tööle saab tulla?" loogiline laiendus ka: "Mida selleks tegema ja õppima peab?" ning ehk aitavad viimasele küsimusele vastata juba teised õppeained. Kuid võibolla jäi siiski puudu see üks tudengilt tudengile aus soovitus, et mida ja kuidas tuleb siis õieti teha ja õppida (sest kõike ju alati ei jõua), et teha lõpuks seda, mis ühes loengus sai eesmärgina paberile kirjutatud.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui kukkusid arvestuse läbi, tuleks minna kordusarvestusele. Kordusarvestusele tuleb registreeruda, mida tuleb teha õppeosakonnas. Soovi korral saad end kordussooritusele registreerida ka e-posti teel, saates e-kirjaga digitaalselt allkirjastatud avalduse (REV tudengid lisaks koopia maksekorraldusest) õppekonsultandile. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Seetõttu tuleks kordusarvestuse tingimused täpsustada ka õppejõuga. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis "Minu asjad" ja õppehoone 2. korruse teadetetahvlil. Kordussooritusele on võimalik registreeruda kordussooritusest üle-eelmise tööpäeva lõpuni vastavalt õppeosakonna vastuvõtuaegadele.Kordusarvestused on riigieelarvevälistel õppekohtadel õppivatel üliõpilastel tasulised, riigieelarvelistel tasuta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja on hetkel 13 EUR.

Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Teisel aastal saab akadeemilist puhkust taotleda: 1) tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks, kusjuures taotlemise avaldusele tuleb lisada meditsiiniasutuse tõend. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. 2) Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks, kusjuures avaldusele tuleb lisada kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. 3) Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni, kusjuures avaldusele tuleb lisada lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel. 4) Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks, kusjuures avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.

Akadeemilise puhkuse taotlemiseks tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele, millele tuleb lisada eelpool kirjeldatud juhtudel vastavad lisadokumendid. Akadeemilise puhkuse katkestamiseks tuleb teha avaldus rektori nimele, mille tegemise aeg ei ole piiratud. Kui hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.

Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud teha eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus. Akadeemilise puhkuse ajal puudub tudengil juurdepääs õppematerjalidele ÕIS-is. Vaid üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.