User:Ttuur: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
No edit summary
No edit summary
Line 1: Line 1:
'''Essee'''
'''Essee'''


Esimene loeng oli meil nö. "kõige pikem loeng", kus tutvustati kogu selle aine sisu ning ka ootusi meilt. Aga nüüd asja juurde, Hr. Linnar Viik rääkis meile innovatsioonist ja kui tähtis on see, et inimesed innovaatiliselt mõtleksid. Kogu see eriala ongi paljuski sellele baseerunud. Kui ei ole sellist mõtlemist, ei ole ka uusi lahendusi ning kogu asi jääb lihtsalt toppama.Oma mõtteid tuleks alati kaalutleda ja aru saada, kas see on see mis tõesti aitaks.Ta selgitas, et innovatsioon on tulevik. Hr. Mart Mangus rääkis meile palju ettevõtlusest ja selle ülesehitusest. Tema jutust ma sain aru, et kui midagi pole kaotada, siis tuleb alati proovida. Tema jutt pani  nö "kastist väljaspool" mõtlema. See teema sidus juba natukene ka Hr. Linnar Viik-i räägitut, sest kui on hea innovaatiline idee ja oskus seda teostada, suudaksid olla väga edukas ettevõtja. Nende kõikide loengute peale sain ma ühest aru, peaaegu kõikides loengutes rõhutati, et tavalise bakalaureuse kraadiga ei suuda omandada nii palju teadmisi kui tegelikult oleks vaja. Põhimõtteliselt kõikidest loengutest võis ka välja lugeda, et meeskonnatöö on äärmiselt oluline iga IT aspekti juures. Üksik-üritajad väga harva suudavad midagi suurt korda viia. On vaja motivatsiooni, inimesed ei taha õppida tühipaljast koodi, nad tahavad seda kusagil kasutada.Selline kuiv õppimine tekitab ainult frustratsiooni ning sa ei näe väga tulemust, kui ainult head hinnet ÕISis ja teed kooli läbi.Robootika õpetas seda.Kui meeskond suudab koostööd teha võib see korda viia midagi enneolematut. Minu jaoks ei omanud eriti mõtet loeng serverikeskuste võrguarhitektuuri kohta. Ma olen seda ise uurinud ning loeng oli minu jaoks natukene igav. Kogu teema keerles ainult ühe asja ümber ning jutt oli monotoone.
Esimene loeng oli meil nö. "kõige pikem loeng", kus tutvustati kogu selle aine sisu ning ka ootusi meilt. Aga nüüd asja juurde, Hr. Linnar Viik rääkis meile innovatsioonist ja kui tähtis on see, et inimesed innovaatiliselt mõtleksid. Kogu see eriala ongi paljuski sellele baseerunud. Kui ei ole sellist mõtlemist, ei ole ka uusi lahendusi ning kogu asi jääb lihtsalt toppama.Oma mõtteid tuleks alati kaalutleda ja aru saada, kas see on see mis tõesti aitaks.Ta selgitas, et innovatsioon on tulevik. Hr. Mart Mangus rääkis meile palju ettevõtlusest ja selle ülesehitusest. Tema jutust ma sain aru, et kui midagi pole kaotada, siis tuleb alati proovida. Tema jutt pani  nö "kastist väljaspool" mõtlema. See teema sidus juba natukene ka Hr. Linnar Viik-i räägitut, sest kui on hea innovaatiline idee ja oskus seda teostada, suudaksid olla väga edukas ettevõtja. Nende kõikide loengute peale sain ma ühest aru, peaaegu kõikides loengutes rõhutati, et tavalise bakalaureuse kraadiga ei suudeta omandada nii palju teadmisi kui tegelikult oleks vaja. Põhimõtteliselt kõikidest loengutest võis ka välja lugeda, et meeskonnatöö on äärmiselt oluline iga IT aspekti juures. Üksik-üritajad suudavad väga harva midagi suurt korda viia. On vaja motivatsiooni, inimesed ei taha õppida tühipaljast koodi, nad tahavad seda kusagil kasutada.Selline kuiv õppimine tekitab ainult frustratsiooni ning sa ei näe väga tulemust, kui ainult head hinnet ÕISis ja teed kooli läbi.Robootika õpetas seda.Kui meeskond suudab koostööd teha võib see korda viia midagi enneolematut. Minu jaoks ei omanud eriti mõtet loeng serverikeskuste võrguarhitektuuri kohta. Ma olen seda ise uurinud ning loeng oli minu jaoks natukene igav. Kogu teema keerles ainult ühe asja ümber ning jutt oli monotoone.


Ühiselt võiks öelda, et palju puudutati ka seda teemat, kuidas IT muudab kogu maailma ning kuidas meie suudaks kunagi seda muuta. Tehnoloogia mõjust kogukonnale. Räägiti turvalisusest, ilma milleta oleks kõik juba ammu kokku kukkunud. Taheti ka meile mõista anda ning selgitada, kas see eriala on just meile.Loengutes taheti selgeks teha meile, et me peame spetsialistidena aru saama klientide nõudmistest ja vajadustest. Me peame arusaama kogu asja ülesehitusest ning nägema seda "suurt pilti". Kogu nende loengute eesmärk minu arvates oli meile mõista anda, kui tähtis on turvalisus, meeskonnatöö, visioon, meie endi missioon, läbinägelikkus, loogiline mõtlemine jne.
Ühiselt võiks öelda, et palju puudutati ka seda teemat, kuidas IT muudab kogu maailma ning kuidas meie suudaks kunagi seda muuta. Tehnoloogia mõjust kogukonnale: räägiti turvalisusest, ilma milleta oleks kõik juba ammu kokku kukkunud. Taheti ka meile mõista anda ning selgitada, kas see eriala on just meile.Loengutes taheti selgeks teha meile, et me peame spetsialistidena aru saama klientide nõudmistest ja vajadustest. Me peame arusaama kogu asja ülesehitusest ning nägema seda "suurt pilti". Kogu nende loengute eesmärk minu arvates oli meile mõista anda, kui tähtis on turvalisus, meeskonnatöö, visioon, meie endi missioon, läbinägelikkus, loogiline mõtlemine jne.


Loengutes tahaks ma tuua ka miinuseid, minu jaoks oli sellisel kuival jutul vähe mõtet. Liiga palju informatsiooni korraga, mida oli raske meelde jätta. Natukene liiga palju teoreetilisi oletusi, mille põhjal toodi näiteid. Näited oleksid võinud olla rohkem elust endast. Natuke korrati üksteist aga sellest ma saan aru, sest kõik ei suudagi erinevat juttu rääkida. Rõhutati koguaeg samu asju ning isegi mõni näide oli üksteisele päris sarnane
Loengutes tahaks ma tuua ka miinuseid, minu jaoks oli sellisel kuival jutul vähe mõtet. Liiga palju informatsiooni korraga, mida oli raske meelde jätta. Natukene liiga palju teoreetilisi oletusi, mille põhjal toodi näiteid. Näited oleksid võinud olla rohkem elust endast. Natuke korrati üksteist aga sellest ma saan aru, sest kõik ei suudagi erinevat juttu rääkida. Rõhutati koguaeg samu asju ning isegi mõni näide oli üksteisele päris sarnane

Revision as of 10:33, 18 October 2011

Essee

Esimene loeng oli meil nö. "kõige pikem loeng", kus tutvustati kogu selle aine sisu ning ka ootusi meilt. Aga nüüd asja juurde, Hr. Linnar Viik rääkis meile innovatsioonist ja kui tähtis on see, et inimesed innovaatiliselt mõtleksid. Kogu see eriala ongi paljuski sellele baseerunud. Kui ei ole sellist mõtlemist, ei ole ka uusi lahendusi ning kogu asi jääb lihtsalt toppama.Oma mõtteid tuleks alati kaalutleda ja aru saada, kas see on see mis tõesti aitaks.Ta selgitas, et innovatsioon on tulevik. Hr. Mart Mangus rääkis meile palju ettevõtlusest ja selle ülesehitusest. Tema jutust ma sain aru, et kui midagi pole kaotada, siis tuleb alati proovida. Tema jutt pani nö "kastist väljaspool" mõtlema. See teema sidus juba natukene ka Hr. Linnar Viik-i räägitut, sest kui on hea innovaatiline idee ja oskus seda teostada, suudaksid olla väga edukas ettevõtja. Nende kõikide loengute peale sain ma ühest aru, peaaegu kõikides loengutes rõhutati, et tavalise bakalaureuse kraadiga ei suudeta omandada nii palju teadmisi kui tegelikult oleks vaja. Põhimõtteliselt kõikidest loengutest võis ka välja lugeda, et meeskonnatöö on äärmiselt oluline iga IT aspekti juures. Üksik-üritajad suudavad väga harva midagi suurt korda viia. On vaja motivatsiooni, inimesed ei taha õppida tühipaljast koodi, nad tahavad seda kusagil kasutada.Selline kuiv õppimine tekitab ainult frustratsiooni ning sa ei näe väga tulemust, kui ainult head hinnet ÕISis ja teed kooli läbi.Robootika õpetas seda.Kui meeskond suudab koostööd teha võib see korda viia midagi enneolematut. Minu jaoks ei omanud eriti mõtet loeng serverikeskuste võrguarhitektuuri kohta. Ma olen seda ise uurinud ning loeng oli minu jaoks natukene igav. Kogu teema keerles ainult ühe asja ümber ning jutt oli monotoone.

Ühiselt võiks öelda, et palju puudutati ka seda teemat, kuidas IT muudab kogu maailma ning kuidas meie suudaks kunagi seda muuta. Tehnoloogia mõjust kogukonnale: räägiti turvalisusest, ilma milleta oleks kõik juba ammu kokku kukkunud. Taheti ka meile mõista anda ning selgitada, kas see eriala on just meile.Loengutes taheti selgeks teha meile, et me peame spetsialistidena aru saama klientide nõudmistest ja vajadustest. Me peame arusaama kogu asja ülesehitusest ning nägema seda "suurt pilti". Kogu nende loengute eesmärk minu arvates oli meile mõista anda, kui tähtis on turvalisus, meeskonnatöö, visioon, meie endi missioon, läbinägelikkus, loogiline mõtlemine jne.

Loengutes tahaks ma tuua ka miinuseid, minu jaoks oli sellisel kuival jutul vähe mõtet. Liiga palju informatsiooni korraga, mida oli raske meelde jätta. Natukene liiga palju teoreetilisi oletusi, mille põhjal toodi näiteid. Näited oleksid võinud olla rohkem elust endast. Natuke korrati üksteist aga sellest ma saan aru, sest kõik ei suudagi erinevat juttu rääkida. Rõhutati koguaeg samu asju ning isegi mõni näide oli üksteisele päris sarnane Info kättemsaamisest- natukene raske on kuulata poolteist tundi ja kõik endale ajju talletada.

Positiivsetest asjadest niipalju, et peaaegu kõik loengu ettekandjad olid end väga hästi ettevalmistanud ning ei lugenud maha vaid rääkisid kõike peast. Nad olid kõik südamega asja juures. Väga meeldis see, et kogu auditoorimumi käest küsiti koguaeg ning anti ka boonus, kui oled väga aktiivne. Ma olin ka aktiivne ja niimodi jäi palju paremini meelde. Kui oleksin õigel ajal õiges kohas olnud, siis ilmselt polekski olenud vajadust seda esseed kirjutada.







Küsimus 2

   Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised? 

Vastus Kui kaotan kaardi siis, oleneb kaardi tüübist. Kui kasutusel on kooli kaudu tehtud üliõpilaskaart. Tuleb sellest teatada õppeosakonda, et vastava nime( ja ilmselt koodiga kaart) suletakse. Tuleb tellida uus kaart. Tuleb tellida uus kaart. Asenduskaardi tellimine: Asenduskaart tellitakse kui kehtiv kaart on rikutud, hävinud, kaotatud, varastatud.Selleks tuleb tudengil siseneda www.minukool.ee keskkonda, “kaardi tellimine” aknasse ja kliki “telli asenduskaart” . Asenduskaardi tellimisel kaotab automaatselt kehtivuse varasemalt väljastatud kehtiv kaart ja tellimisprotsess on sarnane uue kaardi tellimisega, (vali “tavakaart” või “pangakaart” ning tasu asenduskaardi väljastamise eest vastavalt Eesti Üliõpilasliidu kehtestatud hinnakirjale 6,5 € ).

Küsimus B:

   Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? 
  Vastus B:

Kui kukun arvestuse läbi siis pean teadma, et kordusarvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada kordusarvestuse kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele luba. Registreerida tuleb õppeosakonnas. Rev kohal maksab kordusarvestus 13€. Õppejõud märgib kuupäeva ja kellaaja.