User:Ukirsman

I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus

Autor: Urmas Kirsman

Esitatud: 15.12.2016

Essee

Esimesel loengu esimeses pooles räägiti meile õppeosakonna poolt kooli õpingukorralduse kõige tähtsamatest punktidest. Liitudes mingi kindla institutsiooniga peab aru saama, et selle toimimine ei ole iseenesest mõistetatav ning iga töötav süsteem peab baseeruma ülesehitatud toimivale korrale, nii lähtub ka IT Kolledž oma tudengite koolitamisel, kooli poolt üles seatud õppekorralduse eeskirjast. Kogu kooli bürokraatia tundus esmaspilgul ühele esmakursusele hoomamatu, kuid sellest arusaamine ning selle järgi töötamine on hädavajalik kooli edukaks lõpetamiseks. Kohustusted kui ka tudengi õigused peavad olema punkt-punktilt selged. Jäi kõlama lause, "kui on küsimusi, küsi aegsasti!" Haridustehnoloog Jüri rääkis meile ITkolledži erinevates õpivahendist, moodle kasutamisest, wiki olemasolust ning kasutamisest. Teisel poolel tutvustas end aine lektor Andres Septer, kes järgnevad poolteist tundi keskendus aine tutvustamisele ning sissejuhatusele: Aine viib meid kurssi hetkeolukorraga IT maastikul ning sama-aegselt annab aimu, kas valitud on õige eriala. Meelde jäi tema loengust väärt ütlused: "Acceptige seda, mida ÕIS teile pakub", "Opossutamise aeg on läbi", "ärge jääge igavaseks juudiks". "Tehke koostööd", "Rumalaid küsimusi ei ole olemas ja "õppige programmeerima". Võib kindlasti öelda, et esimene loeng oli äärmiselt vajalik, mõtlemapanev ning inspiratsiooni andev. ..Äärmiselt.. oluline aine, olen tänulik neile, kes selle aine ideega välja tulid.

Teise loengu külaliseks oli Andres Kütt. Andres on süsteemi arhitekt ehk tema opereerib tööalaselt sellisel tasemel kuhu lihtsurelik IT maailmas üldjuhul ei küündi. Kirjeldades väga lühidalt Andrese tööd, tegeleb ta IT arenduste süsteemi keerukuse kontrolli all hoidmisega. Üldjuhul võetakse temaga ühendust, kui enam ei mõisteta "kus ollakse, mida tahetakse, ja kuidas sinna jõutakse" Mitte ühtegi süsteemi ei tohiks arendada selliselt, et kaob "suur pilt" ning ülevaade. Kui süsteemist ei olda üle, siis järelikult seda ei suudeta enam hallata, mis samal ajal tähendab seda, et kogu järgnev arendustöö jookseb samuti kinni. Sellise oskuse omamiseks, mis on Andres Küttil, läheb esmajoones vaja äärmiselt suurt pühendumist, tugevat analüüsivõimet ning töökust. Andres Kütt on lõpetanud Tartu Ülikooli, Estonian Business Schooli, ning MIT (mida ta tegi töö ning pere kõrvalt, öötundidel), neid inimesi, kes viimase kooli lõpetanud on, võib Eestis üles lugeda kahe käe sõrmedel. Meeldis loengus, et ei kasutatud slaide, see tekitas kõrgendatud tähelepanu. Andres soovitas kindlasti õpinguid jätkata ning minna nii heasse kooli kui vähegi võimalik. "Koolil ja koolil on vahe." Ta osutas ka tähelepanu "Akadeemilise bürokraatia" arusaamise tähtsusele, millele ta ise Tartus väga tähelepanu ei pööranud, seepärast on tema ametlikuks esimeseks ülikoolihariduseks Matemaatiline statistika, kuigi tegelikult on selleks Tartu Ülikooli Arvutiteadus.

Kolmandas loengus külastasid meid ITK vilistlased Kristel Kruustük ja Marko Kruustük, kes on ühtlasi Testlio asutajad. Kristel õppis ITK aastatael 2008 - 2011 IT süsteemide arendust. Huvi testimise vastu tekkis tal juba kooliajal. Kristel kiirgas oma olemuses kui ka oma jutus väga tugevat kirge, nii öelda ehedat StartUp mentaliteeti. Kristel julgustas meid, õige valiku tegemise puhul, nii eriala kui ka kooli suhtes. Marko Kruustük mainis, et õppis esimesel õppeaastalt üliintensiivselt. Sain veelkord kinnitust, et väga oluline on esimesel aastal laduda õpingute sujumiseks tugev põhi. Esimene (pool)aasta on test esmakursuslasele tema soovist ning tahtest ITKs omandada hea ning tugev haridus. Tihtipeale jäävad tundengeid jälitama võlad esimeselt õppeaastalt ning seda kuni terveks õpingute perioodiks, mida kinnitas esimesel loengul Andres Septeri lühilugu tollasest igavesest üliõpilasest Kaitseministeeriumist. Kristel ja Marko rääkisid pikalt oma tõeliselt uskumatutest seiklustest StartUp Testlio loomisel. Meelde jäi uskumatu tahe asi lõpuni viia, läheb vaja ainult kannatlikkust ning edasiviivat mentaliteeti. Kristel Suurtük: "Iga madalpunkt on uus võimalus". Ajalugu on korduvalt näidanud, et kes tõesti midagi väga-väga soovib see ka selle saavutab. Kristel tõstis esile tiimitöö tähtsust: "kvaliteet on tiimitöö", mis ühtlasi sidus ka esimese loengu ühe soovitusega, teha koostööd, suhelda, sotsialiseeruda, õppida koos.

Neljandas loengus külastas meid Lembitu Ling, kes tegi lühiülevaate süsteemi admnistraatori telgitagustest ning igapäeva tööst. Lembitu ling on "self-made" süsteemi administraator 21. aastase valdkonna töökogemusega. Lembitu tutvustas ühe hea süsteemi administraatori omadusi - nähtamatu, laisk, "üle kolme korra sama tööd uuesti ei tee" ehk scriptimine peab olema loomulik oskus, lisaks peab üks hea süsteemi administraator oma süsteemist kindlasti "üle olema".

Viienda loengus esines taas aine lektor Andres Septer, kes tutvustas meile IT tööturgu ning erinevaid töökäänakuid ning "maandumisvõimalusi". Loeng oli äärmiselt huvitav ning kasulik, iga sõna justkui kulla hinnaga, alati on mõistlik kuulata ja õppida teiste elukogemusest. Varem ei olnud ise mõelnud, et tõesti töökuulutused nii CV keskuses või CVOnlines on nii öelda "jäänused". Tundub loogiline, sest ka enda (tulevasse) ettevõttesse palkaksin esmajoones inimesi enda tutvusringkonnast ning nende tutavate tuttavatest. Tähtis on luua oma enda valdkonna võrgustik - parimad töökohad liiguvad "tagatoas". Taaskord kordub mõtteviis, et koos on lihtsam. Võrgustiku alustamisega tuleks alustada juba nüüd ja kohe, õpingute alguses. Andres tõi esile erinevad võimalused kuhu IT valdkonnas maanduda, kindlasti ei pea olema otsus lõplik. Kui oled riigitööl ei tähenda, et ei võiks kõrvalt ehitada omaenda ettevõtet. Andres tõi iga valdkonnaga esile tähtsamad plussid ning miinused. Lisaks tutvustas oma eriala SCRUM Master Einar Koltšalov. Einar on head näide sellest, et on võimalik liikuda ühelt erialalt teisele ning seda teha edukalt. Einari töö SCRUM masterina on hoida agiilset arendust töökorras viisil, et "kaost" oleks võimalik vähe, et iga protsessis osaleja, esmajoones arendajad, saaksid keskenduda oma ette antud tööülesannetele.

Kuuendas loengus külastas meid Maksu- ja Tolliametist Ivar Laur, kes tutvustas meile analüütiku töövaldkonda, kuid seda minu varvates liiga palju Maksu- ja Tolliameti vaatenurgast. Loengus tekkis tunne nagu oleks idee EMTA tutvustamisele tudengile, kuid võib-olla ei suutnud ma esitlusest hoomata olulist. Oleksin tahtnud rohkem analüütiku tööst konkreetsemast, kui sellest, millega tegeleb Eesti Maksju- ja Tolliamet.

Seitsmendat loengus oli külalisesinejaks Jaan Piirsalu. Jaan Piirsalut on paari sõnaga kirjeldada keeruline, sest tema ampluaa ning kompetents oma valdkonnas on ulatuslik ning väga lai - tegemist on ühe pädevama oma ala valdkonna spetsialistiga Eestis, nii öelda "raskekahurvägi". Jaan Piirsalu lõpetas keskkooli matemaatika ja füüsika eriklassis. Õppis edasi aastatel 1985–1992 Tallinna Tehnikaülikoolis Automaatjuhtimisüsteeme, mille järel jätkas õpinguid Prantsusmaal magistriõppes Paul Sabatier ülikoolis, hiljem täiendas ennast veelkord magistriõppes Tallina tehnikaülikoolis ning hetkel on Tallinna Tehnikaülikoolis doktoriõppes. Jaan Piirsalu oli aastatel 2011-2015 Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektor. Hetkel käimasolevatest projektidest jäi meelde NATO küberharjutusväljaku ehitamine. Loengus jõudis Jaan Piirsalu tihti välja Küberneetika instituudini, seepärast, et see asutus on üheks peapõhjuseks, miks üldse Eestis arvutiteadus kui selline ning selllisel tasemel olemas on. Küberneetika insitituudis loodi ka uurimisgrupp juba vene ajal infoturbe jaoks. Töötas ka palju ID-kaardi allkirja töögrupiga, süsteem taheti luua piisavalt lihtne. Jäi meelde lause Jaan Piirsalu kõnest:"Mida keerulisema süsteemi me loome, seda rohkem erinevaid võimalusi on seda seda rünnata ning ära kasutada." Pikalt peatus Jaan Piirsalu ka küberjulgeolekul. Eestis kinnitas küberjulgeolu strateegiat Pronksiöö. See on strateegia, mida me oleks tahtnud, et meil olemas oleks olnud Pronksiööl. Ehk. "Kes kellega suhtles, kuidas suhtleb, mis reeglid on infoliikluses". Küberkaitse on pidev õppimine, iga uus intsident on uus õppeprotsess. Küberkaitse mõte on säilitada olukord, kus meil on olemas oma vabaeg ja elukorrladus tänases infoühiskonnas, hoida püsti kriitilist infrastruktuuri. Veel jäi meelde mõte " Tunne iseennast ja ja tunne oma vaenlast" ehk et kaitsega tegeleda peame aru saama, mis on meie ja minu tugevused ja nõrkused. Veel jäi meelde mõte tiimitöö tähtsusest, mis samuti haakub nii mõnegi eelkõneleja mõtetega. Jaan Piirsalu tõi välja miks IT Kolledž on väga edukalt esinenud Roboetexil, see on ainult tänu tiimitööle.

Kaheksandat ning viimast loengut külastas Hedi Mardisoo, kes peamiselt rääkis meile turundusest ning Brändi tähtsusest. Hedi alustas oma loengut ennast tutvustavalt kui IT taustaga turunduspetsialistist, tal ei ole küll ametlikku haridust IT alal, kuid tänu oma vanematele on ta kõrval näinud Eesti ITK maailma arengut ning edulugu. "Tiigrihüppest Skype'ini ning tänaseni" Slaidiseeriat alustas Hedi mõttega "maailm paremaks läbi hea disani?" ning rääkis lähemalt brändingutööst. Miks - ehk Brändi eesmärk ning väärtused, Kuidas ? Kuidas toimub müük ja turundus, ninga Mida ehk toode ise. Siia juurde haakus Somin Hinnecki mõte "Keda see huvitab?" Hedi rääkis ka turundusanalüütika tähtsuest, andmete kogumisest. Ehk eelnevalt toote turule viimiseks peab läbi viima uuringu, kas sellisele tootele on üldse nõudlust. Teisest küljest võib sul olla super toode aga mitte keegi ei tea sellest. Lisaks on võimalus et sul on lahe toode, kui see maksab liiga palju. Analüütika on tähtis. Sul võib olla super toode aga seda ei saa Eestis kasutada. Hedi rääkis veel kolmest näitest enda elust, kuidas toode müüs ennast nagu loom või müüs ennast seniks kuni hakkas tekkima konkurents või toode müüb ennast ise ( toote turule sobivus) on suurepärane. Tasa sõuad... kui on aega. Hedi puudutas ka väga oluliset teemat, meile kui tulevastele IT spetsialistidele, kes peavad "pärismaailmaga" suhtlema. " IT inimesed peavad suutma küsida küsimusi inimkeeles," Kokkuvõtvalt Ettevõtied väga mitmesugusiednii on ka IT ja turunduse roll firmades erinev. Tulevikus ega ka praegult pole ettevõtet kes ilma IT või turunduseta läbi lööks. Ole milleski väga hea aga saa aru ka laiast maailmst! suhtle! Järjest enam onvaja olla milleski kitsas nišis väga hea omades samas üldisi teadmisi erinevates valdkondadest.s

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. [1]

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussoorituseks tuleb kokku leppida õppejõuga. [2]

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis. [3]

Mis on tähtajad?

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [4]

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

Kordussooritused on riigi finantseeritaval (RF) õppekohal tasuta. [5]

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [6] Tasulisel (OF) õppekohal kordussoorituse tasu on 20 €. [7]

Ülesanne

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta õppeaastal) [8]

Andmed: X = 21, Y = 28

Sügissemester

27 - 21 = 6

50 * 6 = 300 €

27 - 28

Maksma ei pea