User:Vborovko

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Vjacheslav Borovkov

Esitamise kuupäev: 23.10

Essee

Eelkõige ma olin hämmastunud sellest, et minu kolledžil on olemas õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. See aine osutus minu jaoks tõesti oluliseks: igal loengul ma teada saain midagi kasululikke ja seda tõsiselt mõjutas minu tudengi elule. Selle õppeaine eesmärk on anda ülevaade Eesti kõrgharidussüsteemist, IT Kolledzhi akadeemilisest struktuurist, õppekavadest, õppevormidest, hindamissüsteemist ja õppematerjali kasutamisest. Ja tänu sellele õppeainetele nüüd ma hästi orienteerun nendes valdkonnas.

Esimesel loengul oli tutvustamine õppesüsteemidega meie kolležil. Loengul räägiti võimalustest, mida võib kasutada esmakursuslane. Näiteks, erinevate kluubide ja tudengi ühendusi käik. Ka arutanud sellest, kui oluline on õppimine hollikalt, ja sellest, kuidas edukalt õppimist lõppetada. See loeng tekitas mul huvi õppimise ja tuleviku saavutuste vastu. Ka loengus räägiti stipendiumi kohta, ja sellest kuidas seda omandada, räägiti õppekoormusest ja kuidas seda mõjutab EAP omandamisele.

Teises loengus rääkis Margus Ernits täpsemalt õppeaine korraldusest ja sellest, kuidas oma õppetöid planeerida. Räägiti ka spikerdamisest ja petturlusest. See oli huvitav loeng minu jaoks, sest ma ei oodanud et õppimise ajal õppejõud puutub niisugusi teemi. See on suur erinevus õppimisprotsessil, näiteks võrreldes Gümnaasiumitega. Samuti tutvustati meid täpsemalt erinevaid koolisiseseid klubisid nagu robootikaklubi. Ka sellest loengust ma rõhutan iseendale et pean õppima end motiveerida.

Kolmandas loengus rääkis Margus Ernits robotikast ja häkkimisest. Selle loengu ajal sain aru palju ootamatu häkkimise kohta, ja mis täpselt on "häkkimine". Lisaks rääkis ta ka palju robootika klubist. Iseendale tulevikuks ma märkasin võimalus osaleda erinevates ürituses robookika klubis meie kolledžil. See on hea meenetlus tegeleda sellega, mida sulle meeldib ja samal ajal teada saada palju vajalikke, mis puutub IT valdkonnaga. Lähtudes sellest võin öelda, et õppimisel on vaja leida oma huvi ja tegeleda sellega meeleldi

Neljandas loengus käis oma kogemustesträäkimas Janika Liiv. Janika raakis oma loengus oma kogemustest IT-kolledži õppurina. Minu jaoks see oli informatiivne ja kasulik loeng, sest seal ka pöördasid paju tähelepanu erinevate programmeerimiskeele kohta. Ma sain teada, et tuleb end motiveerida õppimisel mitte ainult tegeldes ülesannetega mida annab õppejõud, aga ka tegeleda iseseisvalt lähtudes oma initsiatiivist, ja mind tõsiselt huvitas võimalus iseseisvalt püüdma õppida pähe keel "Ruby", millest oli rääkinud loengus. See on hea idee enda arendamiseks, ja sellest võib sõltuma minu töövahendus tulevikkus - aga see on tõsine motivatsioon.

Viiendas loengus esines Carolyn Fischer teemal "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele." Oli huvitav kuulama tema töö kohta ja oli selge, kui tugevalt Carolynile meeldib tema töö. Ta veendasid, et igaüks peab seotada oma eeldusi ja harrastusi oma tuleviku tööga. Ka endalt sain teada mitu huvitavaid asju Skype`is töötamise kohta.

Kuuendas loengus käis meile rääkimas Kristjan Karmo testimise ja tarkvara kvaliteedi teemadel. Ta õppis IT Kolledžis administreerimist ning TTÜ-s ka võrgutarkvara.Ta töötas mitmetel erinevatel aladel, näiteks arendajana ja testijana. Sain aru et testimine on raske töö, ja minu jaoks ei sobi üldse. Aga see kõne oli kasulik, sest nüüd ma tean, et kogu aeg tuleb proovida midagi uus oma tööl, kuna ei leida mida sulle tõesti sobib.

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse kursuse seitsmendas loengus käis rääkimas Andres Septer. Oma loengus Andres keskendus IT tööturule. See oli huvitav loeng ja ma kuulasin seda meelsasti ja tähelepanelikult, sest räägiti oliliselt asjadest.Loeng oli kasulik kogemus sest Andres annas mõistlik nõuanne:kõik millega sa tegeled tuleb teha nii hästi, kui see on võimalik, nii hästi kui sa oskad, sest teistmoodi see on ainult oma aega raiskamine.Lisaks Andres annas paar kasulikke nõut IT tööturu kohta. Sain sellest loengust palju uut informatsiooni, mida võid olla minu tulevikkus väga väärtuslik.

Viimases loengus esines IT Kolledži vilistlane Elar Lang, kes töötab firmas Clarified Security.Eelkõige rääkis ta veebirakenduse turvalisusest ja see oli põnev loeng, sest see teema puutub kõike, kellel on olemas väärtuslikud andmed internetis. Loengust ma rõhutasin endale, kui turvaline peavad olema minu parolid, mida ma kasutan iga päev internetis, ja kui paroli turvalisust ei ole piisav mida võib juhtuda minu andmetega. Ka loengus rääkinud sellest, et tuleb kergem suhtuda oma eriala valikule, on piisav tahtmist, sest see on ainuke asi, mida aitab end motiveerida, aga see on tõesti nõudlik

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus: Korduseksamit saab sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. ( 5.3.6)

Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.( 5.3.6)

Korduseksamile registreerimine toimub läbi ÕISi.( 5.2.8.1)

Eksamid peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka.( 5.2.1)

Korduseksamid on riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal tasuta.( 5.2.7)

Tasulisel (OF) õppekohal on korduseksamid ja -arvestused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.( 5.2.7)

Küsimus 2

====Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?==== Vastus: Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.

Vajadusel osaleda kordusarvestusel.

Taotleda/Lõpetada akadeemiline puhkus.

Võib kinnitada akadeemilise liikumise.

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus Eksamil positiivse hinde saanud tudeng võib kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks taotleda üht järeleksamit.. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus: IT Kolledžis on kehtestatud täiskoormusega õppekava täitumise mahuks 27 EAP semestril ja puudujäävate EAP eest peab tasuma 50€ punkti kohta. Õppekava tuleb seega hüvitada (2*27)-(21+19)= 14 EAP ulatuses, mis teeb 14 * 50 = 700 €.