User:Vmovko: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Line 8: Line 8:
Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu " Testimine ja startupid " (Kristel & Marko Kruustük (Testlio))  07.september loengusalvestus]</ref> sain teada kuidas kahel inimesel tekkis tahtmine oma ideet realiseerida startupi.  
Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu " Testimine ja startupid " (Kristel & Marko Kruustük (Testlio))  07.september loengusalvestus]</ref> sain teada kuidas kahel inimesel tekkis tahtmine oma ideet realiseerida startupi.  


Kristel on üks uudishiimulik neiu, kes sai aru, et testimine on see, mida ta tahab elus teha. Pärast IT Kolledzi lõpetamist oli ta juba kogenud testija (sest õppingute kõrval käis tööl), ning ostis endale uusi väljakutseid. Siis Kristel sattus Londonisse, kus võttis osa ühest projektist mille raames testijad said erinevaid süsteemid proovile panna, ning nende nõrgaid kohti leida nii öelda "kodukontorist". See töö lubas raha iga leitud bugi eest, seega asi oli koguses — mitte kvaliteedis. Minu arvates, see oli tuleva startupi idee alguseks, sest Kristel rõhutab, et tema suhtlemine selle töösse erines sellest, kuidas ta enne töötas halvema suuna.
Kristel on üks uudishiimulik neiu, kes sai aru, et testimine on see, mida ta tahab elus teha. Pärast IT Kolledži <rev>[http://www.itcollege.ee/ IT Kolledž]</rev> lõpetamist oli ta juba kogenud testija (sest õppingute kõrval käis tööl), ning ostis endale uusi väljakutseid. Siis Kristel sattus Londonisse, kus võttis osa ühest projektist mille raames testijad said erinevaid süsteemid proovile panna, ning nende nõrgaid kohti leida nii öelda "kodukontorist". See töö lubas raha iga leitud bugi eest, seega asi oli koguses — mitte kvaliteedis. Minu arvates, see oli tuleva startupi idee alguseks, sest Kristel rõhutab, et tema suhtlemine selle töösse erines sellest, kuidas ta enne töötas halvema suuna.


Marko lugu algas sarnaselt, ta ei teadnud mis ta elus tahab teha, ning IT Kolledzi sisenemisel otsustas, et hakkab programmeerijaks. Vaatamata sellele, et ta ei ole sellega varem kokkupuutunud, huvi oli päriselt tekkinud, ning ta alustas oma äriga: veebilehte ehitamisega. Mõneks hetkeks elu on toonud teda samuti Londonisse, kus ta kohtus Kristelit.
Marko lugu algas sarnaselt, ta ei teadnud mis ta elus tahab teha, ning IT Kolledži <rev>[http://www.itcollege.ee/ IT Kolledž]</rev> sisenemisel otsustas, et hakkab programmeerijaks. Vaatamata sellele, et ta ei ole sellega varem kokkupuutunud, huvi oli päriselt tekkinud, ning ta alustas oma äriga: veebilehte ehitamisega. Mõneks hetkeks elu on toonud teda samuti Londonisse, kus ta kohtus Kristelit.


Presentatsiooni suur osa on pühendatud Eesti sturtupide tutvustamisele, ning kuulajatel peaks tekkima küsimus, miks Eestist on nii palju häid sturtuppe? Või siis vähemalt peaks tekkima tunne, et ka mina olen Eestist päris, mul peaks see sturtupi eelis juba vere sees olema.
Kristel ja Marko on olnud nii tublid, et võitsid 25,000.00 USD Angelhack'ilt <rev>[http://angelhack.com/ Angelhack]</rev> oma äri loomiseks. See andis neile märku, et nad on õiges suunas siiamaani liikunud. Selle järel sattusid nad Techstars <ref>[http://www.techstars.com/ Techstars]</ref> laagrisse, kus kolme kuu jooksul neid õppetati oma äri edukat arendamist.


Kristel ja Marko on olnud nii tublid, et võitsid 25,000.00 USD oma äri loomiseks. See andis neile märku, et nad on õiges suunas siiamaani liikunud. Selle järel sattusid nad Techstars<ref>[http://www.techstars.com/ Techstars]</ref> laagrisse, kus kolme kuu jooksul neid õppeti oma äri edukat arenemist.
Presentatsiooni suur osa on pühendatud Eesti sturtupide tutvustamisele, ning kuulajatel peaks tekkima küsimus, miks Eestist on nii palju häid sturtuppe? Või siis vähemalt peaks tekkima tunne, et ka mina olen Eestist päris, mul peaks see sturtupi eelis juba vere sees olema. Samuti peab mõtlema sellest, et sturtupi loomine erineb äri loomisest, idee, juurdeminek ning suhtumine on teised. Kristel ja Marko hakkasid Testlio <rev>[https://testlio.com/ Testlio]</rev> arendamist startupina, nüüd aga ei ole neil tahtmist oma projekti ära müüma.
 
Nende esinemine jättis hea tunne, et oma ideid tasub proovite panna, et esimestel etappidel sõbrad tulevad appi, et saab oma võimetega hakkama.


==Notes==
==Notes==

Revision as of 21:43, 20 October 2016

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Vassilina Movko

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

Essee

Esimesest loengust [1] sain teada kuidas kahel inimesel tekkis tahtmine oma ideet realiseerida startupi.

Kristel on üks uudishiimulik neiu, kes sai aru, et testimine on see, mida ta tahab elus teha. Pärast IT Kolledži <rev>IT Kolledž</rev> lõpetamist oli ta juba kogenud testija (sest õppingute kõrval käis tööl), ning ostis endale uusi väljakutseid. Siis Kristel sattus Londonisse, kus võttis osa ühest projektist mille raames testijad said erinevaid süsteemid proovile panna, ning nende nõrgaid kohti leida nii öelda "kodukontorist". See töö lubas raha iga leitud bugi eest, seega asi oli koguses — mitte kvaliteedis. Minu arvates, see oli tuleva startupi idee alguseks, sest Kristel rõhutab, et tema suhtlemine selle töösse erines sellest, kuidas ta enne töötas halvema suuna.

Marko lugu algas sarnaselt, ta ei teadnud mis ta elus tahab teha, ning IT Kolledži <rev>IT Kolledž</rev> sisenemisel otsustas, et hakkab programmeerijaks. Vaatamata sellele, et ta ei ole sellega varem kokkupuutunud, huvi oli päriselt tekkinud, ning ta alustas oma äriga: veebilehte ehitamisega. Mõneks hetkeks elu on toonud teda samuti Londonisse, kus ta kohtus Kristelit.

Kristel ja Marko on olnud nii tublid, et võitsid 25,000.00 USD Angelhack'ilt <rev>Angelhack</rev> oma äri loomiseks. See andis neile märku, et nad on õiges suunas siiamaani liikunud. Selle järel sattusid nad Techstars [2] laagrisse, kus kolme kuu jooksul neid õppetati oma äri edukat arendamist.

Presentatsiooni suur osa on pühendatud Eesti sturtupide tutvustamisele, ning kuulajatel peaks tekkima küsimus, miks Eestist on nii palju häid sturtuppe? Või siis vähemalt peaks tekkima tunne, et ka mina olen Eestist päris, mul peaks see sturtupi eelis juba vere sees olema. Samuti peab mõtlema sellest, et sturtupi loomine erineb äri loomisest, idee, juurdeminek ning suhtumine on teised. Kristel ja Marko hakkasid Testlio <rev>Testlio</rev> arendamist startupina, nüüd aga ei ole neil tahtmist oma projekti ära müüma.

Nende esinemine jättis hea tunne, et oma ideid tasub proovite panna, et esimestel etappidel sõbrad tulevad appi, et saab oma võimetega hakkama.

Notes

Some notes

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

(1)Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? (2)Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? (3)Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? (4)Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? (5)Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

(1) 5.2.12. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.

(2) 5.4.2. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.

(3) 5.2.8. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: 5.2.8.1. korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

(4) RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka!

(5) Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole;

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Viited