User:Vtaevere

From ICO wiki
Revision as of 06:19, 19 October 2016 by Vtaevere (talk | contribs)

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Valdo Taevere

Esitamise kuupäev: 19.10.2016

Essee

Erialatutvustus ja ainekorraldus on EIK esimesel aastal sügissemestril kohustuslikus korras loetav aine. Aine annab ülevaate sellest, kuidas asjad IT Kolledzis toimivad ning sisaldab ka erialaseid loenguid isikute poolt, kes töötavad IT’ga tugevalt seotud erialadel, et luua tudengitele mingisugune ettekujutus sellest maailmast, kuhu nad just äsja rõõmsalt sisse on astunud.

Esimene loeng oligi sissejuhatav ülevaade sellest, mida oodata ning mida mis ajaks tegema peab. Otse Kaitseväest tulnud tudengina oli tunni ülesehitus ning positiivne vibe justkui üks hingetõmme värsket õhku. Nägin, et loengu pidajatele meeldib, mida nad teevad ning kirglikke inimesi on alati huvitav kuulata. Mõtlesin, et kui ülejäänud kursus ka seda joont mööda läheb, siis olen kõrgkooli valiku õigesti teinud.

Teise loengu külalisesinejaks oli Andres Kütt ja pidas loengu pealkirjaga „Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu“. Andrese esitlusest jäi mulle kõige rohkem meelde tema tung asju teha ning õppida. Inspireeriv lugu sellest, kuidas üks väike poiss nõukogude ajal igavusest arvuteid tundma õpib ning seejärel pärast erinevaid kõrvalekaldeid tööl ja koolis jõuab ihaldatud pulgale IT karjääriredelil, lõpetades erinevate magistrikraadidega EBS’ist ning MIT’st. Samuti kuvas Andres valgust ka IT süsteemide arhitektitööle, selle tööga seonduvatele aspektidele ja konfliktidele, millest mul eelnevalt õrna aimugi polnud.

Kolmanda loengu pidasid Kristel ja Marko Kruustük teemal „Testimine ja startupid“. Kui ma alguses auditooriumisse sisse astusin ja maha istusin, arvasin, et rääkima on tulnud kaks töökaaslast mingist väiksest Eesti startupist, mille müügikõnesi ma olen miljon korda juba kuulnud, tõestati mulle vastupidist päris kiiresti. Tuli välja, et rääkivad inimesed pole traditsioonilised töökaaslased, vaid laulatatud elukaaslased. Ja nende startup pole mingi väike Eesti startup, vaid ülemaailmselt laineid löönud testimisfirma klientidega nagu Microsoft ja Snapchat. Ühesõnaga, maagiline lugu kahest noorest, kes nägid probleemi testimismaailmas, panid pead kokku, tegid midagi suurt ning lõpuks panid ka leivad ühte kappi. Loengus esines ka äratundmisrõõmu, sest Marko on lõpetanud sama keskkooli, mis mina ning näha kedagi, kes on tulnud samast kohast, midagi teinud ja kuhugi jõudnud, oli lootustandev ja inspireeriv.

Neljas loeng oli pealkirjaga „Süsadminnimisest“ ja loengut pidas Lembitu Ling aka Snakeman. Ausalt öeldes läks esimene pool loengust mulle kaduma, kuna loengu pidaja rääkis suhteliselt tehniliselt ja IT ajastust, mil mina roomasin alles mööda maad ringi. Aga sellele vaatamata leidus humoorikaid seiku 90. aastate Eesti IT mööda maad ringi roomamisest ja selle õppetundidest. Kõige rohkem jäi meelde ja meeldisisd Lembitu jutud töösuhete kohta ja mis konflikte ta mingites ettevõtetes taluma on pidanud. Ja muidugi tsitaat „Hea süsadmin on laisk“.

Viienda loengu pidas meie oma Andres Septer ja ta sõber Einar Koltšanov teemadel „IT tööturg“ ja „Karjäärikäänakud“. See loeng oli minu jaoks üks oodatumaid loenguid sellel kursusel, sest tulevase programmeerijana tahaks ju teada, mis mind tööturul ees ootab, mis radu oleks mõistlik võtta ja missugused ohud võivad mind varitseda. Loengus pettuma ei pidanud. Sain vastused küsimustele, mis mind painanud olid seoses IT tööturuga ja samas tekkis ka küsimusi juurde. Ega see tööturul navigeerimine ja aru saamine, mida tegelikult teha tahad nii lihtne polegi ja tihtipeale tuleb kompida katse-eksitusmeetodil.

Järgmise loengu pidas Ivar Laur Maksu- ja Tolliametist teemal „Andmed ei allu analüüsile“. Jällegi, väga huvitav ja silmaringi avardav loeng minu jaoks, sest nii mul kui ka paljudel teistel oli arvamus, et Maksu- ja Tolliamet on mingisugune igivana riigiasutus, kus töötab armee lipsudega ametnikke ja muudkui ajavad arveid taga. Õnneks see arvamus paika ei pidanud. Ivar tutvustas lähemalt Maksu- ja Tolliameti töömetoodikat, ülesehitust ning rääkis pikalt lahti kuidas need nõmedad maksupetturid vahele jäävad ning vahele võetakse. Mul on juba pikka aega olnud selline isiklik printsiip, et riigiasutusse mina eal tööle ei lähe, mida tugevdas ka minu Kaitseväe kogemus, kuid Lauri jutu järgi võib ka avalikul sektoril IT alal täiesti ammendav ja väljakutsuv väljund olla. Väiksena tahtsin FBI agendiks saada, ehk leidub mingi imelik sümbioos nende kahe valdkonna vahel.

Seitsmenda loengu pidas Jaan Priisalu teemal „Eesti Vabariigi küberkaitse“. Kuna Eesti on laialdaselt tuntud kui IT riik: president oskab programmeerida, digiallkirjad, digi kodakontsus, digi kõik, siis esineb ka ilmselge vajadus selle kõige digi turvalisuse järele. Selle kõige digi tagajärjena on ju Eesti Vabariigi andmebaasides meeletutes kogustes isiklikku informatsiooni iga kodaniku kohta. Loengus räägiti kuidas kõige selle turvamine käib ning puudutati ka erinevaid katsumusi, mis sellega seondub. Olen arvamusel, et suur põhjus, miks me saame niiöelda eksisteerida kui IT riik, on väga tugev küberkaitse ja Jaani jutt kinnitas mulle seda. Samuti magan natuke paremini, teades, et minu isiklikud andmed tõenäoliselt ei jõua India mustale turule või Hiina häkkerite saagiks.

Viimase loengu pidas Hedi Mardisoo Starmanist teemal „IT ja turundus“. Üldiselt levinud arusaam on, et IT inimesed oma toodet väga hästi turundada ei oska, sest me kõik oleme pesemata, antisotsiaalsed, haiseme sigarettide järgi ja pooltühi energiajoogi purk on alati näpus – ühesõnaga mitte päris need inimesed, kes peaksid väga kiiresti oma idee ette vuristama, vastata mõnele küsimusele ja siis, selle idee kellelegi maha müüma. Tunnistan, vihkan turundust ja kõiki sellega seonduvaid aspekte, peamiselt oma kogemuste järgi Starmani müügimeestega ja get rich quick multilevel marketing püramiidiskeemidega. Kuulates Hedi loengut sain aru, et minu arusaamad turundusest on äärmiselt ignorantsed ja müümisoskus on tihtipeale olulisem kui tegelik produkt.

Üldiselt jäin väga rahule nii loengut läbiviivate inimeste valiku kui ka loengute kvaliteediga. Kindlasti ei kahetse, ega nuta oma aega taga. Väga huvitav aine.

Õpingukorralduse küsimused ja ülesanded

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastused

1) Kaua on võimalik arvestust järele teha?

V: Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. ([1] 5.2.12.)

2) Kellega kokku leppida?

V: Õppejõuga ([2] 5.3.6)

3) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

V: Korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. ([3] 5.2.8.1.)

4) Mis on tähtajad?

V: Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. ([4] 5.2.8.1.)

5) Kui palju maksab, kui oled RF õppekohal?

V: Tasuta. ([5] 5.2.7)

6) Kui palju maksab, kui oled OF õppekohal?

V: Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. ([6] 5.2.7)

Küsimus 1 Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

1) Millised on tegevused ja mis ajaks?

V: Tuleb täita EIK sisese akadeemilise liikumise vorm hiljemalt 1 tööpäev enne punase joone saabumist. Vorm tuleb saata õppeosakonna rektorile, vabas vormis, kirjalikult. ([7] 7.2.1)

2) Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

V: Ei tule, eeldusel, et õppeaine maht on täidetud. ([8] 1.3.6)

3) Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu?

V: Kui deklareerin aineid üle ette nähtud mahu, siis pean maksma iga EAP eest, mis üle läheb. ([9] 3.1.8)

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

V: Ettenähtud semestri maht on 27 EAP ning iga ainepunkti kohta, mis sellest puudu jääb, tuleb maksta 50€. Esitatav arve on 450€.

Viited