User talk:Hmaasing: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Line 12: Line 12:
Teise mõttena tooksin välja, et kuna tulin kooli selgelt õppima, loodan, et kool teeb kõik, et sellele kaasa aidata. Seni on kahjuks olnud mõned vajakajäämised. Tihti puudub loengutes kord. Teiste tudengite rääkimine õppejõuga samal ajal häirib tugevasti aine omandamist. Teiseks vajaks ülevaatamist ja optimeerimist esmakursuslaste tunniplaan. Osadel rühmadel on harjutustunnid üks nädal varem kui teistel, mistõttu kontrolltöödeks ettevalmistusaeg on ebavõrdne. Lisaks loengute ja harjutustundide sünkroonsus on matemaatilises analüüsis ja programeermise algkursuses ei ole päris paigas.
Teise mõttena tooksin välja, et kuna tulin kooli selgelt õppima, loodan, et kool teeb kõik, et sellele kaasa aidata. Seni on kahjuks olnud mõned vajakajäämised. Tihti puudub loengutes kord. Teiste tudengite rääkimine õppejõuga samal ajal häirib tugevasti aine omandamist. Teiseks vajaks ülevaatamist ja optimeerimist esmakursuslaste tunniplaan. Osadel rühmadel on harjutustunnid üks nädal varem kui teistel, mistõttu kontrolltöödeks ettevalmistusaeg on ebavõrdne. Lisaks loengute ja harjutustundide sünkroonsus on matemaatilises analüüsis ja programeermise algkursuses ei ole päris paigas.


Kolmandaks torkab silma ruumi puudus seoses üha kasvava vastuvõetud tudengite hulgaga. Andestagu lugejad mulle nüüd see julge avaldus, aga 4. korrusel oleva terrassi asemele, mida kasutatakse enamsti vaid 3 - 4 kuud aastas ja sedagi harva, panen ette juhtkonnale tõsiselt kaaluda 50 kohalise auditooriumi rajamist. Jah, meile meeldib väljastpoolt vaadata maja ilu, aga sees olles mõistame, et ilu ei aita kaasa ruumi puuduse leevendamisele. Tore oli kuulda 2 aastat tagasi (2010/2011 õppeaastal) rektori enda suust, et antud probleem on päeva korral, maja on arvestatud 600-655 tudengi jaoks, kuid tol aastal oli juba 855 tudengit ja asi võis lõppeda tema sõnul füüsikalise nähtusega „laminaalne voolamine muutub ühel hetkel turbulentseks“. Tol aastal hr Tammemäe sõnul see faili süsteemiga ka juhtus. Ehk kettaressurss, mis oli piiripeal, ütles üles ja mida taastada tuli.
Kolmandaks torkab silma ruumi puudus seoses üha kasvava vastuvõetud tudengite hulgaga. Andestagu lugejad mulle nüüd see julge avaldus, aga 4. korrusel oleva terrassi asemele, mida kasutatakse enamsti vaid 3 - 4 kuud aastas ja sedagi harva, panen ette juhtkonnale tõsiselt kaaluda 50 kohalise auditooriumi rajamist. Jah, meile meeldib väljastpoolt vaadata maja ilu, aga sees olles mõistame, et ilu ei aita kaasa ruumi puuduse leevendamisele. Tore oli kuulda 2 aastat tagasi (2010/2011 õppeaastal) rektori enda suust, et antud probleem on päeva korral, maja oli ehitamise ajal arvestatud 600-655 tudengi jaoks, kuid tol aastal oli juba 855 tudengit ja asi võis lõppeda tema sõnul füüsikalise nähtusega „laminaalne voolamine muutub ühel hetkel turbulentseks“. Tol aastal hr Tammemäe sõnul see faili süsteemiga ka juhtus. Ehk kettaressurss, mis oli piiripeal, ütles üles ja mida taastada tuli.


Neljandaks panen juhtkonnale südamele kaitsta IT Kolledzi au eerindliku ja töökorras tehnika omamise vallas. Mitmel korral on aine lektorid olnud hädas videosalvestuste käivitamisega interneti kaudu, ka meie rühm aines „Sissejuhatus informaatikasse“ pidi selles osas mõru pilli alla neelama, kui esitluses „Eesti suurimad IT saavutused“ ei läinud meie humoorikad videoklipid käima. Soovime koolile selles osas jõudu ja sihikindlust.
Neljandaks panen juhtkonnale südamele kaitsta IT Kolledzi au eerindliku ja töökorras tehnika omamise vallas. Mitmel korral on aine lektorid olnud hädas videosalvestuste käivitamisega interneti kaudu, ka meie rühm aines „Sissejuhatus informaatikasse“ pidi selles osas mõru pilli alla neelama, kui esitluses „Eesti suurimad IT saavutused“ ei läinud meie humoorikad videoklipid käima. Soovime koolile selles osas jõudu ja sihikindlust.


Viiendaks tooksin välja, et õppimisele pühendumise versus õppimine ja koolikõrvalt töötamise probleem ei leidnud loengutes lahendamist, sest rektor avaaktuses ühelpoolt soovitab õppimisele pühenduda ja loengupidajad teiselt poolt, vähemalt Skype esindajad hr Peeter Uustalu ja Peeter Raielo ja hr Andres Septer soovitasid selgelt kooli kõrvalt tööd teha. Tahaksin kohe mainida et, isiklikust vaatenurgast ei ole nendega nõus. Olen kord Tehnikaülikooli arvutisüsteemide eriala juba töö tõttu pooleli jätnud, seda enam korrata ei sooviks, tulin kooli selgelt eesmärgil: 3-4 aastat õppida nii, et asjad selgeks saaksid ja õppimine lõpmatult pikaks ei veniks. Loodan, et rektori hea idee ei jää hüüdjaks hääleks kõrbes.  
Viiendaks tooksin välja, et õppimisele pühendumise versus õppimine ja koolikõrvalt töötamise probleem ei leidnud loengutes lahendamist, sest rektor avaaktuses ühelpoolt soovitab õppimisele pühenduda ja loengupidajad teiselt poolt, vähemalt Skype esindajad hr Peeter Uustalu ja Peeter Raielo ja hr Andres Septer soovitasid selgelt kooli kõrvalt tööd teha. Tahaksin kohe mainida et, isiklikust vaatenurgast ei ole nendega nõus. Olen kord Tehnikaülikooli arvutisüsteemide eriala juba töö tõttu pooleli jätnud, seda enam korrata ei sooviks, tulin kooli selgelt eesmärgil: 3-4 aastat õppida nii, et asjad selgeks saaksid ja kool lõpetada. Loodan, et rektori hea idee ei jää hüüdjaks hääleks kõrbes.  


Huvitav oli kuulda kõiki loenguid, kuid üks osa võrreldes eelmise aastaga jäi puudu, ja see oli akadeemiku tee. Eelmisel aastal oli külas TTÜ esindaja, sel aastal oleks võinud olla Tartu Ülikooli esindaja. Alati on kaks suunda, kas rohkem õppida midagi tundma või rohkem õppida mingeid rakendusi välja töötama. Karjääri tegemise asemel on võimalik alati pühenduda teadustööle ja süvitsi IT maailmasse tungida. Kusjuures mõlemad teenivad ühtviisi hästi ühiskonda.
Huvitav oli kuulda kõiki loenguid, kuid üks osa võrreldes eelmise aastaga jäi puudu, ja see oli akadeemiku tee. Eelmisel aastal oli külas TTÜ esindaja, sel aastal oleks võinud olla Tartu Ülikooli esindaja. Alati on kaks suunda, kas rohkem õppida midagi tundma või rohkem õppida mingeid rakendusi välja töötama. Karjääri tegemise asemel on võimalik alati pühenduda teadustööle ja süvitsi IT maailmasse tungida. Kusjuures mõlemad teenivad ühtviisi hästi ühiskonda.

Revision as of 15:39, 1 November 2012

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Hannes Maasing
Esitamise kuupäev: 12. september 2012

Essee

Ma ei tea, kas teised ülikoolid ka samalaadseid õppingukorralduse ja erialatutvustuse loenguid nagu IT Kolledz korraldavad, aga see aine on kooli poolt õige ja vajalik. Tänud koolile õige valiku eest.

Manin kohe alguses ära, et ei puuduta käesolevas essees kõiki loengupidajaid ja nende mõtteid, vaid ainult neid, kelle mõtted leidsid haakumist minu omadega, loodan, et lugejad ei tunne meelehärmi sellepärast.

Tore on kuulda, et kool aktsepteerib tudengite oma arvamust. Tooksin ära mõned mõtted seoses õpingukorraldusega. Vaadates aine varasemate aastate loengute salvestusi torkab kohe silma, et loenguid viis läbi rektori ise. See oli postiivne nähe, esmakursuslased puutusid kokku kohe kooli juhtkonnaga ja nende visiooniga. Ootame ka meie kooli praegust rektorit hr Tiit Roosmaad rohkem osalema reaalses õppetöös ja kuulama ja vaatama, mis loengutes toimub. Nii saab visioon reaalsusega kokku viidud. Ja ka tudengid oma korda osa rektori visioonist.

Teise mõttena tooksin välja, et kuna tulin kooli selgelt õppima, loodan, et kool teeb kõik, et sellele kaasa aidata. Seni on kahjuks olnud mõned vajakajäämised. Tihti puudub loengutes kord. Teiste tudengite rääkimine õppejõuga samal ajal häirib tugevasti aine omandamist. Teiseks vajaks ülevaatamist ja optimeerimist esmakursuslaste tunniplaan. Osadel rühmadel on harjutustunnid üks nädal varem kui teistel, mistõttu kontrolltöödeks ettevalmistusaeg on ebavõrdne. Lisaks loengute ja harjutustundide sünkroonsus on matemaatilises analüüsis ja programeermise algkursuses ei ole päris paigas.

Kolmandaks torkab silma ruumi puudus seoses üha kasvava vastuvõetud tudengite hulgaga. Andestagu lugejad mulle nüüd see julge avaldus, aga 4. korrusel oleva terrassi asemele, mida kasutatakse enamsti vaid 3 - 4 kuud aastas ja sedagi harva, panen ette juhtkonnale tõsiselt kaaluda 50 kohalise auditooriumi rajamist. Jah, meile meeldib väljastpoolt vaadata maja ilu, aga sees olles mõistame, et ilu ei aita kaasa ruumi puuduse leevendamisele. Tore oli kuulda 2 aastat tagasi (2010/2011 õppeaastal) rektori enda suust, et antud probleem on päeva korral, maja oli ehitamise ajal arvestatud 600-655 tudengi jaoks, kuid tol aastal oli juba 855 tudengit ja asi võis lõppeda tema sõnul füüsikalise nähtusega „laminaalne voolamine muutub ühel hetkel turbulentseks“. Tol aastal hr Tammemäe sõnul see faili süsteemiga ka juhtus. Ehk kettaressurss, mis oli piiripeal, ütles üles ja mida taastada tuli.

Neljandaks panen juhtkonnale südamele kaitsta IT Kolledzi au eerindliku ja töökorras tehnika omamise vallas. Mitmel korral on aine lektorid olnud hädas videosalvestuste käivitamisega interneti kaudu, ka meie rühm aines „Sissejuhatus informaatikasse“ pidi selles osas mõru pilli alla neelama, kui esitluses „Eesti suurimad IT saavutused“ ei läinud meie humoorikad videoklipid käima. Soovime koolile selles osas jõudu ja sihikindlust.

Viiendaks tooksin välja, et õppimisele pühendumise versus õppimine ja koolikõrvalt töötamise probleem ei leidnud loengutes lahendamist, sest rektor avaaktuses ühelpoolt soovitab õppimisele pühenduda ja loengupidajad teiselt poolt, vähemalt Skype esindajad hr Peeter Uustalu ja Peeter Raielo ja hr Andres Septer soovitasid selgelt kooli kõrvalt tööd teha. Tahaksin kohe mainida et, isiklikust vaatenurgast ei ole nendega nõus. Olen kord Tehnikaülikooli arvutisüsteemide eriala juba töö tõttu pooleli jätnud, seda enam korrata ei sooviks, tulin kooli selgelt eesmärgil: 3-4 aastat õppida nii, et asjad selgeks saaksid ja kool lõpetada. Loodan, et rektori hea idee ei jää hüüdjaks hääleks kõrbes.

Huvitav oli kuulda kõiki loenguid, kuid üks osa võrreldes eelmise aastaga jäi puudu, ja see oli akadeemiku tee. Eelmisel aastal oli külas TTÜ esindaja, sel aastal oleks võinud olla Tartu Ülikooli esindaja. Alati on kaks suunda, kas rohkem õppida midagi tundma või rohkem õppida mingeid rakendusi välja töötama. Karjääri tegemise asemel on võimalik alati pühenduda teadustööle ja süvitsi IT maailmasse tungida. Kusjuures mõlemad teenivad ühtviisi hästi ühiskonda.

Testija eriala, mida meile hr Kristjan Karmo tutuvustas ja mis kindlasti on huvitav, ei sobi kohe kindlasti mulle kui inimesele, kes on liialt otsekohene ja konkreetne. Kellel kalduvus liigsele teravusele. Ühesõnaga, ma ei oska asju öelda pehmelt. Aga selline just testija peabki olema, lisaks sellele, et ta oma ala hästi tunneb.

Koolis olles ja ilmselt edaspidi tööle minnes on kindlasti kasu mõttest, mida mina oluliseks pean, et tuleb üle olla probleemidest ja säilitada lootus paremasse homsesse ja et inimsuhted ja IT kui ühiskonna teenija roll on oluline. Usun, et paljusid IT ettevõtete juhte hr Siim Vene eeskujul ei huvita lõpetanud IT Kolledzi tudengi hinded, vaid oskused. Aga oskused rajanevad selgelt asjadest ja nende toimisest arusaamisele.

Ehk siis seda mõtet mõnevõrra edasi arendades, peaks iga tudeng jõudma tõdemuseni, et spikerdamine, loengutest puudumine, koduste tööde tegemata jätmine, vaevanägemisest kõrvale hiilimine, tähtaegadest mitte kinni pidamine, ei too eelmainitud oskusi. Seal juures pean tunnistama, et antud asjades olen ise eksinud, nimelt tähtaegadest kinni pidamises, mul tuleb endise rektori hr Tammemäe soovituse kohaselt vigadest õppida ja edaspidi antud valdkonnas mitte eksida. Tee asjad ära kohe, on hr Tammemäe praktiline soovitus. 100% nõus. Ma arvan tähtaegadest kinnipidamine ja asjade kohe ära tegemine läheb ka karma e usalduse valdkonda, mida meile hr Martin Paljak tutvustas. Kelle elu selles stiilis on enamjaolt möödunud. Kuigi see võib olla huvitav, ei ole see minu, kui inimese jaoks, kes hindab süsteemsust, korda ja kindlustunnet.

Kokkuvõtteks, ärgu lugeja pahandagu, et veelkord lisan, et igaüks tunneb ennast ära neis mõtetes ja valdkondades, milliste ootustega ta kooli tuleb, mina tulin õppima, tõsiselt õppima, see tingib ka selle, et ootused õpingukorralduse suhtes olid ja on kõrged ja seetõttu rohkem positiivseid ja puudujäävaid asju jääb mulle silma just seal. Aga me peame uskuma paremasse homsesse. Ka IT Kolledzi osas. Ja probleemid ei ole ületamatud ja leiavad lahenduse.

Lõpetada tahaksin pr Inga Vau positiivse tsitaadiga ühest tudengi tagasisidest, mille suhtes pr Vau avaldas lootust, et me kõik võimalikult kiiresti selle tõdemuseni jõuaksime, ja kui see nii on, on see hea:„Õppetööst on jäänud endiselt mulje, et õppimine on minu enda, mitte kooli asi.“ Jah, õppimine on ikka minu asi, mitte kooli asi, olen nii pr Vauga kui tsitaadi autoriga nõus.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

B1 Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi?

Õppekorralduse eeskiri (edaspidi ÕPKE) p.5.3.6.: Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid  ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

B2 Kaua on võimalik eksamit teha?

vastavalt ÕPKE p. 5.3.6.: võib tudeng sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu

B3 Kellega kokkuleppida, et eksamit teha?

vastavalt IT Kolledzi kodulehel olevate Korduma Kippuvate Küsimuste lehel (http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/) punkt 8 kohaselt avaldatakse kordussoorituste (eksamite või arvestuste) ajakava ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse infostendil. Kordussooritusele (eksamile või arvestusele) pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.

B4 Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

vastavalt ÕPKE 5.2.8. registreerib tudeng end korduseksamile õppeosakonnas

vastavalt ÕPKE 5.2.9. Õppur peab olema eksamile registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud punktis 5.2.7. toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.

B5 Mis on tähtajad?

vastavalt ÕPKE p. 5.3.6.: Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

B6 Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

vastavalt ÕPKE 5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga..

Küsimus 3

3.1. Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?

vastavalt ÕPKE p.6.1.4. kuni p.6.1.4.3 on üliõpilasel võimalik taotleda akadeemilist puhkust esimesel õppeaastal järgmistel juhtudel:

6.1.4.1. Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane  meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise  puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.

6.1.4.2. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.

6.1.4.3. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni.  Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.

vastavalt ÕPKE p. 6.1.3. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.

3.2. Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?

vastavalt ÕPKE p.6.1.5. peab üliõpilane hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitama avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, kui ta seda ei ole teinud, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.

3.3. Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

vastavalt ÕPKE p.6.1.6. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud.  Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.