User talk:Msabalin: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
(Created page with '=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Mark-Felix <br> Esitamise kuupäev: 29. oktoober 2012 ==Essee== Helpdeski töötajate tegevusest andsid Peeter Uustal ja Peeter Rai…')
 
 
(2 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 1: Line 1:
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Mark-Felix <br>
Autor: Mark-Felix Šabalin<br>
Esitamise kuupäev: 29. oktoober 2012
Esitamise kuupäev: 27. jaanuar 2013


==Essee==
==Essee==


Helpdeski töötajate tegevusest andsid Peeter Uustal ja Peeter Raielo väga hea ülevaate, kuna loodi tugev kontakt kuulajatega ning esinejad leidsid meiega ühise keele. Nagu kõik teised loengud, oli tegemist olulise IT maailma selgitava loenguga, kus räägiti ka suhtlusest kliendiga ning „miks IT?“ sai hästi vastatud. Suurimaks erinevuseks teistest loengutest oli kindlasti just see, et räägiti väga konkreetsest alas t, milles härrad Uustal ja Raielo ilmselgelt pädevad olid. Hästi jäi meelde küsimus, kas helpdesk on üheks sammuks süsteemi administraatoriks saamise suunas, kuigi sellele konkreetset vastust just ei saanud, pani see mind ennast selle peale mõtlema. Samuti oli meeldejääv see, et näidati otseselt, kuidas asjad käivad ja ei jäädud vaid teksti tasemele.
Sügise semestri käigus ma kuulasin läbi  mõned loengud, mille kohta tahan jagada ja kirjeldada  minu isiklikud mõtteid.


Antud loengut oli isiklikult minul väga raske jälgida, sest mingil hetkel kaotas esineja Janika Liiv nii minu kui ka mõned teised kuulajad. Loeng muutus liiga tehniliseks ning kaotas oma eriala sissejuhatava olemuse, kuigi ma usun, et auditooriumis oli ka inimesi, kes suutsid esinejaga kontakti säilitada. Kahjuks oligi meeldejäävaim just see, et kõik tundus kuidagi vaid naissoo esindajatele suunatuna, nagu neil oleks rohkem innustust või toetust vaja. Antud loengust jäigi siis minu jaoks kõige rohkem puudu kuulajate kaasatus ning see, et esinemine ei tundunud sissejuhatava eesmärgi täitmise poole suunatud.
Enamus  loenguid olid omamoodi huvitavad ja paljud neist  pakkusid elukogemuslikke fakte ja argumente. Oli huvitav kuulata inimesi, kes juba mõned aastad töötavad info tehnoloogia valdkonnas.


Loeng IT tööturust, kus esines Andres Septer, oli kindlasti üks minus kõige vastakamaid emotsioone tekitanud loeng. Loengu jälgimine osutus minu jaoks väga lihtsaks, sest esineja rääkis haaravalt ning selgitas pildikestega oma mõtted hästi lahti, kuid samas sisu poole pealt tundus natukene Linux-fanboylik ja kallutatud. Nimelt väitis hära Septer seda, et suured summad liiguvad vaid Linuxi arendajatele ning ka suhtumine neisse on üldiselt parem. Selle toetuseks mingeid fakte ma küll ei suutnud oma kõrvadega välja noppida, kuid eks see oligi ainult esineja arvamus. Muidugi oli esinemises palju väärt kuulamist ning näpunäiteid, kuidas just otse koolist peaks ennast suunama, kui eesmärgiks on rahanumbrid – äriinfotehnoloogia sektorisse - , kuid ma usun, et raha pole küll see ülim eesmärk, kuid jällegi sain endale mõtteainet selle kohta, kuhu ise pürgida.
Esimene loeng, selline üldloeng õppekorralduse ja kolledzhi  kohta, oli esitatud õppeosakonna juhataja poolt – Inga Vau, esinesid  ka haridustehnoloog Marko Puusaar ja õppejõud Indrek Rokk. Nemad jutustasid kolledzhis õppimise võimalusest, kolledzhi elust, klubist Robotika; sellest, kust saab oma õppetulemusi jälgida, kus saab oma õppeained deklareerida jne.


Martin Paljaku loeng, mis kandis pealkirja „Karma“, ei olnud väga selgelt pealkirjaga seotud, kuid võib-olla tulenes see sellest, et ootused olid teised. Sellest hoolimata oli tegemist väga huvitava ning näideterohke loenguga.Teemaks oli rohkem freelance ning isetegemine, ehk siis kuidas need erinevad palgatööst. Lisaks rõhus Paljak sellele, kui oluline on ise juurde õppida ning uuendustega kaasas käia, et oma alal pädev olla. Samuti käis läbi õppimatute omaduste teema, milles räägiti isikuomaduste ning töökoha seostest ja kuidas tegelikult igale kohale ennast õppimisega viia ei saagi. Kuna esinejal on 12 aastat staaži freelancerina, oli selgelt aru saada, et mees teab, millest räägib ning seega oli väga lihtne teda jälgida ning temaga kaasa mõelda.
Väga rõõmsal moel  oli esitatud  loeng Skype esindajate poolt, Peeter Uustal,ilt  ja Peeter Raielo.lt. Mulle meeldis kuidas nemad esitasid nende ettevõte, ja töö Helpdesk’is. Nemad rääkisid ka sellest, millised isiklikud omadused peavad sul olema, kui sa tahad nende organisatsioonis töötada: hea suhtlemisoskus, valmidus töötada tiimis, et tulemust saavutada. Samas mainisid ka seda, et Skype Eesti kontoris on ideaalsed tingimused töö jaoks. Nemad samuti andsid detailset informatsiooni administraatori tööst; detailset informatsiooni tööst Helpdesk,is.


Järgnevalt esinesid Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev, kes rääkisid firmast Ignite. Kuigi esinemine tundus natukene Ignite'i ülistav, oli sisuliselt tegemist suhteliselt huvitava ning hästikuulatava loenguga, milles oli kindlasti kõige rohkem rääkija-kuulaja kontakti. Kõige paremini jäi mulle meelde nende arvamus sellest, kuidas olla edukas. Nimelt efektiivne töötegemine ja korras töövõtted aga ka suhtlus ja koostöö on ka minu arust vaieldamatult edu saladuseks. Ei saa mainimata jätta ka seda olulist, kuid iseenesest mõistetavat asjaolu, mis ka loengus kõlas, et reaalaineid tuleb mõtteviisi ning analüütilise mõtlemise parandamiseks raudselt vaja ning seda eriti IT alal tegutsevatel inimestel.
Andres Septer, kelle loeng toimus 20.septembril, on ka IT kolledzi vilistlane.  Tema loengu teema oli „Tööturg“. Ta rääkis amatöörides ja professionaalidest – erinevatest inimeste „tüüpidest“, ja kuidas nemad suhtuvad töösse ja teevad tööd. Ja rääkis ka sellest, millised peavad olema IT-töötaja oskused – nii, kuidas tema ise seda näeb. Rääkis ta sellest, millised on plussid ja miinused erinevates IT sektorides. Rääkis ta sellest, et Eestis on selle pärast IT-s tööd raske saada, et tööandjad nõuavad töökogemust enne tööle asumist, aga kust seda töökogemust võtta, kui tööle ei võeta?  Jutustas ka võimalusest õppida välismaal, kuidas seal praktikat saada, milliseid oskuseid läheb tulevases töös vaja ja kuidas neid omandada. Jutustas ta ka LINUXist (see on minu jaoks ka võõras ei ole, olen ise sellest palju iseseisvalt lugesin-uurisin), ja ka sellest, et LINUX,i  arendajad saavad kõige rohkem raha. Tuleb välja, et nende jaoks,  keda  rahanumbrid kõige rohkem huvitavad,  tuleb seal valdkonnas tööd otsima.  


Testimisest ja tarkvarakvaliteedist käis rääkimas IT Kolledži kümnenda lennu vilistlane Kristjan Karmo. Esinejal oli arusaadavalt väga lai taust, ehk siis oli töötanud paljudel erinevatel positsioonidel ning tal oli meile seega palju öelda. Õnneks jäi esineja siiski testimise teemasse. Antud loeng muutis minu arvamust testimisest totaalselt, kuna varem olin ma arvamusel, et tegemist on vaid mingi toote kuiva katsetamisega, kuid esineja suutis mind ümber veenda. Loeng pani mind mõtlema selle peale, kuidas ma isegi olen tegelikult mingite arvutimängude alpha ja betatestijana ning vigadest mängude tegijatele teadaandmisega väikest viisi testija tööd teinud ning ei saa kohe kindlasti öelda, et see kunagi igav või tüütu oleks olnud.
Veel mulle meeldis Jaanika Liiv,i loeng „Subjektiivselt programmerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“.  Tema jutustas naiste rollis IT-maailmas ja Eestis, IT erialaste propageerimises naiste seas. Loengus oli ka informatsioon Ruby On Rails’st. Ma kunagi töötasin selle raamistikuga, oli väga huvitav teada saada, et programmeerimine  võib olla erinev, sellepärast, et selles keeles ja ramistikus on hoopis teistmoodi  struktuur ja koodi kirjutamisstiil.


Viimases loengus esines meile Siim Vene Põhja-Eesti Regionaalhaiglast. Kuulajaid haaravas ja huvitavas loengus sain teada üht-teist sellest, kuidas Eesti haiglates võetakse järjest rohkem ja rohkem it-lahendusi kasutusele, näiteks on Siim Vene sõnul tahvelarvutid arstide poolt töö efektiivsemaks muutmise nimel hästi omaks võtnud. Kõikidest esinejatest oli Siimul parim kuulajatelt küsimuste saamise meetod – šokolaad – , mis oli piisavalt motiveerivad kaasa mõtlema.
Eriti huvitav  oli  free-lancer (kelle kogemus selles valdkonnas on 12 aastat!) Martin Paljak,i loeng „Karma“ - tema elust, ja kuidas ta hakkas töötama CERTis. Tema mainis, et väga oluline ka iseseisvalt juurde õppida, et, nii ütleme,  teemas olla. Üldse tema vaatevinkel on väga omapärane, kui võrrelda seda teiste esinejatega. Mulle on väga arusaadav tema mõte ja veendumus, et inimene peab seda tööd tegema, mis talle meeldib. Mina olen ka seda meelt, sest ise näen, et kui teen seda, mis mulle meeldib, tuleb see sada korda paremini välja, kui igasugused mõttetud ülesaaned, mis minu tööga või eluga kuidagi seotud ei ole.  
Väga hea loeng oli Ignite poolt, mida esitasid Dea Oja, Stanislav Vassiljev, Mihhail Lapushkin ja Rene Katsev „Tere tulemast Ignite maailma“. Nemad  mängisid tudengitega interaktiivseid mänge, mille käigus tulevad välja inimeste individuaalsed  oskused  ja oskused töötada ühes tiimis,  erinevates situatsioonides; rääkisid sellest, kuidas realained on väga suureks abiks analüütilises mõtlemises, mis on IT-ga tegelevale inimesele on väga tähtis. Jagasid ka oma vaatepilti sellest, kuidas olla oma erialas edukas.


Üldiselt täitsid loengud kindlasti oma sissejuhatavat eesmärki, eriti meeldiv oli teemade ja esinejate mitmekesisus, sest saime näha erinevate alade kõrval ka nii erinevaid inimesi, kes IT vallas on juba üht-teist korda saatnud. Selliseid esinemisi võiks kindlasti olla rohkem ka üldhariduskoolides, sest minu arvates on veel veidikene vaja murda müüti sooja ja tervisliku karvkattega itimeestest, mis küll järk järgult on murdumas, kuid mitte veel täielikult. Lisaks sain kinnitust sellest, et asja vastu peab olema huvi ning oma asja peab tegema kirega, sest kõikide esinejate puhul oli hästi aru saada, et nad ei tee seda vaid raha pärast. Ma usun, et seda ainet saaks isegi paremaks muuta suurema õpilasekaasatusega, sest vaid küsimuste tasemele jäämine võib kohati natukene kuulajakaugeks jääda.
Suur rõõm oli näha ITK vilistlase Kristjan Karmo tema  loenguga  „Testimine ja tarkvara kvaliteet“. Kristjan Karmo  ise töötas erinevates firmades ja tegi erinevaid töid ja  praegu töötab testijana  ASA Quality Services. Tema rääkis testimise rollist just enne uue programmi või selle versiooni välja ilmumises, sellest, kuidas testija teadmised aitavad vältida vead, mis võivad tekkida kasutajal, kui ta hakkab töötama valitid programmiga. Väiksed vead võivad kaasa tuua suured rahalised kaotused firma jaoks – ja sellest ei tohi unustada oma töös! Mulle meeldis, kuidas ta ütles, et ei pea tööl käima üheksast viieni, et edukas oma töös olla – mina olen ka seda meelt. Peamine on saavutus – korrektne ja õige.  


Siim Vene Regionaal haiglast, kes ise kunagi oli lõpetanud EIKi, ja praegu töötab infoturbejuhina,  rääkis sellest, kuidas ka meditsiinis järjest rohkem kasutatakse igasuguseid IT-lahendusi. See on selge: maailm muutub „digitaalseks“. Aga samal ajal ütles ta sellest, et meie ajal see nn IT turvalisus ei ole nii turvaline,  ja mida meilt, noortelt IT-valdkonnas töötajatelt oodatakse. Seletas ta ka oma positsiooni selle kohta, kuidas ta ise töölisi tööle võtab, miks just neid, mitte teisi, ja millised kandidaati oskused peavad olema.  Rääkis sellest, et meie ajastu on PC ja nutitelefoni ajastu, ja rääkis tähtsast tahvelarvuti rollist iga töötajale. Väga hea jutustaja on Siim Vene, tahaks veel tema loenguid kuulata.
Lõppkokkuvõttes tahaks ütelda, et need loengud ilmusid väga hea ülevaatena IT-st, sissejuhatusena erialasse; sain palju huvitavaid kuulda-teada. Väga tähtis on see, et oma kogemusi ja mõtteid jagasid meiega inimesed, mis on midagi saavutanud oma valdkonnas. Aga et midagi oma erialas saavutada, peab kõigepealt armastama oma tööd – see on väga tähtis!
Kõige rohkem aga meeldis mulle Martin Paljak, tema mõtted ja kasulikud kogemused.


==Õpingukorralduse küsimused==
==Õpingukorralduse küsimused==
Line 27: Line 32:


===Vastus===
===Vastus===
Esimene asi oleks muidugi kiiremas korras läbikukutud arvestuse materjali õppima hakata. Üldjuhul on kordusarvestus lubatud ülejärgmise semestri punase joone päevani ning vähemalt kaks päeva enne korduse toimumise aega tuleb ÕISis või õppeosakonnas end selleks registreerida. Kordussoorituste ajakava on samuti ÕISis aga ka 2. korruse infostendil. Riigieelarvelisel kohal õppijale on kordusooritus tasuta, kuid registreerimine on siiski nõutud, REV kohal peab õppur maksma kordussoorituse tasu 14,2 € EITSA kontole.  
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö  ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.  
 
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Tuleb registreeruda koordussooritusele õppesüsteemis.
 
Üliõpilane peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud kehtestatud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.
 
Korduseksamid ja kordusarvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohal õppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.


===Küsimus 1===  
===Küsimus 3===  
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?  
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?  


===Vastus===
===Vastus===
Õppekava õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse(5.2.1 õppekorralduse eeskirjas). Üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva (5.2.3 õppekorralduse eeskirjas).  
Akadeemilist puhkust saab taotleda avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.
Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele:
 
Tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks kui on meditsiiniasutuse tõend ja arsti soovitus. Avaldust saab esitada  mistahes ajal õppeaasta vältel.
 
Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel kuni üheks aastaks. Avaldusele tuleb lisada kutse kaitseväe tegevteenistusse ning taotleda saab mistahes ajal õppeaasta vältel.
 
Lapse hooldamiseks kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Taotlemisel üliõpilane peab lisama avaldusele lapse sünnitunnistuse.
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.
 
Akadeemilist puhkust saab katkestada või lõpetada avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.




[[Category:Erialatutvustus 2012]]
[[Category:Erialatutvustus 2012]]

Latest revision as of 01:03, 28 January 2013

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Mark-Felix Šabalin
Esitamise kuupäev: 27. jaanuar 2013

Essee

Sügise semestri käigus ma kuulasin läbi mõned loengud, mille kohta tahan jagada ja kirjeldada minu isiklikud mõtteid.

Enamus loenguid olid omamoodi huvitavad ja paljud neist pakkusid elukogemuslikke fakte ja argumente. Oli huvitav kuulata inimesi, kes juba mõned aastad töötavad info tehnoloogia valdkonnas.

Esimene loeng, selline üldloeng õppekorralduse ja kolledzhi kohta, oli esitatud õppeosakonna juhataja poolt – Inga Vau, esinesid ka haridustehnoloog Marko Puusaar ja õppejõud Indrek Rokk. Nemad jutustasid kolledzhis õppimise võimalusest, kolledzhi elust, klubist Robotika; sellest, kust saab oma õppetulemusi jälgida, kus saab oma õppeained deklareerida jne.

Väga rõõmsal moel oli esitatud loeng Skype esindajate poolt, Peeter Uustal,ilt ja Peeter Raielo.lt. Mulle meeldis kuidas nemad esitasid nende ettevõte, ja töö Helpdesk’is. Nemad rääkisid ka sellest, millised isiklikud omadused peavad sul olema, kui sa tahad nende organisatsioonis töötada: hea suhtlemisoskus, valmidus töötada tiimis, et tulemust saavutada. Samas mainisid ka seda, et Skype Eesti kontoris on ideaalsed tingimused töö jaoks. Nemad samuti andsid detailset informatsiooni administraatori tööst; detailset informatsiooni tööst Helpdesk,is.

Andres Septer, kelle loeng toimus 20.septembril, on ka IT kolledzi vilistlane. Tema loengu teema oli „Tööturg“. Ta rääkis amatöörides ja professionaalidest – erinevatest inimeste „tüüpidest“, ja kuidas nemad suhtuvad töösse ja teevad tööd. Ja rääkis ka sellest, millised peavad olema IT-töötaja oskused – nii, kuidas tema ise seda näeb. Rääkis ta sellest, millised on plussid ja miinused erinevates IT sektorides. Rääkis ta sellest, et Eestis on selle pärast IT-s tööd raske saada, et tööandjad nõuavad töökogemust enne tööle asumist, aga kust seda töökogemust võtta, kui tööle ei võeta? Jutustas ka võimalusest õppida välismaal, kuidas seal praktikat saada, milliseid oskuseid läheb tulevases töös vaja ja kuidas neid omandada. Jutustas ta ka LINUXist (see on minu jaoks ka võõras ei ole, olen ise sellest palju iseseisvalt lugesin-uurisin), ja ka sellest, et LINUX,i arendajad saavad kõige rohkem raha. Tuleb välja, et nende jaoks, keda rahanumbrid kõige rohkem huvitavad, tuleb seal valdkonnas tööd otsima.

Veel mulle meeldis Jaanika Liiv,i loeng „Subjektiivselt programmerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“. Tema jutustas naiste rollis IT-maailmas ja Eestis, IT erialaste propageerimises naiste seas. Loengus oli ka informatsioon Ruby On Rails’st. Ma kunagi töötasin selle raamistikuga, oli väga huvitav teada saada, et programmeerimine võib olla erinev, sellepärast, et selles keeles ja ramistikus on hoopis teistmoodi struktuur ja koodi kirjutamisstiil.

Eriti huvitav oli free-lancer (kelle kogemus selles valdkonnas on 12 aastat!) Martin Paljak,i loeng „Karma“ - tema elust, ja kuidas ta hakkas töötama CERTis. Tema mainis, et väga oluline ka iseseisvalt juurde õppida, et, nii ütleme, teemas olla. Üldse tema vaatevinkel on väga omapärane, kui võrrelda seda teiste esinejatega. Mulle on väga arusaadav tema mõte ja veendumus, et inimene peab seda tööd tegema, mis talle meeldib. Mina olen ka seda meelt, sest ise näen, et kui teen seda, mis mulle meeldib, tuleb see sada korda paremini välja, kui igasugused mõttetud ülesaaned, mis minu tööga või eluga kuidagi seotud ei ole. Väga hea loeng oli Ignite poolt, mida esitasid Dea Oja, Stanislav Vassiljev, Mihhail Lapushkin ja Rene Katsev – „Tere tulemast Ignite maailma“. Nemad mängisid tudengitega interaktiivseid mänge, mille käigus tulevad välja inimeste individuaalsed oskused ja oskused töötada ühes tiimis, erinevates situatsioonides; rääkisid sellest, kuidas realained on väga suureks abiks analüütilises mõtlemises, mis on IT-ga tegelevale inimesele on väga tähtis. Jagasid ka oma vaatepilti sellest, kuidas olla oma erialas edukas.

Suur rõõm oli näha ITK vilistlase Kristjan Karmo tema loenguga „Testimine ja tarkvara kvaliteet“. Kristjan Karmo ise töötas erinevates firmades ja tegi erinevaid töid ja praegu töötab testijana ASA Quality Services. Tema rääkis testimise rollist just enne uue programmi või selle versiooni välja ilmumises, sellest, kuidas testija teadmised aitavad vältida vead, mis võivad tekkida kasutajal, kui ta hakkab töötama valitid programmiga. Väiksed vead võivad kaasa tuua suured rahalised kaotused firma jaoks – ja sellest ei tohi unustada oma töös! Mulle meeldis, kuidas ta ütles, et ei pea tööl käima üheksast viieni, et edukas oma töös olla – mina olen ka seda meelt. Peamine on saavutus – korrektne ja õige.

Siim Vene Regionaal haiglast, kes ise kunagi oli lõpetanud EIKi, ja praegu töötab infoturbejuhina, rääkis sellest, kuidas ka meditsiinis järjest rohkem kasutatakse igasuguseid IT-lahendusi. See on selge: maailm muutub „digitaalseks“. Aga samal ajal ütles ta sellest, et meie ajal see nn IT turvalisus ei ole nii turvaline, ja mida meilt, noortelt IT-valdkonnas töötajatelt oodatakse. Seletas ta ka oma positsiooni selle kohta, kuidas ta ise töölisi tööle võtab, miks just neid, mitte teisi, ja millised kandidaati oskused peavad olema. Rääkis sellest, et meie ajastu on PC ja nutitelefoni ajastu, ja rääkis tähtsast tahvelarvuti rollist iga töötajale. Väga hea jutustaja on Siim Vene, tahaks veel tema loenguid kuulata.

Lõppkokkuvõttes tahaks ütelda, et need loengud ilmusid väga hea ülevaatena IT-st, sissejuhatusena erialasse; sain palju huvitavaid kuulda-teada. Väga tähtis on see, et oma kogemusi ja mõtteid jagasid meiega inimesed, mis on midagi saavutanud oma valdkonnas. Aga et midagi oma erialas saavutada, peab kõigepealt armastama oma tööd – see on väga tähtis! Kõige rohkem aga meeldis mulle Martin Paljak, tema mõtted ja kasulikud kogemused.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Tuleb registreeruda koordussooritusele õppesüsteemis.

Üliõpilane peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud kehtestatud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.

Korduseksamid ja kordusarvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohal õppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.


Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Akadeemilist puhkust saab taotleda avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele:

Tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks kui on meditsiiniasutuse tõend ja arsti soovitus. Avaldust saab esitada mistahes ajal õppeaasta vältel.

Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel kuni üheks aastaks. Avaldusele tuleb lisada kutse kaitseväe tegevteenistusse ning taotleda saab mistahes ajal õppeaasta vältel.

Lapse hooldamiseks kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Taotlemisel üliõpilane peab lisama avaldusele lapse sünnitunnistuse. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

Akadeemilist puhkust saab katkestada või lõpetada avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.