VirtualBox

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
The printable version is no longer supported and may have rendering errors. Please update your browser bookmarks and please use the default browser print function instead.

Sissejuhatus

VirtualBox on üldotstarbeline x86 riistvarasüsteemi virtualiseerija ehk arvuti emulaator. VirtualBox installeeritakse juba olemasolevasse operatsioonisüsteemi ja VB sisse saab veel lisaks paigaldada operatsioonisüsteeme. VirtualBox on mõeldud kasutamiseks nii serverites, lauaarvutites kui manussüsteemides ja on nüüdseks ainus tippklassi virtualiseerimislahendus, millest on saadaval GNU GPL litsentsiga vabavaraline versioon. #Kakupesa wiki: Vaba tarkvara õiguslik taust

Ajalugu

VirtualBox-i looja on Saksamaa tarkvarakompanii innotek. Esimene versioon avaldati 2007 jaanuaris, see kandis nime VirtualBox Open Source Edition (OSE) ja omas GPL versioon 2 litsentsi. Innoteki ostis 2008 veebruaris Sun Microsystems, mille omakorda 2010 jaanuaris Oracle Corporation. Seepärast on VirtualBox-i ametlik nimi praegu Oracle VM VirtualBox. [#Oracle virtualiseerimislahendused]

Toetatud operatsioonisüsteemid

VirtualBox-i enda saab paigaldada järgnevatele operatsioonisüsteemidele: Linux, Mac OS X, OS/2 Warp, Windows XP, Windows Vista, Windows 7 ja Solaris. Eksperimentaalne toetus on ka FreeBSD-le.

VirtualBox-is saab installeerida virtuaalmasinale näiteks järgnevad operatsioonisüsteemid: osad NetBSD versioonid, mitmesugused DragonFlyBSD versioonid, FreeBSD, Linux, OpenBSD, OS/2 Warp, kõik Windows-id peale 95-e ja Millenium-i, Solaris, Haiku, Syllable, ReactOS ja SkyOS.

Guest OSes – värskeim info toetatavate virtuaalsete operatsioonisüsteemide kohta.

Riistvara emulatsioon

VirtualBox toetab nii Intel-i riistvara virtualiseerimistehnoloogiat VT-x kui ka AMD loodud AMD-V funktsionaalsust. #x86 virtualisatsioon

Kõvakettaid emuleeritakse vaikimisi unikaalses Virtual Disk Image (VDI) formaadis, VirtualBox toetab ka VMware virtuaalmasinate kõvakettaformaati (VMDK) ja Microsoft Virtual PC (VHD) kettaformaati.

Kaasaegse riistvara funktsionaalsus on väga hästi toetatud. Näiteks on isegi võimalik eksperimentaalselt 32-bitises opsüsteemis, mille protsessor on võimeline 64-bitisena töötama, jooksutada 64-bitist virtuaalmasinat.

Veebikonsool

VirtualBox-i on võimalik hallata ka veebibrauserist, kasutades Google Code projekti nimega VirtualBox Web Console, mis taasrakendab VirtualBox-i kasutajaliidese AJAX-i abil.

Saadavalolevad versioonid

VirtualBox on saadaval nii PUEL litsentsiga omandusliku versioonina kui ka tasuta GPL litsentsilise versioonina.

  • PUEL versioon (nimi: VirtualBox)

Tasuta isiklikuks kasutamiseks ja õppeesmärkidel ning toote hindamiseks. Täisversiooni kommertskasutus on tasuline, VB täisversioon tuleb Oracle-lt osta. NB! Tasuta PUEL versiooni kasutamine üksikisikute poolt mingi ettevõtte sees loetakse PUEL alusel lubatuks.

  • GPL versioon (nimi: VirtualBox Open Source Edition (OSE))

Piiratud võimalustega:

:::Virtualbox OSE versiooni piirangud:::
Puudub sisseehitatud Remote Desktop Protocol (RDP) server
Puudub RDP abil töötav USB liides
Puudub toetus iSCSI ketastele

Versioonid VB Litsentside KKK

VirtualBox ja andmeside

VB virtuaalmasinatele saab ühendada virtuaalseid võrgukaarte, mille abil saavad guest OS-id host OS-i kaudu hõlpsalt luua võrguühenduse näiteks internetiga. Sidet guest-ide ja host kõvaketaste vahel ei ole aga koheselt otseselt olemas. Üks võimalus füüsilise (host) arvuti kettajagudelt kanda andmeid virtuaalmasinate (guest) arvutite kõvaketastele, on kasutada ära VirtualBox-is töötavatele OS-idele loodud võimalust mountida host-is olevaid .iso faile.

  • Linuxis töötava VirtualBox korral saab luua VB-le transporditavate failidega .iso faili linuxi terminalis järgnevalt: genisoimage -o [target_filename] [source_filename]

. Näiteks:

genisoimage -o /tmp/dvd.iso /tmp/plaadile/

PS. Probleemide korral genisoimage käsuga võib proovida vahetada see mkisofs vastu.


Kasulikke viiteid

Kasutatud allikad


Autor

Indrek Tamm