Wifi turve

Sissejuhatus

Paljud inimesed küll kasutavad Wi-Fit kuid pole teadlikud selle erinevatest standarditest ja turvalisusega seotud probleemidest. Nii Eestis kui ka mujal maailmas on viimase kümnendi jooksul toimunud revolutsioon juhtmeta internetiühenduste valdkonnas. Kuigi alles 2001 aastal käivitus esimene avalik WiFi Leviala Eestis, on nüüdseks jõutud olukorda, kus tundub imelik, kui kohvikusse või mõnesse muusse avalikku teenust pakkuvasse asutusse minnes ei ole võimalik ligi pääseda ühessegi traadita interneti levialasse. Lisaks arvutitele on nüüdseks juba ka suuremal osal kallima hinnaklassiga mobiiltelefonidel juures võimalus ühendada ennast traadita interneti võrku. See toob endaga kaasa aga juba uusi funktsioone nagu näiteks tasuta VoIP kõned või internetiraadiod mobiiltelefonides, mis omakorda suurendavad nõudlust järjest rohkemate levialade järele.
Wi-Fi on tänapäeval väga tuntud ja laialdaselt levinud. Wi-Fi leviala võib leida peaaegu igas natuke suuremas kohvikus, pubis, baaris ja nüüd on võimalik seda leida ka pargis, rääkimata kodudest ja kontoritest. Võimalik, et paljud üldse ei tea, mida täpsemalt tähendab see salapärane lühend Wi-Fi, mida kõik nii uljalt kasutavad, rääkimata sellest, et nad teaksid, millised on Wi-Fi erinevad standardid ja andmeturbe protokollid. Kui minna natuke lähemalt siis minu jaoks Wi-Fi ilmumise aeg oli nagu suur revolutsioon, sest mina ei saanud aru kuidas saab kasutada Interneti ilma traadideta, istuda kodus oma läpakaga näiteks voodi peal kuulata muusikat ja surfata internetis. Ja kuna see on meie tänapäevane elu siis see on mitteturvaline ja kõik kes tahab midagi kurja teha saab seda kergesti realiseerida ja selleks, et vältida raskuseid ja ründeid Wi-Fi kaitseks tuleksid erinevad turveprotokollid, mis vastavad stardarditele. See on nagu meie elu, kõik peab olema turvaline, näiteks korterites on uksed koos lukuga ja kui mina ei taha, et keegi tuli minu juurde siis ma panen korteri luku või signalisatsiooni. Esialgu olid personaalsed võrgud täiesti kaitseta kuni võrguhaldaja ise ta kaitse alla pani. Sellest hoolimata on suur osa võrkudest siiamaani turvatud kas nõrga turvalisusega WEP algoritmiga või üldse laiali maailmale täiesti avatud. Minu kodus näiteks on üks Wi-Fi leviala, mis on turvatud WEP abil, aga näiteks kui vaadata milliseid levialad on meie majas veel on olemas, siis on selline pilt, et mõned on täiesti avatud igaühele, kes vähegi soovib internetti kasutada. Minu arvates see on ebamugav, üldse mitteturvaline ja mõtetus asi, kui on olemas Wi-Fi leviala, pane näiteks parooli, et see on parem kui ilma paroolideta. Selline olukord loob aga suurepärase võimaluse pahatahtlikel inimestel võrku pealt kuulata ning saada informatsiooni näiteks salajaste paroolide või muude tähtsate andmete kohta.
Minu referaadis jutt läheb sellest, millised on tänapäeval kõige populaarsemad turveprotokollid, näiteks WEP, WPA ja WP2 see on nagu evolutsioon: WEP on näiteks kõige esimesem turve protokoll ja tänapäeval on ta lihtsalt murtav, WPAga on asi natuke keerulisem sest see kasutab raskeid krüptoalgoritmeid. WPA on andmeturbe protokoll, mis kasutab TKIP protokolli ja AES algoritmi ning autentimiseks EAP protokolli. WPA2 on WPA edasiarendus. Praeguse seisuga on see kõige turvalisem andmeturbe protokoll, mida ei ole võimalik eriti lihtsalt lahti murda. Alguses jutt tuleb sellest, mis on üldse see sõna Wi-Fi tähendab, kuidas seda kasutab, milliseid standardid on maailmas olemas, milliseid on neist kõige levinunaid. Kuidas kodus ja mingis asutuses oma võrgu kaitsta, mida selleks tuleb teada, mida tuleb teha ja milliseid tegevused on keelatud, see on kõik selleks et võrk töötaks nii nagu ta peab! Meie laias maailmas on nii palju inimesi, kes tahab midagi saada näiteks ilma rahata ja veel paha asju kaasa tuua, selleks, et krakkerid ei saaksid minu asju varastada ja midgi halba mulle teha, ülioluline on see, et kõik peab olema turvaline, kui ostad mingi asju nt. ruuterit, siis sina pead mõelda kuidas saab seda kaitsta. Mõned ei taha ainult traadita interneti tasuta kasutada, nad tahavad midagi varastada või kui see on mitte kättesaadav siis teha katki see mis sulle vaja on. Lõpuks kirjutasin natuke sellist asjast nagu kuritegevused ja paragrahvid, sest kõik mida need kräkkerid tegevad on karistatav.
Wi-Fi on meie maailmas arenb edasi suure sammudega ja see mis meil on tänapäeval olemas ei ole piir. Kõigepealt, kuna areneb traadita andmeside siis koos sellega ilmuvad uued krüptoalgoritmid ja protokollid mis on loomulikult arenevad koos Wi-Figa. Seega on selge, et interneti tulevik kuulub WiFi-le.

Mis on Wi-Fi

WiFi (Wireless Fidelity) ehk raadiokohtvõrk või raadio-Ethernet. Wi-Fi on WECA (Wireless Ethernet Compatibility Alliance) poolt propageeritav kaubamärk, vastab raadiokohtvõrgu standardile IEEE 802.11 ning kujutab endast Ethernet-kohtvõrku, kus kaablid on asendatud raadiolinkidega ja kasutatakse raadio-Etherneti otsejada-versiooni (DS). WiFi on ühilduv PC-kaartidega ja WiFi logot kandvate tugijaamadega. Vahel kutsutakse raadiokohtvõrke ka "traadita Internetiks", kuid tegelikult on ikkagi tegemist traadita kohtvõrkudega, mis võivad muidugi olla ühendatud ka Internetiga.