Difference between revisions of "ZFS"

From EIK wiki
Line 1: Line 1:
Leht on koostamisel
+
'''Leht on koostamisel''''
  
 
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga". <ref>[https://docs.oracle.com/cd/E23823_01/html/819-5461/zfsover-2.html#scrolltoc Oracle Solaris ZFS Administration Guide]</ref>
 
ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga". <ref>[https://docs.oracle.com/cd/E23823_01/html/819-5461/zfsover-2.html#scrolltoc Oracle Solaris ZFS Administration Guide]</ref>
  
 
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed ''open source'' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: [http://open-zfs.org/wiki/Distributions#Linux ZFS'i toetavad distributsioonid]. <ref>[https://www.howtogeek.com/272220/how-to-install-and-use-zfs-on-ubuntu-and-why-youd-want-to/ How to install and use ZFS on Ubuntu]</ref>
 
ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed ''open source'' distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: [http://open-zfs.org/wiki/Distributions#Linux ZFS'i toetavad distributsioonid]. <ref>[https://www.howtogeek.com/272220/how-to-install-and-use-zfs-on-ubuntu-and-why-youd-want-to/ How to install and use ZFS on Ubuntu]</ref>
 +
 +
==Kuidas paigaldada ZFS Ubuntu 16.04'le==
 +
 +
Kuigi Ubuntul ei ole ZFS vaikimisi paigaldatud on selle paigaldamine triviaalne. Siiski tasub jälgida, et ZFS'i toetab ametlikult Ubuntu 64 bitine versioon.
 +
Esmalt tasub uuendada pakettide nimistut:
 +
sudo apt-get update
 +
  
  

Revision as of 18:24, 27 May 2018

Leht on koostamisel'

ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga". [1]

ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed open source distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: ZFS'i toetavad distributsioonid. [2]

Kuidas paigaldada ZFS Ubuntu 16.04'le

Kuigi Ubuntul ei ole ZFS vaikimisi paigaldatud on selle paigaldamine triviaalne. Siiski tasub jälgida, et ZFS'i toetab ametlikult Ubuntu 64 bitine versioon. Esmalt tasub uuendada pakettide nimistut:

sudo apt-get update



References: