ZFS

From EIK wiki
Revision as of 18:58, 27 May 2018 by Spihelga (talk | contribs) (Kuidas luua ZFS ketaste grupp?)

Leht on koostamisel'

ZFS (Z-failisüsteem) on kombinatsioon failisüsteemist ja loogiliste kettajagude haldamise süsteemist. Selle disainis SUN Microsystems ning praeguseks omanikuks on Oracle Corporation. Oracle definistiooni järgi on ZFS järgmine: "ZFS failisüsteem on revolutsiooniline uus failisüsteem, mis muudab fundamentaalselt failisüsteemide administreerimist. Sellel on eelised ja omadused, mida ei leia tänapäeval üheltki teiselt failisüsteemilt. ZFS on robustne, skaleeritav ning seda on lihtne haldada. See pakub oluliselt lihtsustetud haldamise mudelit. Kuna ZFS kasutab hierarhilist failisüsteemi paigutust, süsteemi osade päritavust, automaatset haakimispunktide ja NFS (Network File System) semantika haldust, siis muudab see failisüsteemide loomise ja haldatavuse lihtsaks ning ei eelda toimingute läbi viimiseks mitmete kästude sisestamist ega konfiguratsiooni failide muutmist. Reserveeringuid, kokkupakkimist või mitmete erinevate failisüsteemide haakepunkte on võimalik määrata ühe käsuga". [1]

ZFS'i kasutatakse üldjuhul organisatsioonide poolt serveritel olevate andmete haldamiseks ning personaalarvutitel on kasutamine pigem vähe levinud. ZFS on loodud kaitsma andmeid hävimise eest ning nende tervikluse tagamiseks. Igal faili jaoks on süsteemis kontrollsumma, mille põhjal hinnatakse ega fail ei ole kahjustunud. ZFS'i nimes kajastatud Z tuleneb omadusest suuta hallata zettabaiti informatsiooni, mis omakorda tähendab, et süsteem on võimeline haldama väga suuri andmemahtusid. Selleks, et suuri andmemahtusid hallata on ZFS'il võimekus ehitada tarkvaraline RAID süsteem, lisades mitmeid kettaid ühte kogumikku ning tekidades nii suur virtuaalne ketas. Suure virtuaalse ketta loomiseks ei ole vaja eraldi riistvara, piisab vaid üldlevinud ketastest. Siiski on ZFS'i kasutamisel eelised ka koduarvutitel, kus on oluline andmete terviklus, pakkudes nii alternatiivi näiteks LVM'ile. ZFS'i toetavad mitmed open source distributsioonid, mõningad neist on leitavad järgnevalt lingilt: ZFS'i toetavad distributsioonid. [2]

Kuidas paigaldada ZFS Ubuntu 16.04'le?

Kuigi Ubuntul ei ole ZFS vaikimisi paigaldatud on selle paigaldamine triviaalne. Siiski tasub jälgida, et ZFS'i toetab ametlikult Ubuntu 64 bitine versioon. Esmalt tasub uuendada pakettide nimistut:

sudo apt-get update

ZFS'i paigaldamiseks piisab järgnevast käsust:

sudo apt-get install zfs

Kuidas luua ZFS ketaste grupp?

ZFS ketaste grupp on võimalik luua nii mitmest füüsilisest kettast kui ka ühest kettast. Näiteks on võimalik kolmest füüsilisest kettast luua ZFS kettagrupp.

RAID0 puhul tuleb silmas pidaad, et info kirjutatakse kõikidele ketastele, kuid varukoopiat ei tehta. Seega kui 1 ketas peaks riknema, hävib kogu kettagrupp. Sellise ülesehituse kasutamiseks on soovitav alati omada süsteemist varukoopiat. RAID0 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk:

sudo zpool create pool-name /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd

RAID1 konfiguratsioonis tekitatakse salvestusruumist koopia. Järgnevas näites on 3 ketast ning kõikidele kirjutatakse sama informatsioon, seega kui isegi 2 ketast antud kettagrupis riknevad on võimalik andmed taastada. RAID1 laadse kettagrupi loomiseks on järgnev käsk:

sudo zpool create pool-name mirror /dev/sdb /dev/sdc /dev/sdd

Eelnevate käskude näidetes tuleb "pool-name" asendada endale sobiva kettagrupi nimega ning /dev/sdb, /dev/sdc ja /dev/sdd asendada ketaste nimedega, mida soovitakse kettagruppi lisada.

Kettanimede laidmiseks on võimalik kasutada näiteks järgnevaid käske:

sudo lsblk või sudo fdisk -l

Peale ühe või mitme kettagrupi moodustamist on võimalik kontrollida nende staatust järgneva käsuga:

sudo zpool status

Kuvatakse järgnev info:

   pool: pool-name
  state: ONLINE
  scan: non-requested
config:
       NAME            STATE       READ     WRITE      CKSUM
       Pool-name          ONLINE       0              0            0 
       sdb                ONLINE       0              0            0 
       sdc                ONLINE       0              0            0 
       sdd                ONLINE       0              0            0 


References: