Õuna revolutsioon - Newtonist Jobsini

Kaks geeniust - üks saatus

Selles töös me proovime läbi viia analüüs Ameerika ettevõtja, leiutaja ja Apple Corporationi asutaja ning inglise füüsiku, matemaatiku, mehaaniku ja astronomi - Steve Jobsi ja Isaac Newtoni vahel. Samuti oleme huvitatud Steve Jobsi elust ja tööst ning räägime sellest.

Õunapärand.

Kas see on tõsi, et inimesed reinkarneeritakse, või on see lihtsalt kokkusattumus? Kes on Jobs uue tehnoloogia ajastu jaoks või on tema ise uus ajastu?

Apple sümbol kahe leiutaja elus

Apple esimene logo Newtoniga õunapuu all

Steve Jobs ja Isaac Newton. Kaks oma aja geeniust ja silmapaistvat leiutajat muutsid radikaalselt maailmapilti. Aga miks just nemad? Läbi aegade on olnud palju toredaid inimesi, keda ei tohi läbi lasta ja ka kõrvale jätta. Kuid just sellel paaril on saatuses teatav sarnasus ja mitte ainult.

Isaac Newton on inglise füüsik, matemaatik, mehaanik ja astronoom, üks klassikalise füüsika rajajaid. Põhiteose "Loodusfilosoofia matemaatilised põhimõtted" autor, milles ta tõi välja universaalse gravitatsiooni seaduse ja kolm mehaanikaseadust, millest sai klassikalise mehaanika alus. Kuid paljud on temaga kinni jäänud, ühes loos – Newton avastas oma kuulsa universaalse gravitatsiooniseaduse pärast seda, kui õun talle pähe kukkus.

Stephen Paul Jobs on Ameerika leiutaja ja ettevõtja. Üks Apple Corporationi asutajatest. Ta läks ajalukku kõigepealt mehena, kes tegi revolutsiooni lauaarvutites, leiutades graafilise liidesega arvuti. Seejärel pööras ta muusikaturu iPodi ja iTunesi muusikarakendusega pea peale. Lõpuks, tänu iPhone'i ja seejärel iPadi leiutamisele, on Apple tõusnud liidriks mobiilsete vidinate turul.

Kahte geeniust analüüsides ja ühendades kerkib esile hääldatud märk – õun. Sümptomatoloogia teooria kohaselt sümboliseerib õun iha ja sensuaalsuse loomulikku objekti, seda märki, mille tähendus on muuta puhta naudingu ja iha hetki. Apple sunnib meie kujutlusvõimet teadvuse piiridest kaugemale minema. "Õunas" on aga ka teadmise sümbol, mis esindab tähendust, et vilja hammustades avastad enda jaoks laiema spektri informatsiooni – keelatud vilja. See sümbol kirjeldab ka maa ja taeva loomist. Moosese raamatu järgi valitses looja maa peal Eedeni aias, kuhu ta elas Aadama ja Eeva - ainsad inimesed. Valitses looduse küllus, kurjust teadmata, pattu pole olemas, ainult õnn ja armastus. "Õun", mis on Eedeni märk, omas keelatud vilja tähendust, "puutumatu" ja et keegi tunneks hea ja kurja äratundmisel alasti keha loomulikum, orkaanid ja välk Looja vihast. kukub Aadama ja Eeva maa peale. Jobs on julge teadlane ja iseõppija, nagu ka Newton. oma huvist püüdis ta aru saada, mõistmaks, kuidas asjad toimivad, kuidas oli see suhe, see varustus ja sel ajal on tema leiutised kõigile muljet avaldanud. Lisaks teaduse omandamisele oli piibliteadlane, religioosne, kirjutas hetki pattude loendeid. Ja kogu selle teabe, teadmiste ja järjekindlusega suutis ta oma lihtsa talupoisi elu muuta Isaac Newtoniks.

Tegelikult on tõesti hämmastav mõelda, et ühest teosest, mis on jagatud kolmeks raamatuks, on võimalik muuhulgas leida täiesti uuenduslik jõud ja gravitatsiooniseadus, mis põhineb Galileo ja Kepleri avastustel. , tõrjutud. Rääkimata kolmest liikumisseadusest, mis on näidatud allpool: 1. seadus: iga keha jätkab puhkeolekus või ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel, välja arvatud juhul, kui see on sunnitud seda seisundit muutma talle avaldatud jõudude poolt; II seadus: liikumise muutus on võrdeline trükitud liikumapaneva jõuga ja toimub selle sirgjoone suunas, kuhu see jõud on trükitud; III vaatus: igale tegevusele on vastandreaktsioon alati võrdne või kahe keha vastastikused tegevused üksteise peal on alati võrdsed ja suunatud vastaspooltele. See Jobsi sidumine Newtoniga on olemuslikult seotud teadmistega: teabe ja iseõppimise otsimine suutis sõnumid ja teabe teadmisteks püüda ning esimese Maci arendamisel praktikas rakendada. Sel eluhetkel oli Steve juba ülikoolist lahkunud ja oma karjääri garaažis alustanud ning oma pika teekonnaga ehitanud üles oma kaubamärgi Apple.

Nii nagu Newton, püüdis Jobs mõista ja mõista, kuidas asjad töötavad. Ja teie Eagle Vision ja turundusstrateegiad, mis kasutavad maailmale vajalikke vajadusi, nägi Jobs silmapiirist kaugemale ja kaugemale. Lisaks kogemustele ja reisidele aitas teadmisi säilitada turunduslik elegants ja tehnoloogilised suundumused. Seetõttu lõi Jobs tooteid, mida kõik soovivad ja ihaldavad tänapäevani ning selle tarbijad soovivad saada Apple'i tooteid tähenduses, mida Steve Jobs oma elus esindab.

Loojal, Maci tootjal, on igal ajahetkel ärevad ajad, mis mõjutavad tema professionaalset karjääri ja Apple'i suunda. Ja taas läbib Jobs Apple'i, kuid selle mürgitab selle juhatus ja nõukogu. Ja meie mõistus toob meieni lugu lumivalgekesest, mis loo käigus võtab vanast mürgitatud Õunast, kurja kuninganna maskeeringust.

Kuid Maci edu – mis ajendas hiljem graafiliste keskkondade kasutuselevõttu isegi IBMi arvutite vahel (Microsofti loodud Windowsiga) – mitte see, et Jobs lõpuks oma ettevõttest vallandati. Ettevõtete turule investeerida soovivate meeskondade vahelised sisevaidlused ja ainult tarbijatele panustamine tähendasid, et John Sculley Pepsist veenis enda Jobsi kutsel ettevõtte direktorite nõukogu, et on aeg asutajast lahti saada.

Direktorite nõukogu, mida esindavad kujutised ja silmitsi õela nõiaga Sculley argumentidega, annab Jobsile mürgitatud Apple'i, mida ta hammustab ja on teatud aja Apple'ist eemal; Võib öelda, et oli ajutine surm.

Stephen Paul Jobs: lapsepõlv ja õpingud

Stephen Paul Jobs sündis 24. veebruaril 1955. aastal. Tema vanemad olid vallalised õpilased: Süüriast pärit Abdulfattah (John) Jandali ja Joan Schible saksa immigrantide katoliiklikust perekonnast. Joan oli Wisconsini ülikooli magistrant ja Jandali töötas seal õpetajaassistendina. Kuna Joani sugulased olid nende suhtele vastu, pidi ta lahkuma San Franciscosse eraarsti juurde sünnitama ja seejärel lapse adopteerimiseks andma. Poisi adopteerisid Paul Jobs ja Clara Jobs. Jobsi perel ei saanud oma lapsi olla. Nad panid oma lapsendatud pojale nimeks Stephen Paul. Joan soovis, et Stepheni lapsendajad lõpetaksid ülikooli ning kui ta sai teada, et Clara ei olnud kolledžit lõpetanud ja Paul õpib alles keskkoolis, kirjutas ta lapsendamise paberitele alla alles pärast seda, kui nad võtsid kirjaliku kohustuse maksta Stepheni kolledži õppemaksu. Jobs pidas Pauli ja Clarat alati isaks ja emaks ning ta oli väga nördinud, kui keegi nimetas neid kasuvanemateks ja ütles: "Nad on 100% mu pärisvanemad." Ametliku lapsendamise reeglite kohaselt ei teadnud bioloogilised vanemad oma poja asukohast midagi ning Steve kohtus oma ema ja noorema õega alles 31 aastat hiljem. [1]

Kui Steve oli kaheaastane, Jobsid lapsetasid tüdruku nimega Patty ja kolm aastat hiljem kolis perekond San Franciscost Mountain View'sse. Paul oli automehaanik ja töötas finantseerimisettevõttes. Pere garaažis parandas ta müügiks vanu autosid, et teenida raha Steve'i hariduse jaoks ja täita kohustusi tema bioloogiliste vanemate ees. Paul püüdis õpetada Steve'ile automehaaniku ametit. Steve'ile see amet ei meeldinud, kuid autode kaudu tutvustas isa talle elektroonika põhitõdesid. Üheskoos võtsid nad lahti ja monteerisid raadioid ja televiisoreid, mille tulemusel Steve hakkas selle tehnika vastu huvi tundma. Clara Jobs töötas raamatupidajana ettevõttes Varian Associates – üks esimesi kõrgtehnoloogia ettevõtteid, millest hiljem sai Silicon Valley osa. Ta õpetas Steve'i lugema, enne kui ta kooli läks.

Koolitöö valmistas Steveile oma formalismiga pettumuse. Mona Loma algkooli õpetajad kirjeldasid teda kui naljameest ja ainult üks õpetaja, proua Hill, suutis näha tema õpilases erakordseid võimeid ja leida talle lähenemise. Kui Steve käis neljandas klassis, andis proua Hill talle heade õpingute eest "altkäemaksu" maiustuste, raha ja DIY-komplektidena, stimuleerides sellega tema õppimist. See mõjus Steve’i õpingule hästi: peagi hakkas Steve paremini õppima ilma igasuguse tugevduseta ja sooritas kooliaasta lõpus eksameid nii suurepäraselt, et tema õpetaja pakkus, et viiks Steve’i neljandast klassist kohe seitsmendasse. Oma vanemate otsusel Steve läks kuuendasse klassi, keskkooli. See oli kool Crittendenis, mõne kvartali kaugusel Mona Lomast, kuid hoopis teises, kriminaalses piirkonnas. Nii tänaval kui ka koolis ei andnud huligaanid Jobsile läbipääsu. Aasta hiljem esitas Steve oma vanematele ultimaatumi teise kooli üleviimiseks. Perekond pidi oma viimaste säästude eest ostma maja korralikumas piirkonnas, Los Altose lõunaosas. [2]

Hiljem õppis Jobs Cupertino Homesteadi keskkoolis. Steve suhtles insener Larry Langiga, kes elas Jobside vana kodu kõrval. Lang tõi Steve'i Hewlett-Packardi uurimisklubisse ja siin nägi Steve esimest korda personaalarvutit (programmeeritav kalkulaator) HP 9100A, mis jättis talle tohutu mulje. Uurimisklubi liikmed töötasid oma teadusprojektide kallal ja Steve otsustas kokku panna digitaalse sagedusloenduri. Kui tal oli plaani elluviimiseks vaja Hewlett-Packardi toodetud detaile, helistas kolmeteistaastane Jobs ettevõtte juhi Bill Hewletti koju. Selle tulemusel sai ta tänu Hewletti isiklikule kutsele mitte ainult vajalike detaile, vaid ka töökoha HP koosteliinil. Lisaks sellele tööle toimetas Steve ajalehti ja järgmisel aastal töötas Halteki elektroonikapoe laos.

Viieteistkümneaastaselt oli Jobsil juba esimene auto, kahetooniline Nash Metropolitan, mis oli ostetud isa rahalise toetusega. Aasta pärast kogus Steve veel raha ja suutis selle auto punase Fiat 850 Coupé vastu vahetada. Samal ajal hakkas Steve Jobs suhtlema hipidega, kuulama Bob Dylanit ja The Beatles, tarvitama marihuaanat ja LSD-d, mistõttu tekkis tal isaga konflikte. Jobs sai sõbraks oma klassivenna Bill Fernandezega, kes oli samuti elektroonikahuviline. Fernandez tutvustas Jobsi arvutihuvilisele vilistlasele, kooli tõelisele "legendile", Stephen Wozniakile (tuntud ka kui "Woz"), kes oli temast viis aastat vanem. 1969. aastal hakkasid Wozniak ja Fernandez kokku panema väikest arvutit, millele nad andsid hüüdnime "Cream Soda" ja näitasid Jobsile. Nii said Steve Jobsist ja Steve Wozniakist parimad sõbrad.

1972. aastal Steve Jobs astus Reed kolledži Portlandis, Oregonis. See oli eraülikool, üks Ameerika kallimaid, ja vanematel, kes on oma poja hariduseks aastaid kõrvale pannud iga senti, oli raske tema hariduse eest maksta. Kuid Steve ei tahtnud kusagil mujal õppida ja suurem osa vanemate säästudest kulus tema haridusele Reedis. Reed oli tuntud oma vaba moraali ja hippi õhkkonna, kõrgete õpetamise standardite ja rikkaliku õppekava poolest. Reedis hakkas Jobs esimest korda tõsiselt huvi tundma Ida vaimsete praktikate, eriti zen-budismi vastu. Seejärel sai temast pühendunud taimetoitlane ja ta hakkas katsetama paastumist. Reedi kolledžis kohtus Jobs Daniel Kottkega, kellest sai tema parim sõber koos Wozniakiga, samuti Robert Friedlandiga, üliõpilasesinduse presidendi, õunafarmi juhataja ja ida filosoofia järgijaga. Hinduismist huvitatud Friedland sai sõpradeks kohalike krišnaiididega ja võttis Jobsi koos Kottkega endaga kaasa. 1973. aasta suvel võttis Friedland ette reisi Indiasse, et leida hingeselgust. Tagasi tulles võttis Friedland endale vaimse nime, pani selga India riided, sandaalid ja kõndis sellisel kujul ülikoolilinnakus ringi. Jobs tahtis samuti korrata Friedlandi teed ja "leida ennast". Kuuenda kuu pärast lahkus Jobs kolledžist. Kuna igav kohustuslik programm teda ei huvitanud, ei näinud ta õppimises mõtet. Ta heideti välja, kuid terve aasta käis Jobs tasuta loomingulistel tundidel, mis teda tõeliselt huvitasid, sealhulgas kalligraafia kursusel. [3]

Jobs'i esimesed sammud. Tõusud ja mõõnad

Kõik sai alguse 1976. aastal, kui ülikoolist väljalangenud Steve Jobs ja Stephen Wozniak asutasid koos kaaslase Ronald Wayne'iga ettevõtte nimega Apple Computer. Mõlemad alustasid 1972. aastal äritegevust, mille käigus pakkusid nad vidinat nimega "blue box", mis võimaldas kasutajatel teha AT&T korraldusel alusetult tasuta kaugekõnesid, mida samuti ei jälgitaks. See oli uskumatu, et kaks noort saavad ehitada selle kasti 100 dollari väärtuses osade eest ja kontrollida 100 miljardi dollari suurust raamistikku kogu telefonis kogu maailmas. Tõenäoliselt kui nad poleks siniseid kaste teinud, poleks Apple'i üldse olnud.

Pole üllatav, et seade sai populaarseks, eriti kurjategijate seas, müües ühikuid kokku 6000 dollari eest. Kuid nad loobusid ettevõtmisest pärast seda, kui politsei hakkas silmust nende ümber pingutama.

Varane võitlus oli raske

1974. aastal kutsus Woz Jobsi, kes oli just naasnud vaimselt reisilt Indiasse, liituma Palo Altos asuva "Homebrew Computer Clubiga". [4] Kui algselt aitas Wozniak Jobsit – kes töötas sel ajal Atariga – tema kontoriprojektiga, hakkasid nad peagi töötama arvutiga. See, millest lõpuks sai Apple I Apple-1, oli valmis 1976. aastaks. Seade, mida esmakordselt tutvustati "Homebrew Computer Clubis", oli sisuliselt "tee ise" komplekt, millel polnud isegi korpust. Selle kujundas ja ehitas käsitsi Wozniak ning täisväärtusliku arvutiga töötamiseks oli vaja klaviatuuri ja monitori.

Endine Inteli juht Mike Markkula investeeris ettevõttesse 1976. aasta lõpus 92 000 dollarit. [5] Pärast seda suutis Apple Computer omandada 250 000 dollari suuruse pangalaenu ja 600 000 dollari suuruse riskikapitali, mis viis ettevõtte õigele teele. 1977. aastal lasi korporatsioon välja töötada ka oma logo. 1977. aasta juunis andis Apple välja Apple-II arvuti. Arvutiga oli kaasas plastikust kest, tavaline klaviatuur, lindipõhine mäluseade, toiteplokk ja värviline graafika hinnaga 1295 dollarit.

Hoolimata asjaolust, et tegemist oli erakordse tootega, takistas selle ülikõrge hind esialgset müüki. Olukord muutus dramaatiliselt 1979. aastal, kui ilmus VisiCalci rakendus. Teatati "maagilisest paberilehest, mis suudab arvutusi ja ümberarvutusi teha".

Rakendus käivitati esmakordselt ainult Apple II jaoks, andes arvutile väga vajaliku müügitõuke: paljud ostsid arvuti lihtsalt VisiCalci käivitamiseks. Apple-II seeria oli ettevõtte jaoks tohutu hitt, järgmise 15 aasta jooksul müüdi umbes 6 miljonit masinat. 1980. aastal andis ettevõte Apple II jätkuna välja ärile orienteeritud arvuti Apple III. Toode aga ebaõnnestus ja see eemaldati järk-järgult 1984. aastal.

Aasta, mil Apple börsile läks, oli 1980. "Ma olin väärt üle miljoni dollari, kui olin kahekümne kolme, üle kümne miljoni dollari, kui olin kahekümne nelja, ja üle saja miljoni dollari, kui ma olin kahekümne viie aastane," rääkis Steve Jobs oma reaktsioonist oma fenomenaalsele edule.

Lisa ja Macintosh

Jobs oli alguses Lisa projektiga liialt seotud, kuni hetkeni, mil ta hakkas ettevõtte juhtimisstruktuurist mööda minema. See ei sobinud Apple'i tollasele tegevjuhile Michael Scottile ja Jobs eemaldati projektist ametlikult. Arengust häirimata Jobs pööras tähelepanu Macintoshi projektile. Kuid sel juhul ei läinud asjad libedalt, kuna projektijuht Jeff Raskin jättis programmi pooleli, kui Jobs nõudis olulisi kohandusi. Vaatamata asjaolule, et Lisal ei õnnestunud turu tähelepanu köita, saatis 1984. aastal debüteerinud Macintosh tohutult edu. Apple Macintosh oli üks viimaseid arvuteid, mis ehitati Steve Jobsi juhtimisel enne Apple'ist lahkumist 1985. aastal. Seadmest sai esimene kaubanduslikult edukas arvuti, millel oli kaks tol ajal ebapopulaarset kiipi: arvutihiir ja graafiline liides. Need on olnud juba aastaid, kuid GUI -arvutid on maksnud palju raha (sadu tuhandeid dollareid). Nendel päevadel oli käsurida selle mugavuse tõttu populaarne, sest programmide kohandamine sellele oli lihtsam. Hiirt polnud tol ajal domineeriva tekstiliidese jaoks lihtsalt vaja.

Apple suutis esimese nelja kuuga tarnida üle 70 000 Macintoshi arvuti [6], mis oli tollal suur saavutus. Lisaks spetsifikatsioonidele ja välimusele oli selle edu jaoks oluline ka masina esitusviis. 1984. aasta Super Bowli jalgpallimeistrivõistluste kolmandas kvartalis eetrisse lastud reklaam, mis oli kaudselt suunatud IBM-ile, on jõudnud mitme edetabeli esikohale ja seda peetakse siiani meistriteoseks.

Esimene Macintosh pani aluse uuele arvuti maailmale, mida me kõik nii hästi teame. Bill Gatesi meeskond tegeles tarkvaraarendusega, mis hiljem meeskonnast lahkus, võttes kaasa klassikalise MacOS -i (süsteemitarkvara) lähtekoodi. Kolm aastakümmet on möödas, kuid operatsioonisüsteemi põhimõtted on jäänud samaks - arvutiga töötamise mugavuse määrab eelkõige visuaalne osa.

Jobs oli aga sunnitud 1985. aastal Apple'ist lahkuma tüli tõttu ametisoleva tegevjuhi Sculleyga. Algselt määrati Macintoshi hinnaks 1995 dollarit, kuid pärast Sculley kaasamist tõsteti see varsti enne kasutuselevõttu 2495 dollarile. Jobs vallandati 1985. aastal Macintoshi meeskonna juhi kohalt, kuna Macintoshi populaarsus hakkas pärast esialgset läbimurret kahanema.

Apple’i kõige tähtsamad tooted

iMac

6. mail 1998 Steve Jobs maailmale iMac G3 – arvuti, mis oli mõeldud tavalisele inimesele. iMac sai üheks arvutiks mitte paljudest Apple’i arvutitest, mida seal ajal Apple tootis. Nii vähe mudelite arvu põhjuseks oli ettevõtte otsus katkestada paljude teiste masinate tootmist.

90ndatel aastatel taasliitus Steve Jobs Apple’iga. iMac’iga pöördus Apple tagasi Jobsi “kõik-ühes arvuti” nägemuse juurde, mille põhimõte on selles, et kõik arvuti elemendid on samas korpuses ekraaniga.[7] Võrreldes konkurentidega, paistis iMac silma oma lihtsa ja elegantse disainiga. Kui enamik tolleaegseid arvuteid olid valged kastid, paistis läbi iMac oma futuristilise, ereda ja stiilse kujuga.

iMac G3 tähtsust on raske ülehinnata. iMac G3 juhatas Apple’i tulevikku ning oli ainus masin turul, mis on pärit Macintosh’i perekonnast. Enne iMac G3 oli Apple'il palju vastukäivaid mudeleid, kuid pärast jäid ainult need, mis teineteist täiendasid. Lõpuks tasub öelda, et iMac jääb üheks populaarseimaks Apple’i tooteks ka tänapäeval.

iPod

Rääkides Apple’i kõige ikoonilisematest toodetest kohe tuleb meelde iPod. Paljud üliõpilased tänapäeval on noorem, kui esimene iPod, vaatamata sellele, et see loodi juba 21. sajandil.

iPodi eelkäijad olid sellised seadmed nagu Sony Walkman, millesse pidi muusika esitamiseks olema sisestatud CD. Nende piirang oli inimesel olevate CD-de arv. võimatu oli kaasas kanda peaaegu nii palju cd-sid, kui iPod’i mahtus.

Ettevõte tutvustas oma käsihoitava muusikapleieri esimese versiooni maailmale 23. oktoobril 2001. aastal. iPod’il oli väga silmapaistev loosung: "1000 laulu sinu taskus". Sellepärast, et Apple lubas revolutsiooniliselt palju laule, pani igaüks iPod tähele. iPod ja iTunes, mis on digitaalne muusikatarkvara, koos muutsid viisi, kuidas enne neid muusikat kuulati. 2014. aastal müüs Apple kokku 390 miljonit iPodi[8]. iPod on üks toode nendest, mis aitasid Apple’il parandada oma majanduslikku olukorda 90ndates.

Loomulikult nüüd on kõik olemas muusika kuulamiseks meie telefonis, ning ei ole mõtet kanda lisaks sellele iPodi. Vaatamata sellele, toodab Apple iPodi järglast ka tänapäeval, mille nimi on iPod touch.

iPhone

Algne iPhone, mis tuli müüki 29. juunil 2007. aastal, pani aluse kaasaegsele nutitelefonile. iPhone muutis igaveseks viisi, kuidas me võtame ühendust ümbritseva maailmaga. iPhone tutvustas kahte väga olulist kontseptsiooni, mis jäid mobiilsete arvutite põhimõtteks veel tänapäeval: puuteekraan ja viis otsida uusi äppe oma telefoniks. iPhone’i esitluse jooksul Jobs kirjeldas seda esimest korda nii: "iPod, telefon ja Interneti-kommunikaator. iPod, telefon – kas te saate sellest aru? Need ei ole eraldi seadmed. See on üks seade. Ja me nimetame seda iPhone'iks."

Nutitelefonid eksisteerisid enne iPhone’i. Esimese nutitelefoni nimi oli IBM Simon. Seda võib kirjeldada nii: see oli päris suur, ebamugav ja raske. Inimesed kiiresti otsustasid, et nemad pigem tahavad kanda väikest telefoni oma taskus, kui 5 kilogrammi oma seljakotis[9]. Seetõttu just iPhone’i tasub nimetada revolutsiooniliseks nutitelefoniks.

Lisaks tuleb mainida iPhone’i mõju kaasaegsele kultuurile. iPhone’i peetakse põhimõtteliselt staatuse ja prestiiži märgiks. Telefoni taga olev kultus on mõõtmatu, sest igaüks on näinud pilte Apple poodi ees magavatest inimestest, kes ootavad, millal uus iPhone müügile jõuab. Ühest küljest on see turundusstrateegia geniaalne, teisest aga hirmutav.

Kokkuvõtteks tasub öelda, et iPhone on vaieldavalt kõige edukam Apple toode. Tänaseni on välja antud 13 iPhone'i ja tulevikus kindlasti tuleb palju rohkem.

iPad

Teine valdkond, kus Apple tegi tööstuse revolutsiooni, olid puuteekraaniga arvutid. iPadi väljalaskmisega 2010. aastal esitleti avalikkusele sülearvuti ja nutitelefoni kombinatsiooni.

ipadi eesmärk oli muuta Macbooki teatud funktsioonid kättesaadavamaks. Lisaks puutetundliku ekraani rõõmule on ipadil lihtne juurdepääs Internetile, youtube'ile, Appstore'ile ja ka raamatute lugemise tarkvarale. Lisaks oli iPAdil suurepärane kaamera. See seade, mis oli nii telefon kui ka arvuti, oli revolutsiooniline. Apple müüs 15 miljonit ipadi enne toote esimese põlvkonna tootmise lõpetamist 2011. aastal[10].

Kokkuvõtteks võiks öelda, et ipad on järjekordne Apple toode, mis pani alguse tahvelarvutite standardiks aastateks. Tehnoloogia arenedes muutub piiri personaalarvutite ja mobiiltelefonide vahel üha hägusemaks. Kuid iPadi taga olev bränd kindlalt ei lase iPodi müüginumbritel langeda.

Apple Watch

Üks kaasaegsetest tehnoloogiatest, mis muutub igapäevaelu osaks, on nutikell. Apple tutvustas oma nutikella 2015. aastal. See on olnud edukas, üha rohkem inimesi sünkroonib oma iPhone'i uue nutikellaga.

Apple Watch on suurepärane sportlaste jaoks, sest see jälgib treeningu ajal kõiki olulisi inimkeha näitajaid. Selle asemel, et telefoni kaasas kanda, kompaktsem käekell ei sega jõusaalis. Siit pärineb Apple'i kella peamine eelis: see on väike, kuid täiuslikult sünkroonitud teie iPhone'iga.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Apple Watch on stiilne, kuid samas kasulik tööriist kaasaegse inimese käes. [11]

Apple'i turundus

Apple'i turundus on alati teistest suurfirmadest silma paistnud. Jobsi alluvuses olevast ettevõttest on loonud ühiskondlik liikumine ja igast nende otseülekandest pressikonverentsist saab ülemaailmne sündmus. Ettevõte on viimastel aastakümnetel näinud mõningaid strateegiaid, mis on tänaste ettevõtete suundumuste asendamatu osa.

Võti on lihtsus

Ameerika ettevõte armastab ühiskonda oma lihtsusega hämmastada. Siiski pole nende puhul tegemist lihtsusega, vaid minimalismiga. Nende toodetes pole midagi lihtsat. Apple'i reklaamplakatitel esitletakse toodet sageli kui midagi ideaalilähedast valgel taustal. Toodet näidatakse reklaamvideotes kui tööriista, mida saate õppida edukalt kasutama. Sel moel rakendab Apple oma toodetes väärtuste, kasutuslihtsuse ja kõrge kvaliteedi filosoofiat. Apple toob välja oma minimalismiga toote häid külgi, peites vead heleda kaane taha.

Riskide võtmise oskus

Oma eksisteerimise alguses keskendus Jobsi meeskond pigem olemasoleva tehnoloogia täiustamisel, mitte millegi uue toode väljamõtlemisele. Sel moel vähendas Apple ebaõnnestunud projektide riski, kuid ebaõnnestunud toodete puudumine on võimatu. Tuntud Ameerika ettevõtte ebaõnnestumise juhtumite hulgas võib nimetada: Macintosh TV, Newton PDA, Apple Quicktake.

1980. aastate alguses olid ameeriklased IBM-i platvormistandarditest väsinud. Korporatsioonil õnnestus täpselt tabada ja edasi anda ühiskonna meeleolu, näidates ekraanil IBM-i arvutite kloonidega asustatud maailma õudusunenägu. Uus Macintosh on standardit murdnud ja Apple on tegutsenud revolutsioonilisena, kes on oma klientidele lähedal.

1984. aastal avaldatud reklaamvideo tekitas avalikkuses segadust oma stiili ja tabava lausega lõpus: “... Apple Computer tutvustab Macintoshit. Ja näete, miks 1984 ei ole nagu "1984"”. Reklaam oli kahtlemata filmitud tumedamas stiilis kui ettevõtte varasemad reklaamid, kuna uutes Macintoshi reklaamides kasutati düstoopilise küberpungi esteetikat. [12]

Vaatamata kuulsatele videoreklaamidele, nagu 1984. aasta Apple'i Macintosh Commercial, on Apple'i reklaamid äärmiselt tagasihoidlikud. Ettevõte pole kunagi teinud reklaamvideoid ainult toote müümise eesmärgil, vaid pigem selle praktilisuse näitamiseks. Üks Steve Jobsi põhimõtetest on, et hea toode müüb ennast ise.

Oskus üllatada ja jääda viimaseks

Kui enamik ettevõtteid räägib oma uutest toodetest enne turule toomist, peidab Apple avaldamata toote spetsifikatsioone. Seega õnnestub tootjal intriigi hoida. Kõige tavalisem juhtum on lekked, kuid tänu sellele räägitakse tootest enne ametlikku väljaandmist veelgi rohkem. Apple näitas ka kolossaalses koguses peidetud reklaami nii filmides kui ka teleseriaalides (näiteks: The Office, Mission: Impossible, The Mechanic, The Fast and the Furious jne). [13]

Produtsent Gavin Polone rõhutas, et Apple ei maksa nende toodete esitlemise eest, kuid nad on rohkem valmis välja andma “lõputul hulgal” arvuteid, iPade ja iPhone'e. Huvitav fakt on, et võrreldes teiste partneritega oli Apple'i ekraaniaeg pikem. Ettevõtte nõue oli "meie toodet kasutav inimene peab olema positiivne." [14]

Apple on pühendunud oma toodete kuvamisele parimas võimalikus valguses, et kasutajatel ei tekiks tema toodetega negatiivseid assotsiatsioone.