Eesti E-tervis

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

e-Tervise mõiste ja olulisus Eesti tervishoiusüsteemis

Seadusandlus ja õigused

https://www.riigiteataja.ee/akt/111032023092

Terviseandmete kogumine digitaalselt

Tervieandmete kogumine digitaalselt on Eestis tänaseks muutunud tavaliseks tervishoiuvaldkonnas. Digitaalne terviseandmete kogumine sisaldab elektrooniliste süsteemide, terviseandmete platvormide ja muude digitaalsete vahendite kasutamist terviseandmete kogumiseks, salvestamiseks ja töötlemiseks.

Digitaalne terviseandmete kogumine annab mitmeid eeliseid. Kiire juurdepääs andmetele tervishoiutöötajatele, kellel on õiguslik juurdepääs patsiendi terviseandmetele. Lisaks annab see ka täpsust, kuna andmet on säilitatud ning vajadusel neid saab valideerida, mis aitab vähendada vigu ja info puuduse riski, mis aita parandada diagnoosi täpsust ja annab täieliku ülevaate patsiendi tervislikust seisundist. Andmeid patsiendi kohta saab ka sama mugavalt jagada erinevate tervishoiuasutuste vahel. [1]

Terviseandmete esmane kasutus

Terviseandmete esmane kasutus sisaldab terviseandmete kogumist, töötlemist ja kasutamist esialgseks hinnanguks või otsuste tegemiseks tervisealaselt. Terviseandmeid võib koguda mitmetest allikatest (meditsiinilistest kirjetest, laboratoorsetest testidest, terviseuuringutest, tervisekaartidest ja ka patsiendi teatatud andmetest.

Esmane kasutus sisaldab terviseandmete analüüsimist, et saada aru inimeste tervislikust seisundist, diagnoosida haigusi, jälgida ravikuuri, hinnata riskitegureid ja teha tervisega seotud otsuseid.

Esmane kasutus võib toimuda mitmel tasandil. Individuaalne tasand hõlmab konkreetse patsiendi terviseandmete kasutamist tema individuaalse tervise hindamiseks ja raviplaani koostamiseks. Elanikkonna tasandil võivad terviseandmed olla aluseks rahvatervise strateegiate väljatöötamisele ja haiguste ennetamise programmide rakendamisele. Teadusuuringute tasandil võivad terviseandmed olla aluseks uute ravimeetodite ja meditsiiniliste lähenemisviiside väljatöötamisele ning tervisega seotud suundumuste ja riskitegurite uurimisele. [2]

Terviseandmete teisene kasutus

Isikuandmete teisesest kasutusest rääkides ei saa üle ega ümber Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusest (GDPR). Määruse eesmärgiks on see, et meie isikut puudutavad andmed oleks kaitstud ja me teaks, kuidas neid kasutatakse. [3]

Mis on õigusaktide vaates andmete teisene kasutamine? Lise-Lotte Lääne, Soraineni Eesti kontori meditsiini ja tervishoiu valdkonna juhi sõnul GDPR seda otsesõnu ei defineeri, küll aga on seal kasutatud sõnapaari “further use”. Üha enam on juttu sellest, et andmeid, mida on esialgu kogutud ühel eesmärgil, soovitakse nüüd kasutada teisel eesmärgil ja see on toonud andmete kontekstis kasutusse väljendid “secondary use” ja “reuse”.

Tervise valdkonnas räägime tihti eriliigiliste andmete kasutusest – eriliigilised andmed on GDPR-is välja toodud ja nende hulka kuuluvad ka terviseandmed. Nende puhul on isikuandmete töötlemine piiratum kui see on n-ö tavaandmete puhul. Andmete töötlemiseks peab olema õiguslik alus ja see tuleneb GDPR-ist.

Eestis reguleerib andmete töötlemist teadusuuringuteks ja statistikaks isikuandmete kaitse seadus (IKS). See võimaldab teadusuuringuteks andmeid töödelda nii, et meil on kehtestatud teatud kaitsemeetmed.

Tehnoloogiline lahendus ja seotud asutused

X-Tee

X-tee on andmevahetuse platvorm, mis võimaldab turvaliselt asutuste vahel teavet pärida ja vahetada. Teabe vahetamiseks jagab X-tee liige oma andmed ning kõik teised liikmed saavad kokkuleppe alusel seda infot kasutada. X-teega liitunud süsteemid saavad äriprotsesside tõhustamiseks kasutada teiste liikmete loodud e-teenuseid ja andmeid. [4] X-teega saavad liituda nii Eesti äriregistris olevad ettevõtted kui ka välismaised ettevõtted. Eesti ettevõtted saavad liituda aadressil https://x-tee.ee kasutades keskset autentimist TARA. Välismaised ettevõtted saavad liituda saates Riigi Infosüsteemide Ametile liitumislepinguga e-kirja.[5]

X-teega liitumiseks vajalikud sammud:

  1. Liitumislepingu allkirjastamine asutuse volitatud esindaja või juhi poolt
  2. Turvaserveri seadistamine
  3. Sertifikaatide tellimine turvaserverile

X-tee Andmevahetuse sammude kirjeldus:[6]

  1. Andmeteenuse kliendi (Service Consumer) infosüsteem koostab päringu ja saadab selle kliendi turvaserveri pihta.
  2. Andmeteenuse kliendi turvaserver saab infosüsteemilt päringu ning edastab selle andmeteenust pakkuva liikme turvaserverile.
  3. Teenust pakkuv turvaserver edastab saadud päringu andmeteenuse infosüsteemile.
  4. Andmeteenuse infosüsteem koostab päringule vastuse ja saadab selle temaga seotud turvaserverile.
  5. Andmeteenuse turvaserver saab infosüsteemilt vastuse ja edastab selle kliendi turvaserverile.
  6. Kliendi turvaserver edastab saadud vastuse päringu esitanud infosüsteemile, kus seda edasi töödeldakse või kuvatakse.
  7. Mõlemad turvaserverid küsivad iga minut keskserverilt globaalset konfiguratsiooni, kus on kirjeldatud kõik liikmed, turvaserverid ja alamsüsteemid.
  8. Turvaserverid pöörduvad ajatempliteenuse poole sõnumite tembeldamiseks.
  9. Turvaserverid pöörduvad OCSP (Online Certificate Status Protocol) teenuse poole, et saada sertifikaatidele kehtivuskinnitus.

TEHIK

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus on Sotsiaalministeeriumi haldusalas olev asutus, mis on tervise infosüsteemi volitatud töötleja. Aastal 2005 loodi Eesti E-Tervise Sihtasutus kus kõik alguse sai. TEHIK alustas tööd aastal 2017, kui ühendati Sotsiaalministeeriumi IKT osakond ja Eesti E-Tervise Sihtasutus. TEHIK tegeleb sotsiaalvaldkonna, tervisevaldkonna ja töövaldkonna infosüsteemide arendamisega. TEHIK on tuntud kui patsiendiportaali toena aga on lisaks veel mitmed projektid, mida arendatakse.

Tervisekassa/Haigekassa

Tervisekassa, ametlikult nimetusega Eesti Haigekassa, on Eesti riiklik tervisekindlustusasutus, mille eesmärk on tagada kõigile kindlustatud isikutele vajalikud tervishoiuteenused ja ravimite hüvitamine. [7]

Tervisekassa finantseerib Eestis vajalikke tervishoiuteenuseid ning hüvitab osa ravimite kuludest. Kindlustatud isikud maksavad igakuiselt kindlustusmakseid, mis annavad neile õiguse saada Tervisekassalt tervishoiuteenuseid. Tervisekassa katab osa tervishoiuteenuste ja ravimite kuludest vastavalt kindlustuslepingu tingimustele.

Tervisekassa juhib tervishoiuteenuste osutamist, planeerib ja korraldab tervishoiuteenuste rahastamist ning teeb koostööd tervishoiuasutuste ja teiste tervishoiualaste organisatsioonidega. Tervisekassa teeb ka koostööd teiste riikide tervisekindlustusasutustega, et tagada kindlustatud isikutele vajalikud tervishoiuteenused ka välismaal.

Ravimiamet

Ravimiamet on Eesti riiklik ametiasutus, mille peamine eesmärk on tagada ravimite turvalisus ja kvaliteet ning kaitsta inimeste tervist ravimite kahjulike mõjude eest. [8]

Ravimiameti peamised ülesanded on ravimite turule laskmise ja turustamise ning nende kvaliteedi ja ohutuse kontrollimine. Ravimiamet jälgib ravimite kvaliteeti alates nende tootmisest kuni nende müümiseni ja teostab järelevalvet nende ohutuse üle. Samuti annab amet välja ravimite müügiloa ning jälgib ravimite kõrvaltoimete ja müügijärgsete uuringute teostamist.

Ravimiamet teeb koostööd teiste riikide ravimiametite ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et tagada Eestis kasutusel olevate ravimite kvaliteet ja ohutus ning võimaldada patsientidel juurdepääsu uutele ja innovaatilistele ravimitele.

Lisaks ravimite ohutuse tagamisele tegeleb Ravimiamet ka meditsiiniseadmete, vere- ja kudetoodete ning kosmeetikatoodete turvalisuse ja kvaliteediga. Ravimiamet on oluline osa Eesti tervishoiusüsteemist ning aitab tagada, et Eesti patsiendid saavad kasutada turvalisi ja kvaliteetseid ravimeid ning tervishoiusüsteem on tõhus ja usaldusväärne.

Terviseamet

Terviseamet on Eesti riiklik ametiasutus, mille peamine eesmärk on kaitsta ja edendada inimeste tervist ning tagada tervisliku keskkonna olemasolu Eestis. [9]

Terviseameti peamised ülesanded on terviseohutuse tagamine, terviseseisundi hindamine, terviseedendus, epidemioloogiline järelevalve, meditsiiniseadmete turvalisuse tagamine ning tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni hindamine ja registreerimine. Amet jälgib terviseseisundit ning teeb koostööd teiste riiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et tagada Eestis tervislik keskkond ja eluviis.

Terviseamet tegeleb ka rahvatervise alaste probleemide ennetamise ja lahendamisega ning korraldab terviseedenduslikke kampaaniaid. Lisaks annab amet välja tervishoiutöötajate tegevuslube ning jälgib nende kvalifikatsiooni ja tegevust, et tagada kvaliteetne tervishoiuteenus.

Tervise arengu instituut

Tervise Arengu Instituut on Eesti riiklik teadus- ja arendusasutus, mille peamine eesmärk on tervishoiuvaldkonna uurimine, terviseteabe jagamine ja terviseedenduse propageerimine. [10]

Tervise Arengu Instituut uurib Eesti elanike terviseseisundit ja haigusi ning koostab tervisestatistikat. Instituut teeb koostööd teiste tervishoiuorganisatsioonidega, et tagada tervislike eluviiside propageerimine ja tervise edendamine. Tervise Arengu Instituut koostab teaduslikke uuringuid ja analüüse tervisealaste probleemide kohta ning annab välja soovitusi ja juhendeid tervishoiu valdkonna paremaks arendamiseks.

Tervise Arengu Instituut tegeleb ka terviseteabe kogumise ja levitamisega, et aidata inimestel teha teadlikke valikuid oma tervise kohta. Instituut annab välja tervisealaseid trükiseid ja juhendeid ning jagab infot tervisliku eluviisi kohta ka internetis. Tervise Arengu Instituut tegeleb ka tervisealase hariduse edendamisega, korraldades tervisealaseid koolitusi ja seminare nii tervishoiutöötajatele kui ka tavainimestele.

Tervise andmete turvalisus

Elektrooniline identideet

Elektrooniline identiteet (eID) on digitaalne identiteet, mis võimaldab isikutuvastust ja autentimist elektroonilises keskkonnas. eID võib sisaldada nagu isiku nimi, sünnikuupäev, isikukood ja pilt. Elektroonilist identiteeti kasutatakse üha enam erinevates valdkondades.

eID võib võtta erinevaid vorme, nagu ID-kaart [11], mobiil-ID [12] või Smart-ID [13] , pangalink. ID-kaart on üks levinumaid eID vorme ja seda kasutatakse paljudes Euroopa riikides. ID-kaart sisaldab krüpteeritud andmeid, mis võimaldavad isikutuvastust ja digitaalset allkirjastamist. Mobiil-ID on veel üks populaarne eID vorm, mis võimaldab kasutajatel kasutada oma mobiiltelefoni isikutuvastuseks ja autentimiseks.

Elektrooniline identiteet on oluline terviseandmete turvalisuse tagamisel, kuna see võimaldab kindlaks teha, kes on andmetele juurdepääsu saanud. eID võimaldab ka digitaalset allkirjastamist, mis on oluline terviseandmete vahetamisel ja säilitamisel. Lisaks aitab eID vähendada pettuste riski terviseandmete käsitlemisel, kuna see takistab volitamatu juurdepääsemist. [14]

Teenuste turvatestimine

Eesti e-Tervisega seotud teenustele tellitakse regulaarselt eraettevõtetelt turvatestimise teenuseid. Turvatestimise eesmärk on avastada teenuste turvalisuses kitsaskohti ning tagada tundlike terviseandmete kaitse. Teenuste turvatestimine teostatakse vastavalt OWASP ASVS ja E-ITS infoturbestandarditele. Regulaarsete turvatestimiste tellimise eest vastutavad TEHIK ja RIA.

OWASP ASVS veebirakenduste infoturbestandard [15]

OWASP Application Security Verification Standard (ASVS) on infoturbekommuuni poolt loodud nimekiri turvanõuetest, mis on mõeldud veebirakenduste turvalisuse kontrollimiseks ja kogum veebirakenduste turvalise arenduse juhistest. Projekti peamine eesmärk on ühtlustada veebirakenduse turvatestimisel läbiviidavaid samme ning luua avatud standard veebirakendusele kohaldatavatest turvanõuetest.

Eesti infoturbestandard E-ITS [16]

Eesti infoturbestandard (E-ITS) on eestikeelne ja Eesti õigusruumile vastav infoturbe käsitlemise alus. E-ITSi eesmärk on arendada ning edendada Eesti avaliku sektori asutuste ja erafirmade infoturbe taset. E-ITS on varasema Eesti infoturbesüsteemi ISKE edasiarendus ning asendab aastast 2020 antud standardit. E-ITS põhineb Saksa etalonturbe süsteemil BSI IT-Grundschutz (BSIG) ja standardil EVS-ISO/IEC 27001:2014.

Euroopa Liidu direktiiv NIS-2 [17]

Riigipilv

Riigipilv on riiklikult hallatud pilvekeskkond, mis võimaldab pakkuda avalikule sektorile keskseid IT-taristu lahendusi ja teenuseid. Riigipilve projekti eest vastutab Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT).

Riigipilv on tehnoloogiline lahendus, mis koosneb riist- ja tarkvaralistest komponentidest ja vajalikest tugiteenustest.

Kuidas toob Riigipilv kasu riigisektorile?

  1. Vähendab riigiasutuste riistvaralise taristuga seotud IT riske, sest aitab tõsta riigiasutuste serveriruumide turvalisuse taset, võimaldades serveriruumide füüsilisi riske, infosüsteemide käideldavuse ja töökindluse riske paremini hallata.
  2. Parendab kompetentsi, mis tegeleb infosüsteemide majutuse ja haldamisega. Serveriressursside konsolideerimisega koonduvad kokku valdkonna tippspetsialistid ning lihtsustub uute inimeste värbamine (kaob riigiasutuste vaheline konkurents pädevate inimeste pärast ja samuti avaneb tippspetsialistidel võimalus töötada külg # külje kõrval oma valdkonna tippudega).
  3. Suurendab avaliku sektori asutuste infoturbe võimekust, kuivõrd turvanõuete täitmine on käesoleval ajal asutustes erinev ja sageli ebapiisav.
  4. Suurendab tehnoloogilist jätkusuutlikkust ja tõstab avaliku sektori kuluefektiivsust, sest pilvtehnoloogia lahendused võimaldavad paindlikku ressursikasutust ja tarkvaralitsentsi poliitikat ning lihtsustavad pilvplatvormile loodud rakenduste kasutamist riigiüleselt.

Kuidas toob Riigipilv kasu ettevõtjale?

Riigipilv avab võimaluse ettevõtetele uute ja innovaatiliste infosüsteemide ja teenuste arendamiseks, mis toetuvad pilvetehnoloogia printsiipidele ja mida saab pakkuda kasutamiseks Riigipilve klientidele ning hiljem eksportida ka teistele turgudele.

Kuidas saab Riigipilvest kasu iga kodanik?

  1. Loomine tõstab riigisektori kulu-efektiivsust (kokkuhoidu nii riist- ja tarkvara investeeringutelt kui ka inimestelt).
  2. Vastab Eestis kehtestatud infosüsteemide turbemeetmete standardile kõige kõrgemale turvalisuse astmele (ISKE H), mis peab tagama IT-infrastruktuuri ja teabe (nt delikaatsed isikuandmed) konfidentsiaalsust ning terviklust.
  3. Infrastruktuuri/ressurssi on võimalik kasutada suuremahuliste projektide läbiviimiseks, eesmärgiga tagada kvaliteetsed ja katkematud teenused (nt internetihääletamine, tulumaksudeklaratsioonide esitamine).
Riigipilve arhitektuur

Riigipilve arhitektuurist

Riigipilv on tehniliselt üles ehitatud modulaarsel põhimõttel - kasutatud on standard riistvara ning tarkvarakomponendid on võimalusel vabavaralised ja avalikult kättesaadava lähtekoodiga.

Teenuse ülene haldusplatvorm on Iseteeninduskeskkond Waldur, mis hõlmab endas tööriistu ressursside haldamiseks kõigis Riigipilve asukohtades, Riigipilve REST API liidestamisvõimalust, arveldusmootorit, teenuste kataloogi ning kliendiportaali, mille vahendusel toimub kliendisuhtlus.

Kõik funktsioonid on API juhitavad. Iseteeninduskeskkond on API graafiline liides inimkasutuseks.

Riistvararessursid koosnevad erinevate parameetritega tehnilistest lahendustest erinevates asukohtades Eesti Vabariigi piirides. Ressursside haldamisel on võimalik valida vastavalt oma vajadustele ja vajalikele ISKE turbeastmetele vastavalt auditeeritud riistvara, plokksalvestuse, objektsalvestuse jms lahenduste vahel.

Kes riigipilve kasutab? [18]

Riigipilvel on palju kasutuslugusid, kuna Eestis on väga erineva suuruse, eesmärgi ja tegevusvaldkonnaga riigiasutusi ja elutähtsate teenuste osutajaid (ETO).

Riigipilve kasutajaks võiks saada riigiasutus või ETO, kes:

  • soovib rakendada pilvarhitektuuri olemasolevas või arendatavates infosüsteemides tahab arendada riigihanke käigus uut infosüsteemi, sealjuures kasutada Riigipilve infosüsteemi arendamise ja tootmise faasides;
  • tahab optimeerida praeguse süsteemi olemasolevat riistvara;
  • tahab kolida oma olemasoleva süsteemi Riigipilve mugavuse ja turvalisuse kaalutlustel;
  • tahab olemasolevat süsteemi paremaks teha, lisades näiteks salvestusmahtu või arvutusvõimsust;
  • tahab laiendada olemasolevat süsteemi, näiteks lisades varundusvõimekust;
  • tahab muuta tõhusamaks olemasolevat süsteemi, mis juba kasutab avalikke pilvteenuseid;
  • tahab kasutada mingit konkreetset teenust (nt Office365 või Voog);
  • tahab migreeruda X-tee versioon 6-le.

e-Tervisega seotud e-teenused

Tervise infosüsteem

TIS joonis
TIS joonis

Tervise infosüsteem on keskne riiklik andmekogu, mille vahendusel saavad tervishoiuteenuste osutajad, näiteks arstid ja õed omavahel andmeid vahetada ning näha teiste arstide poolt patsiendi kohta saadetud terviseandmeid. Tervishoiuteenuse osutajatel on kohustus andmeid tervise infosüsteemi edastada.

Tervise infosüsteemis olevad andmed on patsiendiportaali kaudu nähtavad ka patsiendile endale. Tervise infosüsteem loodi juba 2008. aastal. Andmekogu omanik ehk vastutav töötleja Sotsiaalministeerium on volitanud TEHIKu seda haldama ja arendama.

Kuidas tervise infosüsteem töötab?

Tervise infosüsteem parandab ja kiirendab arstide vahelist infovahetust. Digiloo vahendusel saab perearst ligipääsu kõigile oma nimistus olevate patsientide põhjalikele terviseandmetele ning saab seeläbi patsiendist tervikliku ülevaate. Tänu tervise infosüsteemile muutuvad ükskõik millise raviasutuse arstile ja perearstile kättesaadavaks suuremahulised uuringutulemused ja -kirjeldused, sõltumata sellest, kus ja millal uuring on tehtud. Ka inimene ise saab ise näha, kes on tema andmeid tervise infosüsteemis vaadanud. Selleks on loodud patsiendiportaali logiraamat. [19]

Patsiendiportaal

Patsiendiportaal eesmärgiga pakkuda Eesti kodanikele digitaalset juurdepääsu oma terviseandmetele käivitati 2008. aastal. Kui alguses avaldati portaalis vaid üldist infot Eesti tervishoiusüsteemi kohta, siis alates 2010. aastast on patsientidel juurdepääs teabele, oma visiitide, analüüside, diagnooside ja muude protseduuride kohta, mis on tervise infosüsteemi kantud alates tervishoiuasutuse süsteemiga liitumisest. [20]

Samuti saavad patsiendid määrata kontaktisikud, vaadata oma terviseandmeid ja näha, millised arstid on neid vaadanud. Saab teha tahteavaldusi doonorluse ja ravi kohta, kinnitada digiretsepti alusel ravimite ostmist, soovi korral oma andmed sulgeda ja vaadata, millised arstid on seda vaadanud. Spetsiaalse arsti vastuvõtu saavad ka kasutajad kokku leppida.

Terviseandmed Patsiendiportaalis

Terviseandmete alt (ehk Digilugu) näeb oma terviseandmeid, mis on kättesaadavad riiklikus tervise infosüsteemis (patsiendiportaalis). Tervise infosüsteemi kogutakse alates 2009. aastast kõige olulisemad meditsiinidokumendid. Seal on võimalik vaadata kõiki tervist kajastavaid dokumente, mille on tervishoiuteenuse osutaja patsiendiportaalii edastanud. Ka raviarstil on ligipääs patsiendi meditsiinidokumentidele tervise infosüsteemis. Samuti on võimalus patsiendil portaali kaudu oma andmete kasutamist piirata.

Patsiendiportaalis kajastuv informatsioon:

  1. Aegkriitilised andmed - Aegkriitilised andmed on kokkuvõte patsiendi kõige olulisematest terviseandmetest, mis on vajalikud kiireks arstiabi osutamiseks. Aegkriitilised andmed koostatakse patsiendi kohta tervise infosüsteemi edastatud meditsiinidokumentide põhjal. Aegkriitiliste andmete andmekoosseisu kuuluvad näiteks kroonilised haigused, viimane visiit või hospitaliseerimine jpm.
  2. Hambaravi dokumendid - Siin kuvatakse ajaliselt viis viimast patsiendi kohta patsiendiportaali edastatud hambaravikaarti. Varasemate hambaravikaartide nägemiseks tuleb vajutada kastile “Hambaravikaardid”. Seejärel on võimalik kasutada konkreetse hambaravikaardi otsingut arsti nime, hambaravi teenust osutanud asutuse või hambaravikaardi kinnitamise kuupäeva järgi. Siin kuvatakse ka hamba staatuse kaart, kus on võimalik näha ülevaatlikult kõikide hammaste viimaseid staatuseid. Sellel kajastuvad ajaliselt viimased staatused, mille võivad olla esitanud erinevad patsiendi poolt külastatud hambaarstid.
  3. Immuniseerimispass - Immuniseerimispass on koonddokument, mille koostab süsteem ise ja võtab kõikidelt patsiendiportaalis olevatelt dokumentidelt vajaliku info koondvaatesse ehk immuniseerimispassile. Immuniseerimispass on dokument, mida ei täida tervishoiutöötajad. Juhul, kui patsiendi immuniseerimispassil on eelpool loetletud andmete osas vähem infot või mõni andmeväli on tühi, siis on see tingitud sellest, et andmed, mida pidi immuniseerimise käigus üles märkima, on aja jooksul muutunud. Varasematel dokumentidel kõiki neid andmeid veel ei märgitud. Immuniseerimispassil on järgmised andmed: haigus, mille vastu vaktsineeriti, vaktsineerimise kuupäev, vaktsiin ja selle partii number. Samuti on märgitud vaktsineerimisel manustatud annus. Kuna osade haiguste puhul koosneb immuniseerimine mitmest erinevast etapist, siis on passil välja toodud ka annuse kordsus ehk mitmes annus vaktsineerimise kuurist vaktsineerimise käigus manustati. Kui vaktsineerimine konkreetse haiguse vastu on lõpetatud, siis kuvatakse ka sellekohane teade. Kui vaktsineerimine toimub mitmes erinevas etapis ning vaktsineerimiskuur on pooleli, siis kuvatakse järgmine soovituslik vaktsineerimise kuupäev. Viimases tabeli veerus on info vaktsineerija ja tervishoiuteenuse osutaja ehk asutuse kohta.
  4. Tervisedeklaratsioonid - Tervisedeklaratsioon on vajalik täita tervisetõendi taotlemiseks. Tervisedeklaratsioon on digitaalne dokument, mis sisaldab taotleja enda poolt tervisliku seisundi kohta sisestatud infot ja patsiendiportaalis taotleja kohta olemasolevat terviseinfot. Tervisedeklaratsiooni alustamiseks või koostamise jätkamiseks kuvatakse patsiendile automaatselt eeltäidetud tervisedeklaratsioon, millele on kantud juba patsiendiportaalis olevad terviseandmed (diagnoosid, ravimid, operatsioonid jm). Patsiendil jääb vaid täiendada juba olemasolevaid andmeid. Lõpetatud tervisedeklaratsioon tuleb digiallkirjastada.
  5. Tervisetõendid - Tervisetõend on dokument, mis tõendab selle taotleja terviseseisundi vastavust soovitud kasutusala(de) tervisenõuetele. E-tervisetõend on digitaalne tervisetõend. Alates 1.04.2015 väljastatakse vaid digitaalseid tervisetõendeid. Hetkel on võimalik taotleda digitaalset tervisetõendit juhilubade taotlemiseks või vahetamiseks.
  6. Epikriisid - Seal kuvatakse automaatselt viis viimast patsiendiportaali edastatud epikriisi ehk haigusjuhtumi kokkuvõtet. Vanemate haigusjuhtumi kokkuvõtete nägemiseks tuleb valida nelja epikriisi vahel: ambula­toor­sed, statsionaarsed, sünni ja päevaravi.
  7. Teatised - Teatised all kuvatakse automaatselt viis viimast lapseeas tehtud tervisekontrolli või vaktsineerimise ehk immuniseerimise teatist. Selle kategooria all leiab infot arengu hindamise, kasvamise, läbivaatuse ja nõustamise teatiste kohta.
  8. Uuringute vastused - Uuringute vastused all kuvatakse automaatselt viis viimast patsiendiportaali edastatud uuringu tulemust saatekirja vastustena ja pildiviitadena.
  9. Töövõime hindamine - Töövõime hindamise all kuvatakse patsiendi poolt Eesti Töötukassale esitatud töövõime hindamise taotluste ja nendega seotud eksperdiarvamused ja otsuste andmed – raotlused, otsused ja eksperdiarvamused. Kui töövõime hindamise taotlusele on otsus antud, siis on siin kuvatud ka ekspertarsti otsuse andmed. Kui on olnud tegemist hindamisotsusega, siis on eksperdiarvamusele lisatud ka PDF dokument, mille saab soovi korral alla laadida. Seal kuvatakse vaid viimane kehtiv otsus. Kui varasem otsus on arsti poolt kehtetuks tunnistatud ja arst on teinud uue otsuse, siis on nähtav vaid viimane.

Uue põlvkonna tervise infosüsteem upTIS

Tervise infosüsteemi puhul on tegemist ühe Eesti digiriigi lipulaevaga, mis saab 2021. aastal 12-aastaseks. Selle tosina aasta jooksul on digilahendused saanud tervisevaldkonnas igapäeva lahutamatuks osaks. Informatsiooni jagamine, olgu selleks e-konsultatsioon, digiretsept, kaugteenused või mõni muu lahendus, on täielikult muutnud viise, terviseteenuseid tarbitakse. Arvestades üldist digitaalsete arengute kiirust, on tervise infosüsteemi vanus hakanud Eesti e-tervise arenguvõimalusi piirama. [21]

UpTIS ongi tervise infosüsteemi järgmine suur arenguhüpe.

Eesmärk on tagada tervise infosüsteemi arenguhüpe toetamaks jätkusuutlikult tervisevaldkonna toimimist. Selleks viiakse tervise infosüsteem uuele kvalitatiivsele tasemele: arendatakse välja ja juurutatakse uus tervise infosüsteemi andmevahetusplatvorm, mis toetab digitervise avamist paindlikumale andmevahetusele, uuenduslike lahenduste kasutuselevõtmist ning mis on tänasest tõhusama arendamise ja haldamise mudeliga.

Kuidas upTIS töötab?

Uue põlvkonna tervise infosüsteemi loomisel on rõhk koostööl. Üheskoos tervishoiuspetsialistidega soovime uuendada nii tervise infosüsteemi tehnilist poolt kui üldist e-tervise toimimisloogikat ja dokumenteerimispõhimõtteid nii, et see toetaks parimal viisil nende tööprotsesse. Teiselt poolt mõtestatakse läbi rollipõhise andmete ligipääsu süsteemi. Eesmärk on muuta tervise infosüsteemi andmete esitamine ja nende kasutamine nii mugavaks, turvaliseks ja efektiivseks kui võimalik, et digilahendused võimaldaksid ravimeeskonnal rohkem aega pühendada ravitööle ja inimlikule kontaktile. See tagab inimestele suunatud ja personaalsed teenused.

e-Retsept

E-Retsept ehk digiretsept on üks neljast patsiendile suunatud üleriigilisest e-tervise projektist (digitaalne terviselugu, digiregistratuur, digipilt ja digiretsept/meditsiiniseadme kaart). Praegu on neist täielikult ellu viidud digiretsept ja digitaalne meditsiiniseadme kaart. [22]

Digiretsept on elektrooniline ravimiretsept või digitaalne meditsiiniseadmeretsept, mille arst patsiendile arvutis välja kirjutab. Digiretsepti ei trükita paberil välja, vaid saadetakse arsti arvutist interneti teel otse retseptikeskusesse. Retseptikeskus on retseptide (ravimid, imikutoidud, meditsiiniseadmed) väljakirjutamiseks ning töötlemiseks asutatud elektrooniline andmekogu. Apteeki minnes peab ravimi väljaostjal olema kaasas enda isikut tõendav dokument, kus on peal pilt ning isikukood, näiteks ID-kaart, juhiluba või pass. Juhul kui ravimit ostetakse teisele inimesele, peab teadma ka tema isikukoodi. Apteeker leiab retseptikeskusest patsiendi isikukoodi abil hõlpsasti üles kogu talle vajaliku info.

E-Retsepti liigid:

E-Retsepti koostamisel on patsiendil võimalik piirata ravimi väljaostu õiguseid. Vaikimisi on küll kõik retseptid avalikud, kuid seda staatust saab muuta arst retsepti koostamisel või patsient Patsiendiportaalis.

  1. Privaatne retsept – ainult patsient ise saab retsepti apteegist välja osta.
  2. Volitatud retsept – retsepti saavad apteegist välja osta patsient ise ja inimesed, keda ta on selleks patsiendiportaalis volitanud (lisainfo www.digilugu.ee).
  3. Avalik retsept – kõik inimesed, kes teavad patsiendi isikukoodi, saavad retsepti apteegist välja osta. Ostjal tuleb esitada ka enda isikut tõendav dokument ning tema isikukood salvestatakse retseptikeskusesse.

Kuidas toimub e-Retsepti väljaostmine?

Ravimi väljaostja peab apteekrile esitama enda isikut tõendava dokumendi, millel on foto ja isikukood. Juhul kui ravimit ostetakse teisele inimesele, peab teadma ka tema isikukoodi. Isikukoodi alusel leiab apteeker retseptikeskusest üles õige retsepti. Väljaostja isikukood salvestatakse samuti retseptile. Kui retsepte on ootel mitu, tuleb teada ka ravimi nime või toimeainet.

Digiregistratuur

Digiregistratuuri eesmärk on muuta inimestel eriarstide vastuvõtuaegade leidmine lihtsamaks. See lahendus võimaldab patsiendil leida ja broneerida ajad arsti vastuvõtule ühest kohast, mitte helistada mitmesse raviasutusse.

Digiregistratuuri kaudu näeb kõiki oma digitaalseid saatekirju ja broneeringuid ühes kohas. Kehtivaid broneeringuid saab ka muuta või tühistada. Samas on võimalik aegu broneerida ka telefoni teel või isiklikult haigla registratuuris. Isiku tuvastamiseks või autentimiseks võimaldab digiregistratuur valida ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart ID vahel.

Eestis saab ka COVID-19 vaktsineerimise aegu broneerida digiregistratuuri kaudu. [23]

Ravimiregister

Ravimiregister on Eesti riigi tervishoiuasutuste ja ravimiameti poolt hallatav andmebaas, kus registreeritakse kõik müügiloaga ravimid, mis on lubatud Eesti turule. Ravimiregistri eesmärk on tagada ravimite ohutus ja efektiivsus ning hõlbustada arstide ja apteekrite tööd, võimaldades neil juurdepääsu täpsele ja usaldusväärsele teabele ravimite kohta. Lisaks saavad patsiendid ravimiregistrist teavet oma retseptiravimite kohta ning jälgida nende väljakirjutamise ja väljastamise ajalugu. [24]

Sündmusteenused

Sündmusteenuste eesmärk on muuta avalike teenuste kasutamine inimese jaoks võimalikult lihtsaks ja mugavaks.

e-Surmasündmus

E-surmasündmus on elektrooniline protsess, mis võimaldab surma registreerimist riigi infosüsteemis. Eestis on e-surmasündmus kohustuslik ning seda saab teha panga kaudu ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID abil. E-surmasündmuse abil saavad inimesed teavitada riigiasutusi ja organisatsioone, nagu pensioniamet ja haigekassa, kiiresti ja tõhusalt. See hõlbustab asjaajamist ja vähendab bürokraatiat, sest elektrooniline registreerimine võimaldab surmaga seotud andmete töötlemist automaatselt. [25]

Kratid

Kratt on tehisintellekti tehnoloogiatel põhinev praktiline rakendus. Kratt põhineb tarkvaralisel algoritmil, mis on autonoomne ja õppimisvõimeline ning täidab traditsiooniliselt inimese poolt tehtavaid toiminguid. Hetkel on levinud pigem kitsas tehisintellekt (narrow AI), mis väljendub masina võimes käituda intelligentselt ühes kitsas valdkonnas. Samas on kratt õppimisvõimeline.

Mida kratid teha oskavad?

  • soovituste genereerimine
  • tegevuste täpsuse tõstmine ja sihistamine
  • optimeerimine ja prioritiseerimine
  • avastus (discovery)
  • tuvastus (näiteks hääle, video ja pildi)
  • suhtlusbotid (nii tekst kui ka kõne)
  • ennustamine ja prognoosimine
  • robotmasinad (füüsilise tegevuse automatiseerimine)

Krattide üha ulatuslikum kasutamine nii riigiasutuste kui ettevõtete poolt pakub võimalust luua ühiskonnale lisaväärtust peaaegu igas tööstusharus ning ühiskondlikult olulistes valdkondades nagu tervishoid, haridus, transport, riigijuhtimine, turvalisus ja keskkonnahoid. Selle potentsiaali kõrval on aga tähtis silmas pidada, et krattide kasutamine kätkeb endas märkimisväärseid väljakutseid, mis on tingitud krattide üha suuremast võimekusest teha keerukaid otsuseid ja toiminguid ilma inimeste osaluse või kontrollita. Krattide kasutamisel võivad seega olla olulised tagajärjed nii põhiõigustele, demokraatiale ja õigusriigile kui ka ühiskonna sotsiaalsele ja majanduslikule tasakaalule. [26]

COVID-19 pandeemiaga seotud arendused

HOIA mobiilirakendus

HOIA mobiilirakendus oli COVID-19 pandeemia ajal loodud e-tervisega seotud teenus, mille eesmärk oli teavitada inimesi, kui neil oli olnud lähikontakt koroonaviirusesse nakatunuga. HOIA mobiilirakendus oli enim alla laaditud rakendus Eesti ajaloos ja kogus esimese nelja kuuga enam kui 200 000 kasutajat.[27]HOIA mobiilirakenduse majutuse ja haldusega tegeles TEHIK ja suleti 2022. aasta mais.[28]

Rakenduse tööpõhimõte: [29]

Rakendust kasutavad telefonid registreerivad läheduses asuvate teiste telefonide Bluetooth signaalide olemasolu. Kui signaal on piisavalt lähedal ja selle kestvus piisavalt pikk, siis salvestub nende telefoni lähikontakti anonüümne kood. Kui inimene kinnitab oma nakkuse HOIA äpis, siis laetakse tema seadme anonüümsed koodid kesksesse serverisse, kust kõik kasutajad saavad need alla laadida. Anonüümse koodi põhjal ei ole inimest võimalik tuvastada. Kasutaja telefon võrdleb, kas haige anonüümne kood ühtib mõne koodiga, mis on tema telefoni varem talletunud. Positiivse vaste korral loetakse kasutaja lähikontaktseks ja ta saab vastava teavituse koos tegevusjuhistega. Kasutaja ei saa teada, kes oli see nakatunu, kellega ta kokku puutus, ega ka muud infot, mis võimaldaks nakatunut kaudselt tuvastada.

Euroopa digitaalne COVID-tõend

Kõik ELi kodanikud, kes on:

  1. vaktsineeritud,
  2. saanud negatiivse testitulemuse,
  3. COVID-19 läbi põdenud,

saavad seda tõendada digitõendiga, mida nimetatakse Euroopa Liidu digitaalseks COVID-tõendiks.

Tõendi väljastavad riigiasutused tasuta ja seda tunnustavad kõik ELi 27 liikmesriiki ning rida kolmandaid riike. Tõend on saadaval kohalikus keeles ja inglise keeles. Sellel on esitatud QR-kood, mis kuvatakse seadmel (nt nutitelefonis või tahvelarvutis) või on prinditud, ning digiallkiri, mida kontrollitakse ELi digivärava kaudu. [30]

COVID-19 avaandmed

COVID-19 avatud andmed (inglise keeles COVID-19 open data) on COVID-19 pandeemia käigus loodud avatud andmeallikad, mis sisaldavad andmeid COVID-19 juhtumite, haiguspuhangute, testimiste ja vaktsineerimiste kohta üle maailma. Need andmed on kättesaadavad kõigile, kes soovivad neid kasutada, analüüsida või jagada.

COVID-19 avatud andmed on loonud erinevad organisatsioonid, sh valitsusasutused, rahvusvahelised organisatsioonid. Paljud riigid on loonud oma avatud andmeplatvormid, mis sisaldavad teavet COVID-19 juhtumite, surmade, haiguspuhangute ja vaktsineerimiste kohta. Samuti on olemas mitmeid rahvusvahelisi COVID-19 avatud andmete platvorme, nagu näiteks John Hopkinsi ülikooli koroonaviiruse ressursside keskus ja Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse (ECDC) COVID-19 andmepank, Maailma Terviseorganisatsioon (World Health Organization - WHO).

COVID-19 avatud andmete kasutamine on oluline, sest see võimaldab teadlastel ja tervishoiutöötajatel analüüsida andmeid COVID-19 pandeemia kohta üle maailma. Avatud andmed võimaldavad ka arendajatel luua rakendusi ja tööriistu, mis aitavad inimestel jälgida COVID-19 olukorda oma piirkonnas või mujal maailmas.

Piiriülene andmevahetus ja koostöö teiste riikidega

Piiriülene digiretsept

Piiriülene digiretsept on oluline kõigile inimestele, kes peavad välisriigis retseptiravimeid ostma. Selleks esitab patsient apteeki tulles oma pildiga dokumendi, millel on tema isikukood või mingite täiendavate tunnuste kogum (nt sünnikuupäev + kood). Apteeker otsib oma süsteemist nende tunnuste alusel patsiendi üles ja näeb tema olemasolevaid retsepte. Järgmise sammuna valib apteeker patsiendi soovitud retsepti ning teostab müügi. Müüdud retsepti info saadetakse tagasi patsiendi koduriigi infosüsteemi ning retsept märgitakse kasutatuks. See kõik toimub vaid mõne minutiga. [31]

Piiriüleselt ostetavatele ravimitele on ka siiski oma piirangud. Näiteks ei saa piiriüleselt osta lisaks meditsiiniseadmetele ka järgmiseid ravimeid:

  1. Narkootilisi ja psühhotroopseid ravimeid
  2. Anaboolseid steroide
  3. Eestis kehtiva müügiloata ravimeid
  4. Ekstemporaalseid ravimeid

Euroopa terviseandmeruum

Ühtne Euroopa terviseandmeruum on terviseandmete jaoks ettenähtud ökosüsteem, mis koosneb eeskirjadest, ühtsetest standarditest ja tavadest, taristutest ja juhtimisraamistikust, mille eesmärk on

  • võimestada üksikisikuid, suurendades riiklikul tasandil ja kogu ELis nende digitaalset juurdepääsu oma elektroonilistele terviseandmetele ja kontrolli nende üle ning toetades nende andmete vaba liikumist, samuti edendada digitaalsete tervise infosüsteemide, asjakohaste meditsiiniseadmete ja kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemide tegelikku ühtset turgu ehk andmete esmast kasutust
  • luua järjepidev, usaldusväärne ja tõhus süsteem terviseandmete kasutamiseks teadusuuringutes, innovatsioonis, poliitikakujundamises ja reguleerivas tegevuses



Kontroll oma terviseandmete üle nii koduriigis kui ka piiriüleselt

Tänu ühtsele Euroopa terviseandmeruumile on inimestel oma terviseandmetele elektroonilisel kujul vahetu, tasuta ja hõlbus juurdepääs. Tervishoiuteenuste paremaks osutamiseks saavad nad neid andmeid hõlpsasti jagada teiste tervishoiutöötajatega liikmesriikides ja nende vahel. Kodanikel on oma andmete üle täielik kontroll ja nad võivad lisada teavet, parandada vigaseid andmeid, piirata teiste juurdepääsu ning saada teavet selle kohta, kuidas ja millisel eesmärgil nende andmeid kasutatakse.

Liikmesriigid tagavad, et patsiendi koondandmed, digiretseptid, meditsiinilised ülesvõtted ja neid käsitlevad aruanded, laboritulemused ja haiglast väljakirjutamise tõendid väljastatakse ühtses Euroopa vormingus ja neid aktsepteeritakse sellisena.

Koostalitlusvõimest ja turvalisusest saavad kohustuslikud nõuded. Digitaalsete tervise infosüsteemide tootjad peavad tõendama vastavust nimetatud standarditele.

Selleks et tagada kodanike õiguste kaitse, peavad kõik liikmesriigid määrama digitaalsed tervishoiuasutused. Need asutused osalevad piiriüleses digitaristus, mis aitab patsientidel oma andmeid piiriüleselt jagada. [32]

Viited

  1. httpshttps://www.digilugu.ee/
  2. https://www.tehik.ee/sites/default/files/2021-11/upTIS%20visioon%2011.06.2021.pdf
  3. https://www.tehnopol.ee/andmete-teisene-kasutamine-kellele-miks-ja-kuidas/
  4. X-Tee kodulehekülg, 2023, https://x-tee.ee/home
  5. X-Tee ja RIHA abikeskus, 2023, https://abi.ria.ee/xtee/et/x-tee-juhend/x-teega-liitumine
  6. X-Tee ja RIHA abikeskus, 2023, https://abi.ria.ee/xtee/et/x-tee-juhend/kuidas-kasutada-x-teed/andmevahetuse-kirjeldus
  7. https://www.tervisekassa.ee
  8. https://www.ravimiamet.ee
  9. https://www.terviseamet.ee/et
  10. https://tai.ee/et
  11. https://www.id.ee/id-kaart/
  12. https://www.id.ee/mobiil-id/
  13. https://www.id.ee/artikkel/smart-id/
  14. https://www.ria.ee/riigi-infosusteem/elektrooniline-identiteet-ja-usaldusteenused/elektrooniline-identiteet-eid
  15. OWASP ASVS 2023, https://owasp.org/www-project-application-security-verification-standard/
  16. Riigi Infosüsteemide Amet 2023, https://ria.ee/kuberturvalisus/riigi-infoturbe-meetmete-haldus/eesti-infoturbestandard-e-its
  17. https://www.nis-2-directive.com
  18. https://www.riigipilv.ee/riigipilvest/riigipilvest-kkk
  19. https://www.tehik.ee/tervise-infosusteem
  20. Patsiendiportaal https://www.idkaart.ee/digilugu-patsiendiportaal/
  21. https://www.tehik.ee/uue-polvkonna-tervise-infosusteem-uptis
  22. E-retsept https://www.tervisekassa.ee/inimesele/ravimid/digiretsept
  23. https://www.tehik.ee/uleriigiline-digiregistratuur
  24. https://ravimiregister.ee
  25. https://tehik.ee/e-surmasundmus
  26. https://www.kratid.ee
  27. TEHIK "Eesti koroonarakendust on alla laaditud 200 000 korda", https://www.tehik.ee/uudis/eesti-koroonarakendust-alla-laaditud-200-000-korda
  28. TEHIK, https://www.tehik.ee/uudis/maikuust-suletakse-hoia-rakendus
  29. TEHIK, https://www.tehik.ee/hoia-mobiilirakendus
  30. COVID tõend https://www.consilium.europa.eu/et/policies/coronavirus/eu-digital-covid-certificate/
  31. Piiriülene digiretsept https://www.tehik.ee/piiriulene-digiretseptEuroopa/
  32. https://estonia.representation.ec.europa.eu/uudised/euroopa-terviseliit-uhtne-euroopa-terviseandmeruum-2022-05-03_et