Erki Aas erialatutvustus

From EIK wiki


Essee

Sissejuhatus Erialatutvustus ja õppekorraldus täitis oma eesmärki väga hästi – ma sain küllaltki hea ülevaate IT maastiku erinevatest aspektidest. Kõik esinejad tõid välja huvitavaid seoseid erinevate rollide vahel, andsid kasulikke nõuandeid ning tõid põnevaid näiteid oma elust. Külalised olid väga erinevate taustadega. Mõnel oli ette näidata suisa 4 akadeemilist diplomit, teisel polnud ühtki. Kõikidel oli aga kogemusi väga erinevate ettevõtetega, mis võimaldas neil rääkida ka firmakultuuridest, töökorraldusest ning võimalikest valupunktidest.

Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. Õppekorraldus ja sisekord. Sissejuhatavas loengus tutvustati kooli õppekorraldust ning sisekorda, anti ülevaade kooli töökorraldusest, sealhulgas koolis kasutusel olevatest tehnoloogiatest. Lisaks anti infot õppingukorralduse ja erialatuvustuse õppeaine kohta. [1]

Andres Kütt. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt on silmapaistva akadeemilise taustaga mees, kellel on rääkida palju. Ta on suurepärane süsteemiarhitekt, kes on töötanud nii Skypes kui ka RIAs. Ta soovitas minna nii ägedasse ülikooli kui vähegi ambitsiooni ning raha on. Ta tõi välja tsitaadi: „If there’s a reason why, there’s a good way.“ Samuti leidis ta, et matemaatiline analüüs on tore ning see on paljude asjade aluseks. Eesti riigi infosüsteemide kohta leidis ta et see on hästi üles ehitatud ent imporditud lahendusi on palju. Tema arvates on võimalik saada arhitektiks kaht moodi - kas alustades arendajana või ärijuhina. Mõlemal juhul peab tundma nii tarkvara, riistvara kui ka ärijuhtimist.[2]

Kristel & Marko Kruustük. Testimine ja startupid. Kristeli ja Marko lugu on kahest noorest eestlasest, kes lõid eduka startupi Testlio rakenduste testimiseks. Kristel on IT Kolleži vilistlane, kes kooli ajal leidsin oma suure kire – testimise. Marko on temast vanem arendaja. Saatus viis neid kokku Londonis, kus nad alustasid testimisplatvormi Testlio arendamist. Testlio idee sai alguse sellest, et teised sel ajal eksisteerinud testimisplatvormid ei hinnanud testijaid, makstes vaid iga leitud vea eest. Testlio on puhtavereline startup - 4 aastat tagasi asutatud ettevõte teeb tänaseks koostööd maailma suurimate tarkvarahiidudega ning neil on kontorid nii Tallinnas kui San Franciscos. Nad rääkisid nooruslikult ning kirglikult nii testimisest üldiselt kui ka sellest kuidas käis ühe startup ettevõtte tormiline ülesehitamine ning mis seiklusi nad selle jooksul läbi elasid – Angelhacki võitmisest Telliskivi kontori rajamiseni.[3]

Lembitu Ling aka Snakeman. "Süsadminnimisest" Lembitu Ling on isehakanud süsteemiadministraator, kes on elu jooksul hallanud väga palju süsteeme. Suisa nii palju, et ta soovitas end „sohilastest“ ehk haltuura korras üles seatud serveritest pika kaarega eemale hoida. Lembitu tee sai alguse arvutite komplekteerijana. Sealt edasi on ta rännanud läbi era- kui ka avaliku sektori, olles praegu süsteemiarhitekt Titanium Systems OÜs. Ta on põhimõtteline mees, kes põhimõtteliselt ei programmeeri ent sellegipoolest kirjutab hea meelega skripte, sest üks hea süsteemiadministraator ei tee ühtki asja mitu korda ning soovitas ka meil skripte kirjutada. Lembitu alal paistab välja üks IT sektori suurimaid valukohti – niikaua kui kõik töötab ei paista nähtud vaev välja. [4]

Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" Sellel loengul oli kaks osa. Esimeses andis õppejõud Andres Septer nõuandeid (eesti) tööturul valikute tegemiseks ning õige tööandja valimiseks. Ta leidis, et on väga oluline teha ära kodutöö ning uurida potentsiaalse tööandja tausta. Teiseks tuleks leida keegi, kes huvipakkuvas ettevõttes töötab või on seal varem töötanud (need viimased on eriti huvipakkuvad - küsimus on, miks nad sealt ära tulid). Kolmandaks tuleks luua sidemeid, sest parimad tööpostid liiguvad tagatubades ning avalikud konkursid on jäänused tagatubadest. Eesti väiksest turust tingituna on levinud mobiilsus – ühest ettevõttest teisse liikumine (paariaastaste tsüklitega) on täiesti normaalne nähtus. Erinevate ettevõttete plusse ja miinuseid arvestades jõudis Septer järeldusele, et parim tööandja võiks olla keskmine Eesti ettevõte, sest see on kindel töökoht ilma eriliste puudusteta. Õppejõud kiitis ka enda ettevõtte/startupi rajamist. Loengu teises pooles rääkis Einas Koltšanov põgusalt äri ning IT suhetest. Koltšanov on ärilise taustaga mees, kes on praegu SCRUM-master ehk mees, kes tagab arendajatele murevaba (ehk tüütute äriinimesteta) keskkonna. Ta tõdes, et IT ei mõista äri, ent äripoole arusaam ITst on veelgi hullem. Ta unistab olukorrast, kus äripool ja IT jagavad ühist visiooni ning on osad samast eduloost, mida iseloomustavad märksõnad nagu dialoog ja tasakaal. Oma näitel ütles ta, et IT on universaalne - sa võid liikuda muult erialalt ITle kui ka vastupidi.[5]

Ivar Laur. "Andmed ei allu analüüsile" Ivar Laur on TTÜ lõpetanud analüütik, kes töötab Maksu- ja Tolliametis. Ta rääkis riigi ühe alustala ehk maksude näitel analüüsist ning ITst. Ta on kirglik analüütik, kes leiab, et parimad otsusest on analüütiliselt head otsused. Esineja rõhutas analüüsi tähtsusele, tuues välja et ilma analüütikuteta jääksid paljud asjad märkamatuks. Laur rääkis, kuidas (isegi õppejõu arvates) meeletu arvutusvõimsuse abil paljastuvad maksupetturid ning riik ei jää ilma kümnetest (kui mitte sadadest) miljonitest eurodest. Tulevikku näeb ta ennustamises – tulevikus ei analüüsita enam toimunut vaid üritatakse ennustada ühiskonna edaspidist käitumist. [6]

Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse. Jaan Priisalu pidas maha selle loengusarja vahest silmapaistvama ning kirglikuma esitluse. Korraliku akadeemilise taustaga mees on olnud mitmete märgilise tähtsusega IT projektide juures, nagu seda on digiallkirjad ja NATO küberkaitsekeskus. Ta rääkis patriootlikult, kuidas Eesti on maailma number üks IT riik, kus kogu riigiaparaati juhitakse arvutitega. Seega on vajalik ka küberkaitse, mis tagab riigi normaalse elukorralduse. Tulevik saab aga tema arvates olema veelgi „edasijõudnum“, mõneti isegi orwellilik. Automatiseeritud süsteemid võtavad üle meie igapäevaelu lahutamatud aspektid, nagu näiteks majade hoolduse, transpordi, toidu valmimise. Kõige selle juures pidavat toimima külaühiskond, kus kõik vaatavad kõigi üle. Mina seda ei usu, sest kui on olemas vahendid inimese elu kontrollimiseks/jälgimiseks, siis keegi kindlasti soovib ka seda ainuisikuliselt teha.[7]

Hedi Mardisoo. "IT ja turundus" Hedi Mardisoo on avatud meele ja südamega turundaja, kellelt õnnestus mul läbi turunduse õppida midagi elu enda kohta. Nimelt tõi välja Simon Sineki käsitluse miks-kuidas-mida: kõik saab alguse eesmärgist, mis jõuab läbi tegude vormini. Vastupidiselt käitudes ehk alustades vormist (ehk tootest) jõuame vaid eesmärgini raha teenida, mis aga ei rahulda klienti. [8] Hedi rääkis brändi mõistest, turunduse erinevatest aspektidest ja kasvuhäkkerlusest. Kõige selle ilmestamiseks rääkis ta enda näitel kolmest erinevast turundussituatsioonist ITga seotud ettevõttes. Esiteks lahkas olukorda, kus toode on nii hea, et ta müüb end ise. Aeg liikus edasi ning IT levis kõikjale, ka väga konservatiivsete organite juurde. Mardisoo suutis Swedbankis teha ITst kui endisest mustast lehmast ülejäänud panga hea sõbra. Vastasel juhul poleks pangast suurt midagi alles, sest infosüsteemid on tänapäeva panganduses kriitilise tähtsusega. Kolmandaks kirjeldas ta oma praegust töökogemust Starmanis, kus ta turundab väga kiiresti muutuvat ning mitmekülgset telekommunikatsiooniäri. Ta leiab, et brändi loob ja hoiab tervik – teenusest seda paigaldava inimeseni.[9]

Küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.[10] Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.[11]

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad olema täidetud järgnevad 3 tingimust:

  1. Tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õppeaastal või hiljem.
  2. Tudengi perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.
  3. Tudeng õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).

Õppetoetuse suurus sõltub perekonna kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis [12] Tudengi perekonnaliikmete ja nende sissetulekute andmed hangib riigiportaal automaatselt Rahvastikuregistri ning Maksukohustuslaste registrist. Õpingutega seotud andmed pärinevad Eesti Hariduse Infosüsteemist. [13]

Õppetoetuse saamiseks peab õpilane täitma õppekava nõudeid täies mahus. IT Kolledžis on õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Seega minimaalne ainepunktide arv semestris on 27 EAP'd, et saada vajaduspõhist õppetoetust. [14]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta .[15]

Lahendus

Sügissemester: 27 EAP

27 – 27 = 0 EAP

Arve summa: 0 EAP * 50 € = 0 €

Kevadsemester: 19 EAP

27 – 19 = 8 EAP

Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €

Vastus

Arve kevadsemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse uuel sügissemestril.

Viited