Facebooki kahjulik mõju inimesele

From EIK wiki

Sissejuhatus

Facebook on suhtlemiseks mõeldud võrgustik, mis loodi 2004. aastal. Facebooki eesmärgiks on teha maailm rohkem avatuks ja ühendatuks. Inimesed saavad lihtsasti omavahel suhelda, jagada oma emotsioone ja avaldada arvamusi. Kahjuks on Facebookil ka oma varjukülgi, millele käesolev töö keskendub.

Mõju enesehinnangule

Seoses sotsiaalvõrgustike tekkimisega ja laienemisega 21. sajandi alguses, on tänaseks muutunud sotsiaalmeedia suureks osaks inimeste elust, seda eriti noorte hulgas. Paljud kasutavad sotsiaalmeediat (eriti Facebook’i) suhete loomiseks, ühenduse saamiseks ülejäänud maailmaga eesmärgiga omandada teadmisi ja kasvatada oma isiksust. Vastupidiselt võimalustele on sotsiaalvõrgustikud muutnud inimeste käitumist ja avaldanud mitmes vaates ka negatiivset mõju. Suhtlussaidid aitavad inimestel luua sotsiaalseid võrdlusi, mistõttu suureneb üksikisikute psühholoogiline stress ja langeb üldine enesehinnang [1].

Teiste pildipostituste jälgimine

Sotsiaalmeedia põhineb suures osas enda elu ja tegemiste demonstreerimisel laiale maailmale, kusjuures võimalusi selleks on erinevaid - pildid, videod, kirjalikud postitused, lingid jne. Kuigi võimalusi informatsiooni jagamiseks on palju, moodustavad pildipostitused ligi poole Facebook’i kogupostituste arvust (vaata joonis all [2]).

FB-posts-type.png

Prantsuse teadlaste poolt PLoS ONE ajakirjas 2013. aastal publitseeritud artikli kohaselt selgub, et mida rohkem aega veedetakse Facebook’is ennast teistega võrreldes, seda tõenäolisem on masendusse langemine. Jälgitavate piltide vaatamisel ei võeta tihtipeale arvesse, et see, mida nähakse, on küllaltki hästi läbi mõeldud ja organiseeritud tegevus (seda eriti kuulsuste ja brändilehtede puhul). Tegemist ei ole päris eluga, sest üldjuhul ei postita keegi esimest versiooni pildist, mistõttu vaatlejateni jõudnud pilt on ilmselt 50s kogu pildiseeriast. Meie näeme säravvalgeid naeratusi ideaalse jumestusega, kusjuures ei ole teada, kui palju filtreid on töötlemiseks konkreetsele pildile lisatud. Piltide vaatlejale tundub, et teistel on parem elu ja seega mõjutab see tugevasti enesehinnangut negatiivselt [3].

22 aastane neiu, kelle jaoks sotsiaalmeedia on kujunenud igapäevaelu suureks osaks, on öelnud: “Sometimes when I post a photo of myself, I end up taking 20 different pictures and choosing the best one. It can get depressing at times, but I have to remind myself that I put myself in that scenario” [4].

Lõuna-Austraalia ülikooli doktorandi John Mingoia poolt hiljuti läbi viidud metaanalüüs näitas, et naistel, kes kasutavad sageli sotsiaalmeediat, on suurem oht rahulolematusele oma keha suhtes, kui nendel, kes kasutavad seda mõistlikkuse piires. Kuigi naised on rohkem teadlikud sotsiaalse meediaga seonduvatest eksimustest, näiteks Photoshopi ja moonutatud filtrite ulatuslikust kasutamisest, ütles Mingoia, et neil on endiselt enesehinnangule kahjulik mõju. Kuulsuste kehasid võetakse kui “Thin ideal”, mistõttu suureneb nende naiste rahulolematus, kelle keha jääb antud ideaalpildist kaugele [5].

Seega võib teiste piltide pidev jälgimine ja nende tõepähe võtmine mõjutada enesehinnangut negatiivselt mitmel moel. Seda muidugi juhul, kui vaatleja ei vaata telgitagustesse ehk ei teadvusta endale, et kõik ei ole nii roosiline, kui pildilt esialgu tunduda võib.

Tagasiside enda pildipostitustele

Enda piltide ülesriputamine on sotsiaalmeedias üks levinumaid tegevusi. Piltide postitamise eesmärke võib olla mitmeid, sealhulgas vajadus tähelepanu või tunnustuse järgi, lihtsalt ägedate olukordade teistega jagamise soov, tahe teisi kadedaks teha või vaba aja sisustamine.

Nutitelefonide tootja HTC poolt 2015. aastal läbi viidud uuringust, milles osales 1000 Suurbritannia naist, selgus tõsiasi, et 52% osalejatest postitavad endast Facebook’i pilte üksnes seetõttu, et teha oma sõbrad ja tuttavad kadedaks. Kusjuures 75% tunnistasid, et nad hindavad oma sõpru selle järgi, mida näevad nende kohta sotiaalvõrgustikus [6].

Kuna sotsiaalmeediat kasutatakse siiski suures osas tähelepanu saamiseks, võib see olla kahjulik, kui soovitud tähelepanu teiste kasutajate poolt ei saavutata. Sisuliselt võib kirjutada võrdusmärgi tähelepanu ja enese väärtuse kinnituse vahele. Pidevalt sotsiaalmeediasse pilte üles riputav naine tõdes Suurbritannia päevalehele The Guardian: “I feel anxiety over how many likes I get after I post a picture. If I get two likes, I feel like, what’s wrong with me? [7]” Seega võib öelda, et kui me postitame midagi, mis ei saa palju heakskiitu (likes), võib see viia tõrjutustundeni ja anda suure löögi enesehinnangule.

Instagram’i puhul on välja selgitatud, et noored kasutajad kustutavad ligi pooled enda piltidest ainuüksi selle pärast, et need ei saanud piisavalt like’e [8]. Sama kehtib ilmselt ka Facebook’i kasutajate ringis. Suurema tagasilöögi vähesest meeldivuste arvust annab negatiivsete kommentaaride saamine pildi alla, mis mõjutab pildi postitaja üldist rahulolu iseendaga ja võib viia depressiooni.

Õpetusvideod Facebook’is

Sotsiaalmeedias on palju informatsiooni selle kohta, kuidas teatud asju teha. Tootemüüjad ja isikud postitavad õppevideoid praktiliselt kõige kohta, alustades ideaalsete kulmude joonistamisest kuni koogi valmistamiseni. Need videod on üldiselt loodud oma valdkonna ekspertide poolt ja mitmeid kordi timmitud enne vaatajateni jõudmist. Seega võib kolmetasandilise lilledega kaunistatud koogi valmistamine tunduda lasteaia tasemel lõika-kleebi ettevõtmisena. Tihtipeale kui Facebook’i kasutajad üritavad õpetust imiteerida, on tulemus kergelt öeldes õudne, sest sellisel juhul ei ole enam tegemist eksperdiga, vaid kogenematu algajaga [9].

Tegemist on jällegi ühe võimaliku variandiga, mis teatud juhtumitel võib mõjutada videote vaatlejate endasse suhtumist ja enesehinnangut. Katsetajal tekib tunne, et tema ei saa millegagi hakkama ja et tema loodu ei ole isegi võrreldav videost nähtuga.

Selle teemaga tuleb meelde üks reaalne juhtum, kus tutorial’is demonstreeriti lokkide tegemist juuksesirgendajaga ja tulemus oli väga kaunis. Üks umbes 13 aastane neiu proovis siis sama tulemust saavutada, kuid tegelikkuses tuli tal esimese salgu lokkimisel ilusate lainete asemel hoopis salk peast ära. Kindlasti mõjutas see kogu lugu tüdruku enesehinnangut (teatavasti negatiivselt), kuna järgmisel päeval oli ilmselt vaja kooli minna ja koolikaaslastele selgitusi jagada või veel hullem - kiusamise ohvriks saada.

TutorialVersus Reality.png

Kuidas aru saada, et Facebook’i kasutamine langetab minu enesehinnangut?

Kuna see on fakt, et Facebook’i tarbimine võib mingil moel mõjutada meie enesehinnangut negatiivselt, siis tuleks probleemist mitte ainult rääkida, vaid selle lahendamisega tegeleda. Uuringud näitavad, et kuni ⅔ inimestel on pärast sotsiaalmeedias aja veetmist raske lõõgastuda ja isegi magama jääda. 298 kasutajast 50% tõid välja, et sotsiaalmeedia on mõjutanud nende elu ja enesehinnangut negatiivselt.

Kuidas ikkagi aru saada, et Facebook’i kasutamine mõjutab minu enesehinnangut [10]?

  • Sotsiaalmeedia häirib reaalse maailma mõtteid ja suhtlemist - tekib ebamugavus- tunne, kui ligipääs sotsiaalvõrgustikule on piiratud;
  • Sotsiaalmeedia mõjutab sinu tuju - kui harjumus mõjutab mõtteid ja tundeid iseenda kohta, siis on see tõenäoliselt kahjulik enesehinnangule;
  • Tunned kadedust teiste inimeste postituste suhtes - teiste postitused võivad meid panna halvasti tundma, kas sellepärast, et meil pole midagi, mis teistel on või on tegemist enda mitteväärtustamisega;
  • Sa mõõdad oma edu teiste järgi - see, mida me sotsiaalmeedias näeme, ei ole reaalsus ega ka mitte tegelikkuse peegeldus. Kuid selle mitteteadvustamine ja enda pidev teistega võrdlemine viib enesehinnangu langemiseni;
  • Oled sõltuvuses tähelepanust ja draamast - sotsiaalmeedias on suhteliselt lihtne imbuda draamadesse ja kuulujuttudesse, eriti kui enda isiklikus elus puudub põnevus.


Lahendusena võib katsetada enda eraldamist sotsiaalmeediast või vähemalt seada endale mingisugune piirang sinna kuluva aja vaates. Noorukite puhul lasub seesugune vastutus vanemate õlgadel. Võimalusi enda sotsiaalvõrgustikust eraldamiseks on mitmeid [11]:

  1. Loe raamatut;
  2. Leia endale hobi;
  3. Osale meetup üritustel, mis sulle huvi pakuvad;
  4. Keskendu vahetule vestlusele inimestega (face-to-face);
  5. Pühenda ennast vaimsele positiivsele muutusele;
  6. Õpi endast lugu pidama.

Privaatsus ja turvalisus

Facebooki kasutamine võib kaasa tuua inimese privaatsuse vähenemise ja ohu inimese turvalisusele. Üldjuhul tekitab inimene need ohud endale ise, omaenda rumalusest, laiskusest ja ükskõiksusest. Rumalusest, kuna ohtudest ei olda lihtsalt teadlik ja ei osata end nende eest kaitsta. Laiskusest, kuna ei võeta vaevaks privaatsuse ja turvalisuse küsimustesse isegi süveneda ning ükskõiksusest, kuna usutakse naiivselt, et probleemid tekivad ainult kellelgi teisel kusagil kaugel…

Suurim viga, mida Facebooki kasutades tehakse, on see, et ei pöörata piisavalt tähelepanu oma profiili privaatsussätetele. Nii mõnegi kasutaja profiil on avalik. Mõni jagab oma sisu sõprade sõpradega, tunnistamata endale, et nende sõprade sõbrad ei ole alati ka nende enda sõbrad või üleüldse head inimesed. Ka paljud need, kelle andmed on nähtavad vaid sõpradele, ei saa tegelikult aru, et nende Facebooki sõbrad ei pruugi tegelikult olla nende pärissõbrad ja mitte iga sõbralisti lisatud pool-tuttav ei pruugi olla heade kavatsustega.

Suurt ohtu kujutab endast ka see, et isegi kui inimene ise üritab enda privaatsust kaitsta, siis teised inimesed ei aita sellele tihti kaasa. Päris palju infot sinu kohta võib välja lugeda ka sinu sõprade postitustest või sinu sõprade piltidelt, kus sa peal oled!

Millist informatsiooni ei tohiks Facebookis jagada

Isegi kui sinu profiili sisu on nähtav ainult sõpradele, ei tasu täielikult usaldada ka neid ning seega tuleks väga hoolikalt valida, millist informatsiooni endast oma Facebooki profiilil jagada. Järgnevalt kirjeldatavate andmete Facebookis avalikustamine võib lõppeda üsna halvasti.

Isiku- ja kontaktandmed

Mida vähem andmeid Facebookis avalikustada, seda parem. Kindlasti ei tohiks oma profiilil kuvada sünniaega ja isikukoodi. Ka keskkooli lõpetamise aastat mitte, sest sellest on lihtne sünniaega järeldada [12]. Samuti võiks hoiduda elukoha aadressi, e-posti aadressi ja telefoninumbri avalikustamisest. Eraldivõetuna ei oleks nende andmetega midagi erilist peale hakata, kuid teades sellest loetelust mitut, võib inimesele juba päris suure kahju tekitada.

Esiteks, identiteedivargus. Mida rohkem infot võõras inimene sinu kohta teab, seda lihtsam on tal end sinuna esitleda. Lugedes Facebooki kogukonna foorumeid, on näha, et nii mõnigi kasutaja kurdab selle üle, et keegi võõras on loonud tema nime ja pildiga varikonto ja suhtleb nii tema sõpradega. Mis veel hullem, teatud USA osariikides, nagu näiteks Massachusetts, ei ole sünnitunnistuse taotlemiseks kehtestatud väga rangeid reegleid. Dokumendi saab tellida interneti teel, kusjuures piisab vaid inimese nime, sünniaja ja sünnikoha teadmisest [13][14]. Sünniaeg ja elukoha aadress on tihti ka küsimused, mida küsitakse panka helistades kliendi tuvastamiseks. Kujuta ette, et keegi on leidnud või varastanud sinu paroolikaardi (kui sa mingil põhjusel peaksid seda veel kasutama?!) ja teab tänu Facebookile sinu sünnikuupäeva ja aadressi...

Teiseks, mida rohkem infot on sinu kohta teada, seda lihtsam on võita sinu usaldust ja seda sinu vastu ära kasutada. Nii saab prakitseerida näiteks andmepüüki ehk phishing’ut või sinu arvuti viirusega nakatada. Järgnevad näited on leitud Information Securit Stack Exchange foorumist:

“For example a birthday message from an old school friend that arrives on your birthday and comes from their name would be much more convincing than a random email with a link saying "click this".” - kasutaja Tim B [15]

“With the name, birthday and address alone, an attacker could case your mailbox to find out which bank you have an account with. On your birthday, he could mail you a letter with that bank's letterhead containing some voucher for your birthday and asking you to visit a malicious link to redeem the voucher.” - kasutaja limbenjamin [16]

Üks äärmiselt tundlik informatsioon on ka ema neiupõlvenimi - ärge kasutage seda oma kontode salasõna meeldetuletamiseks. Ema neiupõlvenimi on inimese Facebooki kontakte uurides äärmiselt lihtsasti tuvastatav!

Aadress ja oma asukoht

Oma aadressi ilmselt enamus inimesi Facebooki üles kirjutama ei kipu, küll aga jagatakse üsna valimatult oma asukohainfot. Väga populaarseks on saanud Facebook check-in, mis võimaldab kasutajal teavitada kõigile Facebooki tuttavatele oma asukoha kas mõnel peol, restoranis, kontserdil või sõbra juures. Samuti meeldib inimestele oma kontaktide ees uhkeldada algava reisi või puhkusega. Sellega antakse aga kõigile pahatahtlikele Facebooki kontaktidele teada, et viibitakse kodust eemal, maja seisab tühjana ning on õige aeg tulla vargile.

Näiteks USA-s Indiana osariigis teatas üks naine Facebooki postituses, et läheb koos elukaaslasega baari kontserti kuulama. 40 minutit pärast konsterdi algust murti nende majja sisse. Turvakaamera salvestusi vaadates sai naine aru, et ühega sissetungijaist oli ta hiljuti Facebookis sõbraks hakanud.[17]

Teise näitena postitas USA-s Californias elav naine oma Facebooki lehele teate, et jõudis just perega Las Vegasesse. Üks tema Facebooki sõpradest soovis talle selle peale head reisi ja uuris sõbralikult, millal perekond koju tagasi tuleb. Paar tundi hiljem helistati naisele politseist ja anti teada, et tema majja on sisse murtud. Üks sissemurdjaist oli seesama Facebooki sõber. [18]

Kahjuks ei ole kirjeldatud lugudes midagi erandlikku ja taolisi näiteid leiab internetist küll ja veel. Inglismaal läbiviidud uuringu põhjal kasutavad lausa 78% sissemurdjatest sobiva ohvri ja tema maja väljavalimiseks Facebookis, Twitteris ja Foursquare’is jagatud postitusi [19]. Asukoha jagamisega kaasnevast ohust on teadlikuks saanud ka kindlustusfirmad, mistõttu on kodukindlustuse pakkujad hakanud kindlustusjuhtumite uurimisel arvesse võtma ohvri tegevust sotsiaalmeedias. Kui sinu kodus käiakse vargil ajal, mil oled Facebook check-in’iga märkinud end viibima väljaspoole kodu, võib kindlustusfirma kindlustusmaksest keelduda. Enamik kindlustuspoliise näeb ette, et kindlustatav peab oma kodu ja vara kaitsmisel olema hoolas ja ettevaatlik. Seda ei saa just ettevaatlikkuseks nimetada, kui teavitad kogu maailma sellest, et kedagi pole kodus.[20]

Äärmiselt muret tekitav on see, et isegi kui sa ise oma aadressi Facebookis ei avalda või oma kodus check-in’i ei tee, on sinu aadressi võimalik välja lugeda ka sinu kodus tehtud fotode meta-andmetest. Meta-andmed salvestuvad pilti tehes ja sisaldavad endas pildi asukoha koordinaate. Facebook küll eemaldab üles laetavate piltide meta-andmed, kuid seda ainult siis, kui pildi lisamiseks kasutada Facebooki veebiliidest. Enamus inimesi teeb pilte oma nutitelefoni rakenduste abil ja lisab pildid Facebooki nende samade rakenduste kaudu. Sellisel juhul ei ole Facebookil võimalik pildi meta-andmeid kustutada. Foto tegemise asukoha teada saamiseks on vaja vaid pilt alla laadida ja see avada mõne meta-andmete lugemiseks mõeldud tarkvaraga, näiteks ExifTool.[21]

Lisaks vargustele on ka üks teine põhjus, miks ei ole just eriti turvaline pidevalt oma asukohta jagada. Nimelt võimaldab see sulle kõikjale järgneda ja sinu järele nuhkida. Inimesi on ju igasuguseid…

Facebook kui oht töötaja privaatsusele

Üks asi, mida Facebooki mitte mingil juhul postitada ei tohiks, on negatiivsed kommentaarid oma tööandja, ülemuse või kolleegide kohta. Isegi kui jagad oma postitusi ainult Facebooki sõpradega, ei tähenda see, et sinu postitused sellest sõprade ringist väljapoole ei jõua. Võib-olla on sinu sõbralistis mõni kolleeg, kes ei olegi nii usaldusväärne, kui sa arvasid või mõni sinu ja su ülemuse ühine tuttav?

CareerBuilderi 2016. aastal USA-s koostatud uuringu [22] kohaselt jälgivad 41 % tööandjatest oma töötajate sotiaalmeedia profiile, eelkõige Facebookis ja Twitteris. Veel suurem osa tööandjaid, lausa 60%, kasutavad sotsiaalmeedia profiilidelt leitud informatsiooni värbamisotsuste tegemisel.

  • 41 % tööandjatest tunnistas, et kui nad kandidaadi kohta internetist informatsiooni ei leia, ei pruugi nad teda tööintervjuule kutsuda;
  • 49 % sotsiaalmeedia profiile uurivatest tööandjatest väitis, et on jätnud kandidaadi tema profiililt leitud info tõttu tööle võtmata;
  • seevastu 32% sotsiaalmeedia profiile uurivatest tööandjatest on leidnud infot, mis on ajendanud neid kandidaati tööle võtma.

Profiililt leitav info, millesse värbajad suhtuvad negatiivselt:

  • Provokatiivsed või kohatud fotod ja videod;
  • Kandidaat tarbib alkoholi või uimasteid;
  • Etniliselt, usuliselt või sooliselt diskrimineerivad kommentaarid;
  • Negatiivsed kommentaarid eelneva tööandja või kolleegi kohta;
  • Kandidaadil on kehv suhtlusoskus.

Profiililt leitav info, millesse värbajad suhtuvad positiivselt:

  • Kandidaadi profiililt leitav info toetab tööalast kvalifikatsiooni;
  • Kandidaadi profiil loob temast professionaalse kuvandi;
  • Kandidaadi isiksus sobib ettevõtte kultuuriga;
  • Kandidaadil on palju huvialasid;
  • Kandidaadil on suurepärane suhtlusoskus.

Kuigi kandidaadi Facebooki profiil võib tööandja värbamisotsust mõjutada nii ühes kui teises suunas, on kindel, et nii kandidaadi kui ka juba tööle võetud töötaja privaatsust Facebook ei toeta. Teadlased on teinud kindlaks, et töötajad peavad sotsiaalmeedia profiilide uurimist ebaõiglaseks ja privaatsust riivavaks ka siis, kui neid pärast nende profiili uurimist tööle võetakse. Kui töötajad saavad teada, et tööandja uurib kandidaatide profiile, langeb nende silmis tööandja maine. Nad võivad kas kandidatuurist loobuda või juhul kui on juba tööd alustanud, töölt lahkuda.[23]

Kui ettevõte ei soovi siiski loobuda kandidaatide sotsiaalmeedia profiilide uurimisest, siis tuleks seda teha vähemalt ausalt ja kindlate reeglite järgi ning teavitada sellest ka kandidaate. Ühe profiilide uurimist juhendava artikliga võib tutvuda SIIN.

Kes on minu profiili andmete omanik - mina või Facebook?

Facebooki ja privaatsuse üle mõtiskledes tekib küsimus, et kes siis ikkagi minu Facebooki postitatud piltide ja videote omanik on. Vastavalt Facebooki kasutamistingimustele on kasutaja kogu oma Facebooki postitatud informatsiooni omanik. Küll aga võib Facebook kasutaja andmeid igal võimalikul moel kasutada.

On teada, et peamine eesmärk, milleks Facebook oma kasutajate kohta kogutud infot kasutab, on personaalse reklaami edastamine. Küsimusele, kas Facebook müüb oma kasutajate andmeid edasi, vastatakse Facebooki Abikeskuses järgnevalt: “Ei, me ei müü sinu informatsiooni mitte kellelegi ja me ei hakka seda kunagi tegema [24].” Seega ei müü Facebook mitte oma kasutajate andmeid reklaamitegijatele edasi, vaid tegutseb ise vahelülina reklaamitegijate ja kasutajate vahel. Reklaamitegijatel on seejuures võimalus määrata, millistele tingimustele vastavatele kasutajatele nad oma reklaami edastada soovivad. Tingimusteks võivad olla näiteks asukoht, sugu, huvid, külastatavad veebilehed jne. Facebook on oma reklaamipoliitika osas üsna läbipaistev ning on koostanud ka selleteemalise ülevaatliku infomaterjali, millega võib tutvuda SIIN.

Hirmutav on andmete kogumise juure see, et kui keskmine kasutaja arvab, et Facebook teab tema kohta vaid infot, mille kasutaja on ise Facebooki postitanud, siis tegelikult päris nii see ei ole. Tegelikult kogub Facebook informatsiooni ka seadmelt, näiteks mobiiltelefonilt, kuhu kasutaja on Facebooki äpi installeerinud. Nii on Facebookile teada näiteks kasutatav operatsioonisüsteem, riistvara versioon, geograafiline asukoht, keel, ajavöönd, mobiilinumber, IP aadress ja muud seadme sätted [25]. Samuti saab Facebook kätte info kõigist teistest sellesse seadmesse installitud äppidest [26].

Kas USA valitsusel on ligipääs minu Facebooki andmetele?

Kas USA valitsusel on ligipääs minu Facebooki andmetele? - Ei, USA valitsus ega ka teiste riikide valitsused ei saa vaadata iga Facebooki kasutaja andmeid, millal iganes neil selleks soov peaks tekkima. Facebook jagab valitsustega informatsiooni vaid siis, kui selleks on seadusest tulenev vajadus, kusjuures info jagamise protseduur on selgelt kindlaks määratud:

  • Valitsus taotleb konkreetset teavet;
  • Ettevõtte advokaadid vaatavad taotluse läbi;
  • Ettevõtte advokaadid kiidavad taotluse heaks;
  • Ettevõte teeb teabe valitsusele elektroonilisel kujul kättesaadavaks.[27]

Ajavahemikus juuli 2016 - detsember 2016 tegid Eesti valitsusasutused Facebookile 17 andmepäringut, mis puudutasid kokku 20 kasutajat. Facebook edastas valitsusasutustele 82,35% päringutes küsitud teabest [28]. Samas ajavahemikus tegi USA valitsus 26 014 päringut 41 492 kasutaja kohta, millest vastati 83,46%-le [29]. Teiste riikide valitsuste taotlusi puudutav statistika on saadaval SIIN.

Kiusamine

Mis on kiusamine ja küberkiusamine?

Kiusamine on kellelegi haiget tegemine ja/või halva tunde tekitamine. Sotsiaalvõrgustike laialdase levikuga on tänapäeval kiusamine kolinud ka võrku. Kui vanasti tulid koolist koju ja teadsid, et nüüd on see vähemalt kuni järgmise päeva hommikuni läbi, siis täna see enam nii pole. Kius jätkub ka internetis. Üheks kiusamise kohaks on ka Facebook. Küberkiusamiseks nimetatakse internetikeskkonnas toimuvat kiusamist. See võib mõjutada last mitte koolis käima ja põhjustada depressiooni. Kuidas küberkiusamine käib? Tehakse teisele inimesele libakontosid, ähvardatakse foorumites, laetakse üles võõraid pilte, sõimatakse onlines jne.[30]

Üldist statistikat FB-s kiusamise kohta

Kiusamine võib lõppeda kannatajale väga halvasti, sest see põhjustab depressiooni, suurendab popitegemist koolist, võib põhjustada enesevigastamist, enesetapu mõtete kaalumist ja selle tegemist.

Artiklis “33 Incredible Facebook Bullying Statistics” avaldatud info järgi on tavaline Facebook’is kiusamise ohver 19-aastane noormees. Kuna noored kasutavad palju nutitelefone, siis Facebooki kiusamise põhitööriist on nutitelefon. Facebookis saab teha anonüümseid kontosid, mis soodustab kiusamist (aktiivseid varikontosid on vähemalt 83 miljonit).[31]

Artiklis “Cyberbullying / Bullying Statistics” avaldatud info järgi on Facebook kõige populaarsem platvorm küberkiusamiseks. Facebookile järgnevad Instagram, Twitter, Snap Chat ja Instant Messages. Kuidas täpsemalt Facebookis kiusata saab? Mõned näited:

  • Kõige rohkem saadetakse ähvardusi või koleda sisuga sõnumeid;
  • Jagatakse kuulujutte;
  • Teeseldakse, et ollakse keegi teine onlines ja tehakse meelega haiget;
  • Varastatakse isiku konto andmed ja logitakse Facebooki sisse ning saadetakse valesõnumeid;
  • Saadetakse ringlema seksuaalsuunalisi pilte;
  • Saadetakse ringlema muid ebameeldivaid pilte.[32][33]

Kiusamise näited FB-s

Amanda Todd'i lugu (1996 – 2012)

Amanda hakkas seitsmendas klassis tutvuma onlines uute inimestega. Üks võõras online suhtleja suutis Amandat veenda oma ülakeha paljastama. Hiljem hakkas võõras teda blackmailima ning tehtud pilt sattus internetti ringlema. Võõras jälitaja teadis Amanda kohta kõike (kool, pere, kodu aadress, sõbrad jne) ja tegi Amanda palja ülakehaga Facebooki lehe. Amanda kolis korduvalt, kuid lõpuks leidis võõras jälitaja ta ikka üles. Amanda positas youtube oma loo, mida on tänaseks vaadatud üle 1,9 miljoni korra. Kahjuks sattus Amanda depressiooni, hakkas tarvitama narkootikume ja lõikas end korduvalt. 2012. aastal poos ta end üles oma kodus. Amanda sõnumiga You Tube video.[34] [35]

Jessica Logan'i lugu (1990-2008)

Jessica saatis oma poisssõbrale endast palja pildi. Kui paar mõne aja pärast lahku läks, jagas noormees pilti kogu koolile ja paljudele teistele. Jessica kartis minna kooli ja teda kiusati Facebookis. Jessica käis isegi telesaates oma lugu rääkimas, et keegi teine ei peaks sama asja läbi elama nagu tema. Kahjuks mõni kuu hiljem võttis tüdruk omalt elu. [36] [37]

Ka perverdid käivad uue ajaga kaasas

Palju on olnud kuulda sellest, kuidas tehakse varikontosid Facebooki ja tegelik eesmärk on saada laste kontakte, et nendega suhelda ja oma vajadusi rahuldada. Näiteks, Facebookis on varikonto ja selle konto alt saadetakse sõbrakutseid lastele [38]. Dailymaili artiklis kirjeldab tüdruk, kuidas pervert temaga Facebookis ühendust võttis (kui ta oli 12). Tüdrukule alguses meeldis, et keegi temaga suhtleb ja talle tähelepanu pöörab, aga siis hakkas mees imelikke asju nõudma. Tüdruk alguses ei teadnud, et see on väga vale, aga kui pärast mõistis, siis ei osanud sellest mehest enam lahti saada. Lõpuks sattus tüdruku õde vestlusele peale ja rääkis emale, siis sai asi lõpu.[39]

Mida FB on kasutusele võtnud, et vähendada kiusamist?

Facebookis on olemas lehekülg juhistega, mida teha siis, kui Sind Facebookis kiusatakse. Vaata SIIA! Lisaks, on Facebook kirjeldanud ka Community Standard-i, millest Facebooki kasutades lähtuda tuleb. Vaata SIIA!. Juhendid on nii noortele, kui ka lapsevanematele ja õpetajatele. Kui näed midagi Facebookis, mis Sind häirib (on seotud kiusamisega või ahistamisega), saab sellest Facebookile teada anda. Vaata SIIA!

Palju kiusamise juhtudest jääb teavitamata ka just sellepärast, et noored ei tea, et sellises olukorras on võimalik abi saada. Sellise lehe olemasolu Facebookis on oluline, aga seda peavad ka kasutajad teadma.

Sotsiaalne võõrandumine

Sotsiaalmeedia peamiseks eesmärgiks on pakkuda inimestele võimalus pidevalt suhelda ja ühenduses olla. Kuna Facebook on muutunud tänapäeva peamiseks suhtlusvahendiks, siis võib öelda, et Facebook on oma eesmärgi täitnud. Me justkui olekski tänu Facebookile pidevalt ühenduses oma sõprade, pereliikmete ja vanade tuttavatega. Reaalsus on aga see, et mida rohkem inimesed istuvad Facebookis, seda rohkem nad eemalduvad reaalsest silmast-silma suhtlusest ning seda seltsimatumaks nad muutuvad. Suhtlusoskus kahaneb järjest ning inimene hakkab sotsiaalselt võõranduma.

Teekond sotsiaalse võõrandumiseni saab alguse sellest, et Facebook muudab inimese äärmiselt laisaks. Väga lihtne ja mugav on sõbraga kokku saamise või isegi talle helistamise asemel lihtsalt vaadata sõbra Facebooki profiili. Kuna suur osa inimesi jagab Facebookis kõiki oma tegemisi ja elus aset leidnud sündmusi, siis piisabki vaid Facebooki kasutamisest, et teada oma sõprade elude kohta pea iga detaili. Kui mõni pisiasi jäigi sõbral Facebooki seinale postitamata, siis selle kohta saab ju alati Facebook Messengeris kiirelt küsida ja näiliselt justkui sõbraga suhelda. Nõnda ei tekigi ei vajadust ega tahtmist kohvikusse juttu rääkima minna ning see ongi juba algus reaalsest suhtlusest eemaldumisele. Kuna silmast-silma suhtlusega ei olda enam harjunud, võib inimene, kartes et tegu on ebamugavust tekitava kogemusega, seda ajapikku pelgama hakata ja nii saabki esialgsest laiskusest tõsine sotsiaalne võõrandumine.

Äärmiselt kurb on ka see, et isegi kui inimesed leiavad aja, et kohtuda pere ja sõpradega väljaspool internetti, võtavad nad sageli nutimaailma endaga kaasa. Selle asemel, et täielikult pühenduda samas ruumis viibivatele kaaslastele, leitakse aega teha Facebook check-in, postitada üles paar pilti või vahetada sõnumeid teiste Facebooki kontaktidega. Silmast-silma suhtlus on justkui nii võõras, et ainult sellest ei piisa.

Reaalsest suhtlusest eemaldumise probleemi tõsidust illustreerivad hästi teadusfirma Toluna koostatud ülemaailmse uuringu tulemused. Selgus, et tulenevalt võimalusest hoida sotsiaalmeedias pidevat kontati, suheldakse reaalses elus vähem kõigi oma lähedastega:

  • vanematega (31% vastanutest);
  • lastega (33%);
  • abikaasade või elukaaslastega (23%);
  • sõpradega (35%);
  • kolleegidega (34%).

Uuringu raames küsitleti 16 750 inimest 18 riigist.[40]

Näitena seltsimatuks muutumise kohta võiks välja tuua ühe pereinimesest naisterahva loo, mida kirjeldab Facebooki (a)sotsiaalmeediaks nimetav J. R. Adams oma blogis Facebook Detox. J. R. Adams on nimetatud naisterahva õe mees, seega on ta järgnevat lugu üsna lähedalt oma silmaga näinud. Enne Facebooki populaarseks muutumist oli kõnealuse naisterahva näol tegu väga seltsiva inimesega. Ta veetis palju aega oma perega, korraldas kokkusaamisi oma vanematega ning viis oma lapselapsi vanavanematele külla. Facebooki tulekuga hakkas ta aga oma senisest maailmast eemalduma. Pereliikmete külastamise asemel kirjutas ta nende Facebooki seinale, oma lapsi ei viinud ta enam vanavanemate juurde, vaid postitas pilte laste kasvamisest. Pildid ja postitused said palju laik’e ja nii muutus Facebook tema jaoks palju meeldivamaks kohaks kui pärismaailm. “Where else can you say something and have hundreds of people like it in minutes?” Mida aeg edasi, seda vähem käis naisterahvas kodust väljas. Talle ei meeldinud maailm, mis eksisteeris väljaspool tema arvutit. Kui tema perel käisid külalised, ei osanud ta külalistega suhelda, vaid eemaldus oma telefoni või arvuti ekraani taha. Tema jaoks eksisteerisid vaid inimesed, kes olid temaga ühenduses Facebookis. “If you were not on Facebook, she did not exist. You did not exist.” Ja sellega see lugu lõppebki, lahendust probleemile autor välja pakkunud ei ole. [41]

Kirjalik eneseväljendus ja keele korrektsus

Teema kohta, kas ja kuidas Facebook’i kasutamine mõjutab kirjalikku eneseväljendusoskust ja keele korrektsust, leiab internetist vastandlikku materjali. Osalt on kirjutatud artikleid, kus tuuakse välja, et sotsiaalmeedias suhtlemine on täiustanud ja parendanud kirjutamist ja teisalt artikleid, mis on teistpidiselt meelestatud.

Kuna antud töö keskendub Facebook’i kahjulikule mõjule inimeste suhtes, siis on antud alampeatükis autorid keskendunud ka negatiivsele poolele, samas ei tasu seda tõepähe võtta ja kindlasti võib mõju olla ka postiivne.

Cambridge’i ülikooli professor David Abulafia on öelnud, et kirjandi kirjutamise oskused “lähevad kaduma”, kuna noored kirjutavad palju sotsiaalmeedia lehtedel, kus kasutatav stiil on drastiliselt erinev. Lühidalt öeldes, selliste saitide kasutajad kalduvad rakendama palju lühendeid (näiteks inglise keeles sõna you arendamine “u” ja for “4”) ning eksamite pealt on näha, et üha rohkem seesugust text language-i kasutatakse.[42]

Abulafia toob ühes artiklis välja: “People no longer know how to write. It is a society in which fewer and fewer people read. What they do write tends to be short messages in a sort of meta-language, with meta-spelling, on Twitter and Facebook.” Hiljutine uuring toetab professori hirmu kehva kirjaliku eneseväljendusoskuse osas. Cambridge Assesment-i poolt läbi viidud küsitluse, millele vastas 600 õppejõudu, tulemustest selgus, et akadeemiline kirjutamine on tudengite 3 nõrgima oskuse hulgas.[43]

Keskkooli inglise keele õpetaja on ühes artiklis välja toonud, et loeb ligi 1000 õpilaste poolt kirjutatud esseed aastas ja sealjuures tõdeb, et terviklikud laused on väljasuremisohus olev “liik”. Lisaks sellele on tõusuteel selliste kirjatükkide arv, kus puudub lõikudeks jaotamine ja kõik mõtted on kirja pandud ühtse joruna. Ja ei tasu mainimata jätta, et kirjandites kohtab ka sotsiaalmeedias tuntud emoticon-e, mille peale kõne all olev õpetaja joonistab sinna kõrvale samalaadse, ainult et suurema ja vihasema.[44]

Aja raiskamine ja sõltuvus

Facebookis viibimine on suures osas aja raiskamine. Põhjus, miks Facebookis istutakse on harjumus ja sõltuvus. Facebookis on viimaste andmete järgi üle kahe miljardi kasutaja ja keskmine kasutaja on ühes päevas Facebookis üle 50 minuti. See arv aina kasvab, veel 2014. aastal veetis keskmine Facebooki kasutaja päevas 40 minutit Facebookis (US). [45] [46] [47] [48]

Kui sõltuvuses oled Sina Facebookist? Tee lühike test SIIN.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks võib öelda, et võimalustega kaasnevad alati ka omad riskid. Nagu selgus meie uurimusest, siis võib Facebooki liigse kasutamise korral tulla ette turvalisuse, kiusamise ohvriks sattumise ja enesehinnangu vähenemisega seotud varjukülgi. Et mitte Facebooki kahjuliku mõju all kannatada, peab Facebooki kasutaja võimalikest ohtudest ise teadlik olema ning Facebooki kasutamisse mõistusega suhtuma.

Kasutatud materjalid

[1] [WWW] https://www.researchgate.net/publication/319396436_Impact_of_Social_Media_on_Self-Esteem (13.11.2017)

[2] [WWW] http://buzzsumo.com/blog/facebook-engagement-brands-publishers-falls-20-2017/ (13.11.2017)

[3] [WWW] https://www.bustle.com/articles/137275-7-ways-social-media-can-affect-your-self-esteem (13.11.2017)

[4] [WWW] https://www.theguardian.com/media/2015/nov/04/instagram-young-women-self-esteem-essena-oneill (13.11.2017)

[5] [WWW] http://www.heraldlive.co.za/news/2017/09/10/social-media-can-lower-self-esteem/ (13.11.2017)

[6] [WWW] https://www.ndtv.com/world-news/most-people-post-facebook-pictures-to-make-others-jealous-reveals-survey-1233843 (13.11.2017)

[7] [WWW] https://www.theguardian.com/media/2015/nov/04/instagram-young-women-self-esteem-essena-oneill (13.11.2017

[8] [WWW] http://digitalreview.co/instagram-users-delete-half-photos-not-enough-likes/ (13.11.2017)

[9] [WWW] https://www.alternet.org/personal-health/7-telltale-signs-social-media-killing-your-self-esteem (13.11.2017)

[10] [WWW] https://onsizzle.com/i/trying-to-follow-a-smokey-eye-tutorial-expectation-reality-the-2503807 (13.11.2017)

[11] [WWW] https://onsizzle.com/i/trying-to-follow-a-smokey-eye-tutorial-expectation-reality-the-2503807 (13.11.2017)

[12] [WWW] http://ivebeenmugged.typepad.com/my_weblog/2009/03/birthday-risks.html (08.11.2017)

[13] [WWW] http://ivebeenmugged.typepad.com/my_weblog/2009/03/birthday-risks.html (08.11.2017)

[14] [WWW] https://www.mass.gov/how-to/order-a-birth-marriage-or-death-certificate (08.11.2017)

[15] [WWW] https://security.stackexchange.com/questions/95029/how-dangerous-is-it-to-reveal-your-date-of-birth-and-why (08.11.2017)

[16] [WWW] https://security.stackexchange.com/questions/95029/how-dangerous-is-it-to-reveal-your-date-of-birth-and-why (08.11.2017)

[17] [WWW] http://www.dailymail.co.uk/news/article-2591886/Womans-family-home-burgled-Facebook-friend-posted-profile-going-vacation.html (08.11.2017)

[18] [WWW] http://www.zdnet.com/article/infographic-80-of-robbers-check-twitter-facebook-google-street-view/ (08.11.2017)

[19] [WWW] http://www.thisis50.com/profiles/blogs/facebook-posting-allegedly-led (08.11.2017)

[20] [WWW] https://www.confused.com/home-and-lifestyle/home-security/burglars-turn-to-facebook-and-twitter-to-target-victims (08.11.2017)

[21] [WWW] http://www.thewindowsclub.com/oversharing-on-social-media (08.11.2017)

[22] [WWW] https://www.careerbuilder.com/share/aboutus/pressreleasesdetail.aspx?sd=4/28/2016&siteid=cbpr&sc_cmp1=cb_pr945_&id=pr945&ed=12/31/2016 (09.11.2017)

[23] [WWW] https://www.scientificamerican.com/article/facebook-snooping-on-job/ (09.11.2017)

[24] [WWW] https://www.facebook.com/help/152637448140583?helpref=uf_permalink (10.11.2017)

[25] [WWW] https://www.vullett.com/blog/article/Vullett_News/How_Can_Social_Media_Use_Your_Information/?_phpduty_url=2016/10/04/how-can-social-media-use-your-information/ (10.11.2017)

[26] [WWW] http://www.businessinsider.com/facebook-google-information-nsa-iphone-android-data-personal-2016-2 (10.11.2017)

[27] [WWW] http://www.businessinsider.com/how-government-gets-data-from-facebook-google-2013-6 (10.11.2017)

[28] [WWW] https://govtrequests.facebook.com/country/Estonia/2016-H2/ (10.11.2017)

[29] [WWW] https://govtrequests.facebook.com/country/United%20States/2016-H2/ (10.11.2017)

[30] [WWW] https://www.politsei.ee/et/nouanded/noorele/kuberkiusamine/ (17.11.2017)

[31] [WWW] https://brandongaille.com/31-incredible-facebook-bullying-statistics/ (17.11.2017)

[32] [WWW] http://www.statisticbrain.com/cyber-bullying-statistics/ (17.11.2017)

[33] [WWW] http://www.dailymail.co.uk/sciencetech/article-2294023/Facebook-worst-social-network-bullying-New-survey-shows-youngsters-targeted-online-else.html (17.11.2017)

[34] [WWW] http://nobullying.com/six-unforgettable-cyber-bullying-cases/ (17.11.2017)

[35] [WWW] http://nobullying.com/amanda-todd-story/ (17.11.2017)

[36] [WWW] http://nobullying.com/six-unforgettable-cyber-bullying-cases/ (17.11.2017)

[37] [WWW] http://nobullying.com/jessica-logan/ (17.11.2017)

[38] [WWW] http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/valismaa-pervert-otsis-facebookis-lastega-kontakti?id=66038484 (17.11.2017)

[39] [WWW] http://www.dailymail.co.uk/femail/article-1257088/As-Facebook-stalker-Peter-Chapman-jailed-truly-chilling-story-.html (17.11.2017)

[40] [WWW] https://usa.kaspersky.com/blog/digital-depression/10643/ (16.11.2017)

[41] [WWW] http://www.facebookdetox.com/2013/04/does-facebook-make-people-anti-social.html (16.11.2017)

[42] [WWW] http://www.telegraph.co.uk/technology/social-media/9813109/Art-of-essay-writing-damaged-by-Twitter-and-Facebook-Cambridge-don-warns.html (13.11.2017)

[43] [WWW] http://www.telegraph.co.uk/technology/social-media/9813109/Art-of-essay-writing-damaged-by-Twitter-and-Facebook-Cambridge-don-warns.html (13.11.2017)

[44] [WWW] https://www.theatlantic.com/education/archive/2013/11/facebook-has-transformed-my-students-writing-for-the-better/281563/ (13.11.2017)

[45] [WWW] http://www.businessinsider.com/how-much-time-do-people-spend-on-facebook-per-day-2016-4 (17.11.2017)

[46] [WWW] http://www.businessinsider.com/how-much-time-people-spend-on-facebook-per-day-2015-7 (17.11.2017)

[47] [WWW] https://majandus24.postimees.ee/4160027/facebooki-kasutajate-arv-kerkis-kahe-miljardini (17.11.2017)

[48] [WWW] http://nobullying.com/how-to-handle-facebook-bullying-tactics/ (17.11.2017)