Hajusad pilvelahendused

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Käesolev artikkel analüüsib traditsiooniliste pilvelahenduste nõrkusi, võrdleb neid analoogset mugavust pakkuvate toodetega ja püüab leida alternatiivseid lahendusi.

Pilvelahenduste probleemid[1]

Tsentraliseeritus

Mida rohkem andmeid (ehk varandust) ühte kohta koondub, seda suuremaks märklauaks hoidla saab. Ükski ettevõte pole turvaintsidentide või andmelekete eest kaitstud[2]. Kusjuures kõik ründed ei pruugi olla suunatud hoiustatud andmete kätte saamiseks, vaid rünnata võib ka andmete käideldavust[3]. Lisaks rünnetele esinevad ka stiihilised ohud. Ei saa välistada ka äikese, tule, vee või elektromagnetimpulsside potentsiaalset mõju pilvelahenduse pakkuja arvutiparkidele ja seega ka kasutaja andmetele.

Pilv nõuab usaldust, kuid ei garanteeri midagi

Pilveandmeid hoiustatav kolmas osapool võib sattuda tohutu surve alla ja mitte kõigil ettevõtetel ei jätku piisavalt selgroogu, et kasutajate huvid enda huvidest ettepoole seada. On teada juhtumeid, kus teenusepakkuja on sellise surve alla sattudes kogu ettevõtte sulgenud[4], kuid keegi ei tea kui palju on juhtumeid, kus on toimunud vastupidine. Lisaks võib kauni veebilehe ja intuitiivse äpi taga peituda täiesti kohutavad turvameetmed, et mitte öeda turvameetmete puudumine[5].

Andmekorje

Kõigest, mida me internetis teeme, jääb maha jälg. Suurimad andmekogujad ongi ettevõtted, kes väidavad, et osutavad meile tasuta teenuseid -- ehkki tegelikult teenitakse andmeid justnimelt kasutaja andmete kogumisega, kusjuures kogumisest ei pääse isegi siis, kui oled keskkonnas välja loginud[6]. Neid andmeid võidakse kasutada alstades kasutajale isilikult suunatud reklaamide müümisega, kuni valimiste mõjutamiseni välja[7].

Skaleerumise mure

Andmemahud ja andmeülekannete mahud on tõusuteel.[8]. Seega võib tulevikus tekkida olukord, et andmekeskusteni viivad ühendused jäävad tohutute kasutajamasside teenindamiseks liiga kitsaks.