I026 - Kevad 2017 - Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas

From EIK wiki

Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas

Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg

https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6


Sissejuhatus

Kürptoraha on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas Bitcoini loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt Dodgecoin, mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. Coindesk graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.

Ajalugu

Krüptoraha alguseks võib lugeda 2008 aastal Satoshi Nakamato poolt loodud Bitcoini. 2008 oktoobris avaldas S. Nakamato krüptograafiateemalises mailingistis artikli "A Peer-to-Peer Electronic Cash System", mis kirjeldas Bitcoini olemust ja protokolli. Esimene avatud lähtekoodil baseeruv lahendus avaldati 2009 aastal.

Esimene versioon Bitcoini koodist avaldati Sourceforge keskkonnas ning oli kompileeritud Visual Studios. Nakamato sõnul asus ta Bitcoini koodi kirjutama juba 2007 aastal.

Satoshi Nakamato 'isikut' ei ole siiamaani tuvastatud ning tema kontol on ligikaudu 1 miljon Bitcoini.

Krüptoraha tootmine / kaevandamine

Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka Youtube video ja teine samalaadne on Hiinas. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.

Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks Blockhain, millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on blockchain hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.

Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt digiallkirja. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.

Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.

Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka "Satoshi"ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.

Krüptoraha olemus ja turvalisus

Kuna krüptoraha võimaldab inimestele anonüümsust (krüptoraha on võimalik vahetada pärisraha vastu täieliku anonüümsuskatte all) siis seetõttu on valdkonda tekkinud ka palju isikuid, kes püüavad seda ära kasutades kuritegelikul viisil tulu teenida.

Krüpotoraha pettused võib laias laastus jagada kolmeks:


1. Rahakoti privaatvõtme vargused

Selle skeemi eesmärgiks on saada kätte kasutaja rahakoti privaatvõti, mille abil on võimalik rahakott tühjendada. Enimlevinud vahenditeks on arvutisse pahavara paigaldamine, mis nuhib kasutaja järgi. Teiseks viisiks on igasugused e-rahakotid/keskkonnad, mis nõuavad privaatvõtme sisestamist. Üheks antud riski maandamise võimaluseks on kasutada riistvaralist rahakotti, mis ühendatakse arvutiga kaabli abil. Suurimateks tootjateks on hetkel 'Trezor' ning 'Ledger Wallet'. Teiseks heaks võimaluseks on arveldada krüptorahaga mingis täiesti eraldi arvutis, kuhu on paigaldatud Linux operatsioonisüsteem ning mida regulaarselt uuendatakse.

2. Ransomware

Ransomware ehk krüptoviiruse eesmärgiks on arvutikasutajat tegema pahalase kontole ülekannet, pääsemaks enda arvutis krüpteeritud failidele ligi. Kui varem kasutati raha väljapressimiseks mõnda anonüümsust tagavat rahaülekannet (Western Union tankisti nimele nt.) siis seoses krüptorahade laialdasele levikule, nõutakse enamjaolt ülekannet Bitcoinides.

Sisuliselt tähendab see seda, et arvutis olevad olulised andmed (raamatupidamisprogrammi andmebaas, isiklikud fotod ja failid, tööga seotud dokumendid) krüpteeritakse kasutades mõnda tugevat PKI krüpteerimisalgoritmi ning ainuke viis failide kättesaamiseks on need avada privaatvõtmega. Võtme saab aga peale paarisaja kuni paari tuhande dollari väärtuses Bitcoinide ülekandmisel pahalase kontole.

Kui selline asi on juhtunud ning failid ei ole ülitähtsad, siis soovitatakse kõvaketas tallele panna ja oodata, kuni antud krüpteerimisalgoritm on oma aja ära elanud, misjärel saab selle lahti muukida. Aga on ka palju ettevõtteid ning eraisikuid, kes on läinud maksmise teed. Tihtipeale ei pruugi raha ülekandmisel failide avamiseks vajaminevat võtit kätte saadagi. Igal juhul tasuks teemaga politsei poole pöörduda.

Üheks enim levinud krüptoviiruseks läbi aegade on olnud 'CryptoLocker', mis pressis kasutajatelt välja üle 75 miljoni dollari (seda BTC praeguste hindade juures).

3. Kauplemiskeskkondade ning elektrooniliste rahakottide pettused

Kuna kauplemiskeskkondades liiguvad väga suured rahad, võib tekkida keskkonna loojal kiusatus kogu raha kasutajatelt pihta panna või süsteem pole piisavalt turvaliselt üles ehitatud, mistõttu teevad selle rahast tühjaks häkkerid. Üheks suurimaks näiteks on vast Jaapanis tegutsenud Mt. Gox.


Väiksemateks, kuid siiski levinud petuskeemideks on veel igasugused püramiidskeemid, kus palutakse teatud hulk krüptoraga üle kanda, lubades ulmelisi intresse. Väljamakseid tehakse seni, kuni skeemiga on liitumas uusi kasutajaid, samas varem või hiljem kukub skeem kokku.

Kuna BTC lähtekood on avalik ning igaüks saab sellest oma forki teha, lansseeritakse aeg-ajalt uusi krüptovaluutasid pakkudes soodsa hinnaga osta ning lubades raha väärtuse kasvu. Enamus neist kaob aga rahva vähese huvi tõttu ajaloo prügikasti, mistõttu jäävad neid omandanud isikud oma rahast ilma.

Kürptoraha turud ja automaadid

Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha "kaevandasid" ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest.

Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist "välja võttes" aga kaupleja kontole.

See loob aga soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust "kadus" üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine. Olgugi, et ettevõtte algatas peale intsidenti pankrotiavalduse ning püüdis end süüst puhtaks pesta, jätab see veidi mõtteruumi.

Seega tasub krüptoraha turgu valides eelkõige jälgida, kas kauplemiskeskkonnal on mõne usaldusväärse institutsiooni või riigi tegevusluba, kes on keskkonna omanikud ning milliseid turvalahendusi keskkond pakub. Seejärel aga vaadata, millised on teenustasud ja tehnilised lisavõimalused, nagu näiteks API kaudu automaatne kauplemine. Samuti märgib rolli maksemeetodite, valuutade ning krüptorahade valik, tunduvalt mugavam on ju krüptoraha osta eurode eest läbi oma kodupanga, kui tegeleda Paypali ning dollaritega.

Populaarsemates kauplemiskeskkondadeks ning turgudeks 2017 a seisuga on:

  • 'BitStamp' - 2011 a. Euroopas asutatud kauplemiskeskkond, omab Luksemburg finantsipnsektsiooni luba. Võimaldab osta/müüa Bitcoine nii eurode kui ka dollarite eest.
  • 'BTCe' - 2011 a. Bulgaarias asutatud keskkond, mis võimaldab kauplemist Bitcoini, Litecoini ning Namecoiniga. Samuti on huvitavaks lisavõimaluseks saiti sisse ehitatud "BTC oinary options" mille näol on sisuliselt tegu hasartmänguga, kus on võimalik Bitcoini hinna muutumisele panustada.
  • 'CexIO' - 2013 a Londonis asutatud kauplemiskeskkond, omab finantsinspektsiooni luba ning teeb tihedat koostööd pankadega.
  • 'CoinBase' - 2012 a. loodud üks populaarsemaid kauplemiskeskkondi, paneb suurt rõhku turvalisusele.
  • 'Kraken' - 2011 a. USA's loodud kauplemiskeskkond, mis paistab silma suure valiku krüptorahadega ning erinevate turvalisuslahendustega.
  • 'LakeBTC' - 2013 a. loodud kauplemiskeskkond, natuke väiksem, kui teised, kuid samas soodsa
  • 'Gemini' - New Yorki kauplemiskeskkond, kus on võimalik dollarite eest kaubelda Bitcoini ning Ether'iga. Omab USA föderaalset finantskindlustust varadele.
  • 'btcMarkets' - Võimaldab kaubelda Austraalia dollariga Bitcoini ning Litecoiniga.


Sularahaga arveldamiseks on paljudes riikides ettevõtete poolt paigaldatud ka Bitcoini automaadid, millest enamus pakub sularaha väljavõtmist enda Bitcoini kontolt, kuid mõned neist võimaldavad ka Bitcoini ostmist sularaha sissemakse teel. Esimene BTC automaat paigaldati Kanadas, Vancouveri linna Robocoini poolt, nüüdseks on paraku see ettevõte tegevuse lõpetanud. Vaatamata sellele on ainuüksi USA's üle 700 BTC automaadi. Ka eestis ei ole rongist maha jäänud, siin asub koguni 2 automaati - üks neist 'Tallinnas', teine 'Narvas'.

Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval

Bitconi eest saab osta tänapäeval väga palju asju, alustades oma aruvti lukku lastud failisüsteemist (kirjeldatud ülal) kuni autoni välja. Kaasa arvatud igasugused teenused. Eriti populaarne on see interneti mustal turul, kus saab osta narkootikumidest kuni palgamõrvadeni. Rääkides kommertsteenustest, mis on saadaval turu peal täna, siis on väga vähe pakkujaid siiski veel, aga kõige parem on vaadata neid kohe Spendbitcoins lehe pealt.

Tänapäeval seostakse krüptoraha eelkõige kriminaalse tegevusega, kuid tulevik on muutumas. Vaadates seda, et deebetkaardid on loodud, siis on krüptoraha muutnud kättesaadavaks kõikidele.

Krüptorahaga pole kunagi liiga hilja alustada, pigem alustada kohe ja proovida, mis see on, mis selle eest saab.

Kürptoraha reguleerimine

Võib vabalt öelda, et 2017 saab olema suurim aasta Bitcoinile ja teisele krüptorahale. Bitcoini tõus üle $ 1000 tõi taas tähelepanu Bitcoini ja krüptovaluuta üldiselt peale. Krüptovaluuta mängib suurt rolli praeguses maailmas, ja seda võimsus ainult kasvab. Seega, riigide valitsused sooibiks seda reguleerida.

Paistab, et krüptoraha reguleerimine algab vahetusest kohalikku rahadele, kui valitsus paneb barjääri vahetamiseks. Saab, näiteks, kas raskendada vahetusprotsess et heidutada kasutajaid või panna vahetamiseks komissioonimaks, mis teeks hinda koormavaks.

Maksud on teine aspekt arvestamiseks. Erinevates riigides suhtlemine krüptorahale on erinev: näiteks Suurbritaanias ja Ameerika Ühendriikides valitsus otsustas loobuda maksude võtmisest krüptorahast, erinevalt sellest Austraalia valitsus otsustas rakendada maksud kõikidele digitaalvaluuta tehingule.

Valitsuste katsed krüptovaluuta piiramiseks ja reguleerimiseks peavad olla ettevaatlikud. Kuidgi teatud kontroll peab eksisteerima (rahapesu ja terrorismi finantseerimise vältimiseks), need piirangud ei saa elimineerida kõik eelised ja mugavused mis pakkub krüptovaluuta.

Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid

Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.

Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.

Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve blockchain. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega Open Bitcoin Privacy Project. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas Lockbox.

Mõnigad interneti rahakotid

  • Greenaddress - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi
  • Spectrocoin - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist

bitcoini

  • Kraken - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.
  • Blockchain - veebilehitseja põhine.
  • Jaxx - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.
  • Strongcoin - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.
  • BitoEx - veebilehitseja põhine
  • BTC - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.
  • Bitgo - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.
  • Coinbase - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.

Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:

  • 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi
  • 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj
  • 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU
  • 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi

Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks siit. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel.

Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.

  • Bitpay - VISA deebetkaart.
  • Cryptopay - VISA deebetkaart.
  • XAPO - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.
  • Wirex - Mastercard deebetkaart.
  • Shift - VISA deebetkaart.
  • ANX -VISA deebetkaart.
  • Coinsbank - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.

Krüptoraha roll tulevikus

Kuigi tulevikku on raske ennustada, on oodata, et bitcoinil, ja kogu tehnoloogiasse mis on selle taga – blockchainil, on suur tulevik.

Krüptoraha lubab kasutajatel vahetada väärtuslikke asju „arvutist arvutisse“. Nii nagu omal ajal paberraha oli samm tulevikku, nii on ka krüptoraha tulevikku raha. Kuigi hetkel ei saa öelda, et bitcoini süsteem oleks täiuslik, on kindel, et maailm ei topi seda riiulisse.

Krüptoraha tähtsus ei seisne vaid mugavas makseviisis – seda saab kasutada nii väärtusehoidjana kui ka investeerimisinstrumendina, millel on kindel väärtus ja mis ei sõltu ei valuuta kursist ega majanduslikust olukorrast. Uued krüptovaluuta nimed tulevad ja kaovad iga päev. Üks nimi, millest tulevikus võiks rohkem kuulda, on Zcash. See on täielikult anonüümne krüptoraha. Praegu teist nii anonüümset valuutat ei ole.

Ilmselt lisandub juurde ka selliseid teenusepakkujad, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti koos. See oleks ideaalne viis muuta oma rahapidamine privaatsemaks ja võtta oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba paljud vabakutselised tööd krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.