IKT ja keskkonna jalajälje seosed

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Sissejuhatus

Laias laastus jagunevad IKT ja keskkonnajalajälje omavahelised seosed kaheks: IKT mõjub keskkonnale kas positiivselt või siis negatiivselt. Mõjud jagunevad omakorda ka veel kaheks: otsesteks ja kaudseteks mõjudeks. Lisaks on olemas veel kolmanda järgu mõjud, mis on valdavalt ootamatud negatiivsed tagajärjed (ingl k systemic effect või rebound effect) positiivsetele arengutele (nt. energiatarbimise vähenemisest tingitud energiahindade langus omakorda innustab tarbijaid energiatarbimist suurendama). Kolmanda järgu mõjuna võib käsitleda ka elustiili muutusi, mis on positiivse iseloomuga.[1]

Töös kirjeldatakse lühidalt IKT mõju CO2 eimssioonile nii positiivses kui negatiivses vaates, vaadeldakse IKT mõju energiatarbmisele, tutvustatakse lühidalt IKT seadmete keskkonnamõju ja selgitatakse IKT võimalusi keskkonnaseires. Viimane peatükk vaatleb, kuidas on IKT muutnud elustiili ja analüüsib nende arengute ökoloogilist jalajälge.

IKT mõju CO2 emissioonile

Ülevaade IKT mõjust CO2 emissioonile

Kuna ühiskonnana oleme üha rohkem sõltuvad IKT lahendustest, siis on oluline aru saada, milline on IKT mõju CO2 emissioonile, et leida kõige efektiivsemad lahendused võitlemaks kliimamuutustega. Erinevad uuringud näitavad, et IKT lahenduste tootmine, kasutamine ja nendega seotud jäätmekäitlus võib mõjuda CO2 emissiooni vähendamisele nii positiivselt kui negatiivselt. Positiivsete mõjude tagajärjel tuleb arvestada ka võimalike tagasilöögiefektidega (ingl k rebound effect).

  1. Positiivne mõju CO2 emissiooni vähendamisele. Kui vaadata CO2 emissiooni ühiskondades, kus IKT lahendused on rahvastiku seas levinumad, siis võib täheldada, et IKT mõju on tervikuna positiivne emissiooni vähendamisele. Näiteks Auci ja Becchetti [2] poolt läbi viidud analüüsis vaadeldakse 197 riigi 42 aasta majandusarengu andmeid (ingl k World Development Indicators (WDI)) aastatel 1960–2001 ning tuuakse välja statistiliselt olulisi korrelatsioone CO2 emissiooni ja erinevate ühiskonna jõukust iseloomustavate näitajate vahel. Ühe näitajana võrreldakse riikide raadiovastuvõtjate ja telefoniside leviku ulatust ning leitakse, et sellel on positiivne mõju CO2 emissiooni vähendamisele. Sarnase järelduseni jõuavad Ozcan ja Apergis [3], kui vaatlevad 20 arenguriigi andmeid ajavahemikus 1990–2015 ning avastavad interneti leviku positiivset mõju CO2 emissiooni alandamisele. See toetab hüpoteesi, et mida rohkem on ühiskonnas levinud IKT lahendused, seda vähem on vaja toota koopiaid nn mittekonkureerivatest toodetest (ingl k non-rivalrous goods) – näiteks tarkvara, mille ühte eksemplari võib (taas)tarbida kuitahes palju inimesi – ja seega on nendes ühiskondades väiksem CO2 emissioon.
  2. Negatiivne mõju CO2 emissiooni vähendamisele. IKT-st ei saa rääkida kui ainult CO2 emissiooni vähendajast. IKT sektor tervikuna omab ka märkimisväärset keskkonna jalajälge. Erinevatel hinnangutel [4] moodustab IKT sektori kasvuhoonegaaside emissioon 1,8–2,8% või suisa 2,1–3,9% globaalsest heitest. Selline mõju tekib peamiselt IKT seadmete tootmisele kuluva energia ja materjalide kasutamise tagajärjel, seadmete kasutamisel tekkiva energiakulu tõttu ning ka IKT seadmete jäätmekäitluse tulemusena. Samas on see temaatika üksjagu vaidlusi tekitav. Näiteks Malmodin ja Lundén [5] väidavad, et IKT sektori emissiooni näitajad on paljudes analoogsetes uuringutes ebapiisava andmestiku ja sektori keerukusega mitte arvestamise tõttu üle hinnatud ja tegelikult on IKT sektori kasvuhoonegaaside emissioon alatest 2010. aastast hakanud aasta-aastalt vähenema. Ühe olulisema põhjusena toovad nad välja nutitelefonide laialdase kasutuselevõtu, mis on tänu erinevatele äppidele hakanud asendama mitmeid omaette energiat tarbivaid tarbeelektroonika esemeid (fotoaparaadid, äratuskellad, taskukalkulaatorid, GPS-seadmed jne.).
  3. Tagasilöögiefektid. Tuleb meelest pidada, et CO2 emissiooni vähendamine võib kaasa tuua ka tagasilöögiefekte. Näiteks pika perspektiiviga (aastani 2100) tehtud arengustsenaariumite mudeldamine Moyer ja Hughes [6] poolt näitab, et kuigi IKT-l on tugev potentsiaal omada positiivset mõju CO2 emissiooni vähendamisele, siis selle mõju püsimist ohustab energiahindade langusest tulenev tagasilöögiefekt, kuna energiahindade vähenedes hakkab energiatarbimine kasvama ja seeläbi ka CO2 emissioon tõusma. Uuringu autorid leiavad, et ei piisa üksnes IKT lahenduste kasutuselevõtust, mis aitaks taastuvenergia hindu alla tuua, vaid seda tuleb täiendada ka tarbimist vähendava süsiniku hinnaga. Tagasilöögiefektiks võib pidada ka kaugtööd tegevate inimeste kalduvust teha tavapärasest rohkem sõitusid tööst vabal ajal.

Higón jt. [7] on uurinud 142 riigi 1995–2010 aastate majandusarengu ja IKT lahenduste leviku andmeid ning avastanud huvitava seaduspära, et majanduslikult kehvemal järjel olevates riikides mõjuvad IKT lahendused CO2 emissioonile suurendavalt (kasvõi juba arenguriikides valdavalt fossiilsetel kütustel baseeruva energia tõttu) ning kõrgema majandusarenguga riikides vähendavalt. Sellest võib järeldada, et IKT sektori ja majanduse kui terviku arenedes muutub lihtsamaks ka CO2 emissiooni vähendamine. Majeed [8] leiab aga, et arenguriikides sarnase efekti saavutamiseks on vaja esmalt investeerida jäätmemajanduse moderniseerimisse ja tööstuse energiatõhususse.

CO2 emissiooni vähendav mõju

Nutikad transpordisüsteemid

Nutikad transpordisüsteemid (ingl k Intelligent Transport Systems (ITS)) võivad vähendada sõidukite poolt tekitavat õhusaastet, muutes juhtide käitumist ning pakkudes teadlikumatele sõidukijuhtidele võimalusi vähem keskkonda saastavaks liiklemiseks. Monzoni jt. ettekandes [9] tutvustatakse Madridis 2013. aasta aprillis tehtud uuringut, milles selgusid mitmed CO2 emissiooni vähendamisele positiivselt mõjuvad IKT lahendused:

  1. Keskmise kiiruse mõõtmine teelõigul (ingl k Section Speed Control) - tegemist on ennekõike liiklusohutuse meetmega, kuid uuring näitab ka selle positiivset mõju CO2 emissiooni vähendamisele tänu ummikute tekkimise ennetamise võimalusele. Süsteem koosneb teelõigule sisenevatest ja sellelt väljuvatest automaatsetest numbrituvastussüsteemidest, mis mõõdavad sõiduki keskmist kiirust sellel teelõigul. Kiiruseületajaid karistatakse trahviga.
  2. Muutuvad kiiruspiirangud (ingl k Variable Speed Limits) - kiiruspiirangute haldamise süsteemid, mis võimaldavad ajutiselt muuta mõne teelõigu piirkiirust vastavalt tegelikele liiklusoludele ning vähendada seeläbi ummikute teket.
  3. Püsikiiruse hoidja (ingl k Cruise Control) - tegemist on sõidukijuhi enda poolt aktiveeritava süsteemiga, mis hoiab sõiduki kiirust püsivalt samal kiirusel ning hoiab seeläbi ära äkilisi kütusekulukaid kiiruse muutumisi. Sellel süsteemil on positiivsed mõjud CO2 emissiooni vähendamisele pikemate teelõikude puhul.
  4. Rohenavigeerimine (ingl k Green Navigation) - tegemist on lahendusega, kus sõidukijuhid valivad navigatsioonisüsteemi poolt pakutavatest valikutest sellise, mis minimeerib CO2 emissioone.

Üllataval kombel ei kinnitanud uuring säästvaid sõidustiile (ingl k Eco-driving) toetavate süsteemide positiivset mõju CO2 emissioonile - pigem vastupidi, simulatsioonid näitasid, et suurema liiklusega piirkondades säästvaid sõidustiile evivate sõidukijuhtide arvu kasvades mõjub see CO2 emissioonile kasvavalt, kuna see soodustab ummikute teket.

Sõidujagamine ja sõidukite ühiskasutus

Kui nutikad transpordisüsteemid vähendavad juba kasutuses olevate sõidukite poolt tekitatavat õhusaastet, siis sõidujagamine ja sõidukite ühiskasutus võimaldab vähendada õhusaastet seeläbi, et väheneb sõidukite kasutus kui selline. Stewart'i [10] poolt tehtud Šotimaa 2007-2027 aastate liiklusandmete modelleerimine näitab, et mobiilsed sõidujagamise ja sõidukite ühiskasutust võimaldavad IKT lahendused suurendavad sõidukite täituvust tänu millele väheneb üldine sõidukite kasutus, mis toob kaasa CO2 emissiooni vähenemise. Kusjuures samas uuringus modelleeritud andmed ei näidanud olulist CO2 vähenemist tänu rakendustele, mis aitavad vähendada transpordile kuluvat aega läbi erinevate transpordivahendite nutika ristkasutuse.

Kaugtööd võimaldav IKT

Borggren jt [11] on näidanud, et koosolekuid asendavad kaugtöö vormid vähendavad CO2 emissiooni. Seda näiteks juhul kui töötajad kasutavad auto või lennukiga koosolekule jõudmise asemel videokonverentsi võimalusi.

Seda loogikat jätkates võiks ju eeldada, et igasugune kaugtöö vorm vähendab CO2 emissiooni. See on tõsi, kuid samas Cerqueira jt. [12] on näidanud, et sellel on ka arvestatav tagasilöögiefekt ja pigem kaasneb kaugtöö võimalustega CO2 emissiooni kasv, kuna kaugtöö harrastajad teevad tavapärasest rohkem sõitusid mittetöisel ajal.

E-kaubandus

Al-Mulali jt. [13] on avastanud, et e-kaubandusel on arenenud riikides positiivne mõju CO2 emissiooni vähendamisele. E-kaubanduse positiivset mõju saab selgitada asjaoluga, et kaupade hoiustamine ladudes on vähem energiakulukas, kui tavakaubanduses. Samuti on positiivne mõju selles, et kaup tuuakse ostjatele kohale suuremate sõidukitega, mis täidavad korraga kümneid tellimusi, mis omakorda vähendab kütusekulu. E-kaubandusel on veel ka tarbimist vähendav efekt, kuna see pakub efektiivsemaid võimalusi järelturu tekkimiseks. Arenguriikides sarnast efekti uurimus ei näidanud, tõenäoliselt seepärast, et seal on muu vajalik infrastruktuur (e-pangandus, transpordisüsteemid jms) veel piisavalt välja arenemata.

Pilvtöötlus

Pilvtöötluse (ingl k cloud computing) positiivsed mõjud CO2 emissiooni vähendamisele tulenevad selle võimekusest optimeerida andmetöötlusele kuluvate ressursside kasutust läbi nende jagatud kasutuse. Chowdhury [14] uuringus on välja toodud järgmised pilvtöötluse positiivsed efektid, mis tekivad tänu sellisele jagatud ressursside kasutamisele:

  1. Serveri energiakulu vähendamine. Võimalik tänu andmetöötluse ooteolekute plaanimisele (ingl k sleep scheduling) ja ressursside virtualiseerimisele.
  2. Andmevõrgu energiakulu vähendamine. Võimalik tänu mastaabisäästule, mis tekib suuremahulise võrguliikluse puhul.
  3. Kliendi poolne energiakulu vähendamine. Võimalik tänu kõhnade klientide (ingl k thin client) kasutuselevõtule, mille puhul suurem osa energiamahukast andmetöötlusest toimub keskses andmekeskuses.

Energiatarbimist juhtivad süsteemid

Taastuvenergia kasutuselevõtul on tohutu potentsiaal vähendada CO2 emissiooni. Samas toob vähem juhitava taastuvenergia kasutuselevõtt endaga kaasa energiasüsteemi ebastabiilsust, kuna energia nõudlus pole pakkumisega tasakaalus. See aga omakorda motiveerib energiatootjaid võtma kasutusele keskkonda saastavaid (nt. fossiilsetel kütustel baseeruvaid) energia tootmisreserve.

Feuerriegel jt. [15] näitavad, et energiatarbimist juhtivad süsteemid aitavad viia nõudluse vastavusse energia pakkumisega ja panustada seeläbi tõhusalt CO2 emissiooni vähendamisse. Need targal võrgul (ingl k smart grid) baseeruvad IKT lahendused ühendavad omavahel energiatarbijaid (kodumajapidamised, avalik sektor, tööstus jne), -vahendajaid (võrguettevõtjad, energia müüjad) ja -tootjaid ning võtavad arvesse väliseid keskkonnanäitajaid (ilmaprognoosid, energiahinnad). Kasutades süsteemis erinevate osalejate reaalajalisi ja ajaloolisi andmeid, saavad need süsteemid ennustada ja vajadusel piirata energianõudlust mingil ajaperioodil ning seeläbi tuua energiasüsteemi vajalikku stabiilsust, hoides ära CO2 emissiooni suurendavate energialiikide kasutust.

CO2 emissiooni suurendav mõju

Negatiivne mõju CO2 emissiooni vähendamisele tekib IKT seadmete elutsükli kestel tootmisele kuluva energia ja materjalide kasutamise tagajärjel ning seadmete kasutamisel tekkiva energiakulu tõttu. Schluep jt. [16] väitel aitab aga elektroonika (s.h IKT) seadmete tõhus ja süstemaatiline jäätmekäitlus CO2 emissiooni oluliselt vähendada.

  1. IKT seadmete tootmine. Selle all on mõeldud tootmiseks vajalike materjalide hankimist (sh kaevandamist), komponentide ja varuosade tootmist ning seadmete koostet. Kõigi nende tegevuste käigus leiab aset CO2 emissioon nii kulutatava energia, kui ka loodusvaradesse salvestunud CO2 õhku paiskumise tulemusena. Tõhus jäätmekäitlus ja keskkonnasõbralikud tootmistehnoloogiad peaksid seda tagajärge vähendama. Sellest tuleb lähemalt juttu alajaotises IKT seadmete keskkonnamõju
  2. IKT seadmete kasutamine. Peamine CO2 emissioon IKT seadmete kasutamisest tekib seoses kulutatava elektrienergiaga. Pikem käsitlus sellest teemast on alajaotises IKT mõju elektrienergia tarbimisele ja selle hinnale

Omaette küsimus on, et mida käsitleda IKT seadmena ja mida mitte. Seda teemat põhjalikult uurinud Malmodin ja Lundén [5] leiavad, et tänapäeval tuleks vaadelda koos nii nö traditsioonilisi IKT seadmeid (serverid, võrguseadmed, PC-d, perifeeriaseadmed jms) kui ka meelelahutuse ja meedia seadmeid (kaabeltelevisiooni võrk, telerid ja raadiod, pabertrükiseid jms). Selline klassifitseerimine on muidugi küllaltki keeruline ning autorid tunnistavad, et näiteks IoT seadmete puhul on otsus kohati arbitraarne. Samuti on vaieldavaid klassifitseerimise otsuseid langetatud muude seadmete osas. Näiteks krüptovaluuta kaevandamiseks kasutatavad seadmed jäävad nende meelest IKT seadmete kategooriast välja, sest neid ei kasutata ei informatsiooni ega kommunikatsiooni eesmärgil. Samuti on pangaautomaadid (ingl k ATM) sellest kategooriast väljas, aga näiteks maksekaarditerminalid on sees. Ka näiteks kaugloetavad elektriarvestid on IKT seadmete hulgas, põhjuseks on toodud, et nad olid 2015. aastal ühed suurimad energiatarbijad IoT seadmete hulgas. Autorid kategoriseerivad IKT seadmed järgnevalt:

  1. Andmekeskuste ja ettevõtete võrguseadmed. Siia alla lähevad serverid, kettaseadmed, võrguseadmed, jahutussüsteemid, elektrikäideldised jms.
  2. Telekomioperaatorite võrguseadmed. Siia alla lähevad raadiod, antennid, raadiomastid, maa-alused kaablid jms.
  3. Personaalarvutid, monitorid, telerid ja tahvelarvutid
  4. Nutitelefonid
  5. Telefonid, majapidamiste võrguseadmed, digiboksid
  6. Muu tarbeelektroonika, perifeeriaseadmed ja IoT seadmed. Siia alla lähevad ka näiteks mängukonsoolid, foto- ja videokaamerad, välised kõvakettad, mälukaardid jms.
  7. Paberväljaanded. Seda käsitletakse "IKT valdkonna" all seepärast, et neid väljaandeid prinditakse kasutades selliseid IKT seadmeid nagu printerid, kopeerimismasinad, faksid jms.

IKT mõju elektrienergia tarbimisele ja selle hinnale

Internetikasutajate hulk on aastast 2010 rohkem kui kahekordistunud ning ülemaailmne internetiliiklus on selle ajaga kasvanud 20 korda. Selle aja jooksul on ka IT seadmete arv nii kodumajapidamistes kui ka ettevõtetes suurenenud. Kasvab nõudlus digitaalsete teenuste järgi ja majandus muutub järjest seotumaks nende teenustega. See kõik on kaasa toonud suurenenud vajaduse uute andmekeskuste rajamiseks üle maailma. Majandus ja IKT sektor sõltuvad andmekeskusetest, samas andmekeskused tarbivad suures koguses elektrienergiat ja aitavad kaasa globaalsele soojenemisele ja saastamisele.[17]

Inimeste tarbimisharjumused on muutunud ning nõudlus erinevate IKT seadmete järele on muutunud nutitelefonide kasuks (nt on nutitelefon asendanud kaasaskantavad mängukonsoolid, fotoaparaadi, raadio). Tarbimisharjumuste muutus on toimunud ka salvestusseadmete osas, kus HDD seadmete, USB mälupulkade jms mäluseadmete asemel kasutavad inimeste andmete hoidmiseks pilve. Samuti on toimunud nõudluse vähenemine printerite, fakside ja koopiamasinate osas.Seega on nende seadmete vähenemise tõttu nende osas energiatarbimine ja keskkonna jalajälg vähenenud.[5]

IKT sektori seadmete arvu kasvu mõju energiatarbimisele

Aastaks 2023 kasvab internetiga ühendatud IT seadmete hulk 3,6 seadmeni ühe inimese kohta, võrdlusena aastal 2018 oli seadmeid inimese kohta 2,4. Kasvu veavad peamiselt Põhja-Ammeerika ja Euroopa [18]. Lisaks arvutite, nutitelefonide, tahvelarvutite arvu kasvule lisandub ka erinevaid nutikad kodu- ja kontorilahendusi (kütte- ja kliimajuhtimine, valgustus ja turvasüsteemid) ja IoT (asjade internet) seadmeid alates kodumasinatest ja valgustitest kuni suurte tööstuslike seadmeteni. Selline seadmete arvu kasv suurendab energiatarbimist, mis omab mõju ka keskkonnale. Nii kasvab vajadus suurema energiatõhususe järele.

IKT seadmed, sealhulgas TV-d, moodustavad 4–6% kogu maailma energiatarbimisest ja see kasvab oluliselt järgmise 5–10 aasta jooksul. Tuleviku IKT energiatarbimine on mõjutatud nii inimeste tarbimisest kui ka mitmesugustest uutest lahendustest, nt krüpto kaevandamine, masinõpe. Samuti arvatakse, et IKT energiatarbimisel tekkiv heide moodustab praegu 2–3% iga-aastasest kasuvhoonegaaside mahust. [19]

Lisaks internetiga ühendatud seadmete arvu kasvule on suurenenud ka andmete hulk, mis arvutivõrkudes liigub. Ka see toob kaasa suurema energiatarbimise andmesidevõrkude poolt, nt on oluliselt suurenenud mobiilse interneti kasutamine. 5G võrkude laiem kasutuselevõtt võib samuti suurendada energiatarbimist. Kuigi 5G seadmed on eelduslikult energiatõhusamad kui varasemad tehnoloogiad, võib piisava kiiruse tagamiseks vaja minna varasemast rohkem seadmeid, mis omakorda suurendab energiavajadust. [17]

Suurbritannia näitel on öeldud, et IKT sektor kasutab umbes 10% kogu riigi energiaressursist, sellest üks kolmandik läheb võrgu ülalhoidmiseks, üks kolmandik seadmetele ja üks kolmandik andmekeskuste jaoks. Seega energiat ei kasuta mitte niivõrd suured asjad nagu nt isejuhtivad autod või asjade internet, vaid hoopis nt kassivideod ja sotsiaalmeedia. Suuremate asjadega on lihtsam – kui inimestel läheb kodune energiakulu liiga kõrgeks, siis vahetatakse külmik või röster energiasäästlikuma vastu, aga samal ajal kasvab huvi kõrgekvaliteediga video ja fotode, sotsiaalmeedia ja voogedastuse järele. Leedsi ülikooli professori Ian Bitterlini hinnangul moodustab enamuse netiliiklusest Youtube. [20]

IKT seadmete kasvul on ka positiivseid külgi. Erinevate IoT seadmete kasutusele võtmine, sh nutikad kodu- ja kontorilahendused, aitavad parandada energiatõhusust ja toetavad jätkusuutlikku energiatarbimist. Seadmete omavaheline suhtlus võimaldab paremat energiakasutuse jälgimist ja juhtimist ning aitab avastada ebaefektiivset energiatarbimist. Sellele reageerides on võimalik vähendada energiatarbimist ja sellega kaasnevat keskkonnamõju. [21]

Samuti töötatakse välja erinevaid lahendusi, mis aitaksid suurendada energiatarbimise efektiivsust ja vähendada negatiivset keskkonnamõju IKT sektoris. Näiteks Energy Star sertifitseerib IT seadmete energiatõhusust, mille eesmärgiks on propageerida energiasäästlike arvutite kasutamist. [22]

Ka pilvtöötluse kasutamine võib aidata vähendada kodumajapidamiste ja üksikisikute elektritarbimist. Kasutades pilvepõhiseid teenuseid, aitab see koduste arvutite ja seadmete koormust vähendada, mis omakorda vähendab elektritarbimist. Näiteks aitaks energiat säästa see, kui kasutataks pilvepõhiseid andmesalvestuse teenuseid nagu Google Drive, Microsoft OneDrive või Dropbox ja jättes andmetöötluse pilveteenuse pakkuja hooleks, mis on enamasti energiaäästlikum.[23]

IKT sektori andmekeskuste energiavajadus ja jalajälg keskkonnale

Aastal 2021 tarbisid andmekeskused umbes 1–1,5% kogu maailma elektrienergiast, millega kaasnes 300Mt CO2 kasvuhoonegaaside heitmeid (umber 0,9% energia sektoriga seotud heitmekogustest). Kuigi tänu energisäästlikemate tehnoloogiate ja jahutusseadmete kasutuselevõtule on energiatarbimise kasvu suudetud pidurdada, on siiski riike, kus see pole nii hästi õnnestunud. Näiteks Iirimaal on aastast 2015 elektrienergia tarbimine kasvanud kolm korda ning aastaks 2021 ulatus 14% kogu energiatarbimisest. Aastaks 2030 võib see ulatuda juba 24 protsendini. Taanis prognoositakse sarnast kasvu – aastaks 2025 võib see kasutada 7% riigis tarbitavast elektrienergiast. Viimased prognoosid on seotud eelkõige uute pilvetehnoloogiate andmekeskuste rajamisega.[17]

IKT sektori andmekeskuste elektrienergia tarbimise kasv tekitab vastuolu keskkonna ja majanduse eesmärkide vahel. Näiteks Iirimaale on majanduslikult oluline, et rajataks uusi andmekeskuseid, sest see soodustab tehnoloogiasektori arengut. Samas kaasnevad andmekeskuste arvu kasvuga raskused energiaeesmärkide täitmisel. Iirimaa on juba praegu üks Euroopa suurimaid süsinikdioksiidi heitkoguste põhjustajaid ja selle eest võib teda oodata üle 250 miljoni euro trahve. [24]

Lisaks tekitab andmekeskuste elektrienergia tarbimise kasv Iirimaal energianappuse ja tõstab energiahinda tavatarbija jaoks. Riigifirma EirGrid väitel tarbisid Iiri andmekeskused viimase nelja aasta jooksul sama palju energiat kui ligi pool miljonit kodumajapidamist. Positiivse poole pealt on energianappus toonud kaasa vajaduse andmekeskuse operaatoritel otsida säästvamaid ja keskkonnasõbralikumaid lahendusi. Tulevikus võivad andmekeskused kasutada rohkem taastuvenergiat, energiasalvestust, mikrovõrke ja teisi tehnoloogiaid, et vähendada koormust kohalikele võrkudele.[25][26]

Elektrienergia nappuse tekitamine andmekeskuste poolt ei ole ainult Iirimaa probleem. Sarnase probleemiga on kokku puutunud ka teised riigid. Näiteks Norras on andmekeskuste tarbimine hakanud pärssima muu tööstuse arengut. Euroopa suure laskemoona tootja Nammo laienemine sattus 2023. aastal ohtu, kuna TikToki andmekeskusel Norras oli lubatud ära kasutada kogu piirkonda planeeritud elektrienergia. See on tekitanud küsimuse, kas valitsus peaks sekkuma, et jaotada energiat tööstusharude vahel vastavalt riiklikele prioriteetidele.[27]

Ligikaudu kolm neljandikku kogu inimkonna toodetud energiast raisatakse jääksoojusena. Andmekeskustes töötavatest seadmetest eraldub töö käigus samuti soojust. Seadmete tööshoidmise tagamiseks on vaja soojus ära juhtida või jahutada. See kõik tarbib omakorda energiat. [28]

Ettevõtted otsivad uuenduslikke tehnoloogiaid, et tekkivat jääksoojust energiaallikana taaskasutada. Näiteks on hakanud andmekeskused pakkuma jääksoojust lähedal asuvatele kogukondadele elamute ja äripindade kütmiseks. Facebooki andmekeskus Taanis peaks jääksoojust kasutades aitama soojana hoida umbes 7000 kodu. [28]

Üks näide jääksoojuse kasutuse potentsiaalist on ka Ühendkuningriigist, kus pesumasina suuruse andmekeskuse tekitatud jääksoojust kasutatakse Devonis asuva avaliku ujula soojendamiseks. Süsteemis püütakse kinni jääksoojus, mida on piisavalt, et soojendada basseini umbes 30°C-ni 60% ajast. Säärane lahendus võimaldab basseini soojendamiseks säästa tuhandeid Briti naelu (soojusenergia antakse ujulale tasuta).[29]

Andmekeskustega kaasnevate keskkonnamõjudega tegelemiseks on algatatud liikumine Kliimaneutraalsed andmekeskused. Kliimaneutraalsete andmekeskuste pakt on algatus, mille eesmärgiks on muuta andmekeskused keskkonnasõbralikumaks ja kliimaneutraalsemaks. Sellega on plaanis aidata kaasa Euroopa Liidu roheleppe eesmärkide saavutamisele ning vähendada IKT sektori keskkonnamõju. Paktiga võtavad andmekeskused omale kohustuse vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid, kasutada puhtaid ja taastuvaid energiaallikaid ning jääksoojuse taaskasutust.[30]

Klassikaliste andmekeskuste negatiivset mõju keskkonnale võimaldaks vähendada pilvtöötlus. Google'i rahastatud teadusuuring näitas, et tarkvararakenduste viimine pilveplatvormile vähendab energiakasutust 87% võrreldes sellega, mida ettevõted kasutaksid oma andmekeskustes. Google'i väitel kasvas aastatel 2010 kuni 2018 nende andmekeskustes andmetöötluse hulk 550%, samal ajal suurenes energiatarbimine vaid 6%. [31]

Kuna pilvtöötluse andmekeskused pakuvad teenuseid erinevatele ettevõtetele, on neil võimalik ressursse konsolideerida. Näiteks pilveteenuse pakkuja saab ühes suures andmekeskuses paremini rakendada energiasäästu meetmeid ja optimeerida jahutussüsteeme kui paljud ettevõtted üksikult eraldi. Samuti kasutatakse andmekeskuste tööshoidmiseks üha rohkem taastuvenergiat. Seega on suurtel teenustepakujatel rohkem võimalusi panustada energiatõhususe ja keskkonnasäästlikkuse parandamisse [32]. Näiteks Google kasutab masinõpet oma andmekeskuste jahutussüsteemide töö optimeerimiseks, et vähendada energiatarbimist. [33].

IKT seadmete keskkonnamõju

Infoühiskonna elukorralduse keskmes on kõik informatsiooniga seonduv: selle hankimine, tootmine, talletamine ja levitamine ning seetõttu on suur ka nõudlus seadmete järele, mis seda elukorraldust toetaks. Reeglina on need elektri- ja elektroonikaseadmed.

Jäätmeseaduse mõistes on elektri- ja elektroonikaseade seade, mis vajab töötamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja, ning seade selle voolu ja välja tekitamiseks, suunamiseks ning mõõtmiseks ja on mõeldud kasutamiseks pingel mitte üle 1000 V vahelduvvoolu ning mitte üle 1500 V alalisvoolu korral.

Seadus nimetab selliseid tooteid ka probleemtoodeteks, st toodeteks, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad muuhulgas patareid ja akud; PCB-sid sisaldavad seadmed; mootorsõidukid ja nende osad ning elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. [34]

IKT seadmete keskkonnamõju hindamine on ülikeerukas ülesanne. Esiteks on mõõdetavaid näitajaid väga palju ja nende sisust on raske aru saada, ka eelistavad riistvaratootjad avalikustada selliseid mõõdikuid, mis ei tekitaks tootele mainekahju.[35]. OECD raport aastast 2021 sedastab ka, et IKT seadmete puhul on vaja palju süsteemsemalt jälgida ja hinnata, kas ja kuidas hüvitavad IKT positiivsed aspektid selle valdkonna keskkonnale kahjulikke tulemeid. Öeldakse ka, et tõenäoliselt erinevad IKT keskkonnamõjud riigiti ja paikkonniti väga tugevalt ja seda kihistumist tuleks arvestada uute poliitikate kujundamisel [1].

IKT seadmete elutsükkel

Info- ja kommunikatsioonitehnika seadmed avaldavad keskkonnamõju igas oma elutsükli etapis – nii tootmisel, levitamisel, kasutamisel kui ka utiliseerimisel. Näiteks jäetakse IKT seadmete tootmisel vajaliku materjali hankimisel, sh muldmetallide kaevandamisel, keskkonnaohutuse nõuded tähelepanuta, millega kaasneb püsiv pinnase, vee- ja õhusaaste. Seadmete kasutusea lõppedes oleneb nende keskkonnamõju sellest, kui palju neist taaskasutatakse, kui palju lammutatakse ning kui palju ja mis tingimustes ladustatakse prügimäel. [35]

Elutsükli faaside analüüs on oluline metoodiline raamistik, mis aitab selgitada ja hinnata eri süsteemide keskkonnamõju ning on ettevõtetele abiks rohe-eesmärkide seadmisel. [36]

IKT seadmete tootmise keskkonnamõju

Kuigi eri seadmete ja mudelite keskkonna jalajälg võib kordades erineda, joonistuvad hästi välja kõige suurema keskkonnajalajäljega elutsükli etapid.

Enamuse seadme jalajäljest (u 75–85%) annab selle tootmine, selle hulka arvestatakse ka tootmiseks vajaliku materjali hankimine ja eeltöötlemine.[37] Seadmete kokkupanek tootmisprotsessis erilist keskkonnamõju ei avalda, küll aga on energiamahukas haruldasi muldmetalle sisaldavate komponentide, näiteks integraalskeemide tootmine [38].


Suurima keskkonnamõjuga materjalid seadmete tootmisprotsessis on[37]:

• lehtmetallid (Fe, Al, Cu),

• muud metallid (Zn, Sn, Ag, Au, haruldased muldmetallid),

• silikoonvahvel,

• plastikud (umbes 10 tüüpi).


Laias plaanis võib arvuti riistvara jagada kaheks: karkass, mille ehituses kasutatakse peamiselt metalli ja polümeere, ning elektroonika, mille osistes leidub nii metalli kui ka poolmetalle ja pooljuhte. Karkassi ehituses on levinuimad alumiinium, tina, nikkel, teras, plii ja magneesium, kuid IKT seadmetes kasutatavad kogused moodustavad selle toorme maailma kogukasutusest imeväikese osa. Arvuti elektroonikas ehk funktsioneerivas osas kasutatakse laia spektrit eri keemilisi ühendeid (neist hädavajalikud on gallium, germaanium, indium, haruldased muldmetallid (ingl k Rare Earth Elements ehk REE), seleen, tantaal ja telluur) ja neid kõiki imeväikestes kogustes.[39]

Need haruldased või hinnalised metallid on IKT seadmetes oma füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest asendamatud, ilma nendeta mikroskeeme, lameekraane, patareisid ja kõvakettaid toota ei ole võimalik. [40]

Kaevandusi, kus peamisi IKT seadmetes kasutatavaid mineraale ja metalle toodetakse, on üle kogu maailma, kui Hiina välja jätta, siis olulisimad asuvad Kongo Demokraatlikus Rahvavabariigis, Rwandas, Brasiilias, Nigeerias, Madagaskaril, Etioopias, Tais, Vietnamis ja Burundil. Kuigi metallide kontsentraate toodetakse nii madala kui ka kõrge sissetulekuga riikides, siis enamasti eksporditakse kontsentraadid ja maagid maavararikastest riikidest arenenud riikidesse, et need seal sulatada ja rikastada. Seega toodetakse suurem osa IKT sektorile vajalikke elemente arenenud maades ja riigid, kust need maavarad pärinevad, ei saa nende eest isegi väärilist tasu, eriti, kui nende sisaldus maagis on kas väga madal või määramata. Tina ja tantaali toodang Aafrikas on üks, mille mõju sealsetele arengumaadele on eriti suur. Rwanda tantaali toodang on 68% kogu riigi metallitoodangu väärtusest ning moodustab samal ajal suhteliselt suurima osa riigi SKTst. [39]

Haruldasi muldmetalle omaette kaevandada ei saa, vaid nad on tavaliselt vase, kulla, uraani, fosfaatide või raua kaevandamise kõrvalsaaduseks. Suurimad REE tootjad on Hiina (leidub bastanesiidikihis) ning Austraalia, Lõuna-Aafrika, Hiina, Brasiilia, Malaisia ja India (monasiidikihis). Monasiidi kaevandamisel tekib aga radioaktiivne jääk tooriumi näol. Hiina käes on 80% nii muldmetallide varudest kui ka nende töötlemisjaamadest. Muldmetallide töötlemine on aja- ja ressursikulukas saastav protsess, nii et paljud riigid, kes muldmetalle ise küll kaevandavad, saadavad need Hiina väärindamiseks. [41]

Kui toorme kaevandamisel ei järgita jätkusuutlikkuse põhimõtteid, on selle tagajärjed kohalikele kogukondadele laastavad – seda eriti tingimustes, kus kohalik omavalitsus ei suuda seadusandluse ja järelvalvega kaevandusettevõtete omavoli lõpetada. Näiteks on Swedwatch – mittetulundusühing, mis korraldab süvauuringuid ettevõtluse mõju kohta inimõigustele ja keskkonnale – analüüsinud vase kaevandamise tagajärgi Zambias. Töö tulemustes on näha, et maailma suurima vasetootja kaevanduspiirkondades on probleeme toidu ja puhta joogivee kättesaadavusega, kaevandamisega kaasnev reostus vähendab maa kvaliteeti ja hinda ning laostab sealsed kogukonnad. Kui üks kaevandus suletakse ja tegevus uude kaevandusse liigub, on kogukondadel valida kas massilise töötuse või sundkolimise vahel. [42]

Tarneahelate keskkonnamõju

IKT seadmete tootmisel liiguvad eri komponendid piki mitmesuguseid tarneahelaid. Berkhout [1] et al on välja toonud, et keskmine lauaarvuti koosneb 1500–2000 osast, mis toodetakse maailma eri paigus ja tavaliselt viiakse ühest kohast teise õhutranspordiga. Et elektroonikasektor on kasvanud suureks ja keerukaks süsteemiks, tähendab see, et sektori kumulatiivne keskkonnamõju on väga suur. Juba valmis seadme transport seevastu moodustab seadme ökoloogilisest jalajäljest võrdlemisi väikese osa, vaid 2–4%. [37]

Et IKT seadmete tootmine mitte pelgalt keskkonnaprobleem, vaid ka süsteemne inimõigusküsimus, on kasutusele võetud „konfliktmineraali“ mõiste. Konfliktmineraalideks nimetatakse tina, tantaali, volframi ja nende maake. Euroopa Parlament on andnud välja määruse, mis kohustab Euroopa Komisjoni kontrollima kas konfliktipiirkondadest importijad on kohandanud oma toorme tarneahelaid vastavalt OECD hoolsuskohustuse suunistele. [43]

Samuti rõhutab Swedwatchi raport IKT firmade kandvat rolli jätkusuutliku arengu toetamises ja kohaldamises. Siiani näib ettevõtete panus olevat aga püüdlikult, kuid kitsalt suunatud, et mitte ohustada nende samade jätkusuutliku arengu eesmärkide vormilist täitmist [1].

IKT seadmete kasutamise keskkonnamõju

Seadmete kasutamise keskkonnamõju oleneb peale seadme tüübi ja tehniliste näitajate ka selle kasutuskeskkonnast ja kasutajast ning väljendub seadme energiatarbimises. Seadmete kasutamisest tuleneva CO2 emissiooni on käsitletud töö varasemas peatükis.

Eluea lõpp

E-prügiks või WEEE-prügiks (ingl k waste electrical and electronic equipment) saavad seadmed STEPi järgi siis, kui elektroonikaseadmed utiliseeritakse ilma plaanita neid taaskasutada [44]. IKT valdkonna tekitatav elektrooniline prügi on suhteliselt kiiresti suureneva mahuga jäätmeliik, kasvades aastas 3–5% [45]. Suurimad e-prügi tootjad on USA, Lääne-Euroopa, Hiina, Kanada, India, Jaapan ja Austraalia, samas kui prügi ladustatakse Aasia ja Lõuna-Aafrika riikides. E-prügi sorteerimine ja taaskasutuseks töötlemine toimub Aasias ja Aafrikas, nt Hiinas (Guiyus ja Taizhous); Indias (Delhis ja Bengalurus); Pakistanis; Lagose piirkonnas Nigeerias ja Ghanas (Agbogbloshie ja Accra piirkonnas). [46]

Jäätmete kuhjumise põhjused on tehnoloogia pidevas uuenemises (Moore’i seadus), seadmete kättesaadavuse kasvus, nende kehvas kvaliteedis ja aina lühenevas kasutuseas ning kasutajate elustiilimuutustes.


Pärast kasutusest väljumist avaldub IKT-seadmete keskkonna mõju järgmiselt:

• mürgiste ainete ja raskemetallide sattumine keskkonda (tolmu-, õhu- ja veereostus) põletamisel ja ümbertöötlemisväljadel;

• e-prügi illegaalne väljavedu ja (ebaseaduslik) ladustamine, kus prügimäed tekitavad kogukondadele tervise- ja keskkonnakahju;

• e-prügi taaskasutuse keerukus – seadmed pole kas disainitud nii, et osi saaks taaskasutada või pole jäätmete kogumine taaskasutamiseks ja ümbertöötlemiseks reguleeritud.


E-prügi on mitmesuguste materjalide eristamatu mass, milles leidub plastikut, klaasi, keraamilist materjali, metalli ning ohtlikke anorgaanilisi (nt Fe, Cu, Al, Tn, Pb, Ni, Ag, Au, As, Cd, Cr, Hg, Se ja Zn) ja orgaanilisi kemikaale (polübroomitud bifenüülid, dikloroetaan, polüklooritud bifenüülid, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud ning dioksiinid ja dioksiinilaadsed ühendid). Suurem osa väärtuslikest raskemetallides eemaldatakse elektroonikast ebaseaduslike meetodeid kasutades, st põletades, lammutades või happelahuses leostades. Nii lendunud toksilisi metalle ja orgaanilisi ühendeid leidub lammutuspaikade vahetus ümbruses nii õhus, tolmus, vees, pinnases, põllumajandussaadustes jne kui ka neist hoopis kaugemal. [46]

Khan ja Malik (ibid.) on koostanud ülevaate e-prügi ja selle mürkide mõjust prügimägedel töötavate ja nende läheduses elavate inimeste tervisele. Mõjud on laiaulatuslikud ning sõltuvad mõningal määral isikute vanusest, soost ja töökaitsevahendite tõhususest.

2020. aasta seisuga kogutakse jäätmetest alla 1% tehnoloogia jaoks kriitilistest elementidest, kuna see on majanduslikult kulukas ja tehniliselt keerukas või võimatu. Veidi rohkem kogutakse neist kulda, u 50%, kuna kulda leidub jäätmetes suhteliselt rohkem ja selle turuhind on kõrgem. Surve tulla välja kriitilise tähtsustega elementide taaskasutust võimaldava disainiga elektroonikatootjatele aina suureneb. [39] Taaskasutus võiks end ära tasuda kasvõi seetõttu, et jääks kulutamata see 20–25% energiat, mis jäätmetest päästetud metallide tootmiseks kulus [38].

Suurimad probleemid e-prügi käitlemisel on puudulik planeerimine, vähene teadlikkus ja ohutusnõuete eiramine. Samuti on puudulik või võimetu seadusandlus, mis piiraks või lõpetaks jäätmete ebaseadusliku ladustamise valitud piirkondadesse Aasias ja Aafrikas. Hädasti oleks vaja arendada keskkonnasõbralikumaid ümbertöötlemismeetodeid. Milline e-prügi tervise- ja keskkonnamõju täpselt on, ka selle kohta praegu veel andmeid napib. [46]

IKT kasutamine keskkonnaseire läbiviimisel

Infotehnoloogia (IKT) otseste positiivsete mõjude hulka kuulub ITK vahendite kasutamine keskkonnaseire läbiviimisel [1]. Eesti keskkonnaseire seaduse kohaselt on keskkonnaseire kogum tegevustest, mis võimaldavad keskkonnaseisundit ja seda mõjutavaid tegureid järjepidevalt jälgida. Keskkonnaseire sisaldab muuhulgas vaatlusandmete kogumist, töötlemist ja säilitamist, tulemuste analüüsimist ning selle baasilt muutuste prognoosimist. Eesmärgiks on saada selge ülevaade keskkonnaseisundist ja selle muutustest väljaspool otsest inimtegevuse mõju piirkonda. See informatsioon on omakorda sisendiks erinevate tegevus-, arengu- ja korralduskavade koostamiseks ja nende mõju hindamiseks [47].

ITK mängib keskkonnakaitse korraldamisel järjest olulisemat rolli, kuna tänu IKT vahenditele on võimalik koguda, hallata ja analüüsida suurt kogust informatsiooni [48]. IKT vahendid võimaldavad väga mitmesuguste keskkonnanäitajate jälgimist õhus, vees ja pinnases nii looduslikes, põllumajanduslikes kui ka linnaökosüsteemides [49]. Tehes mõõtmisi pikema aja jooksul, on võimalik mõista toimuvate muutuste suunda ja teha ennustusi tulevikuks [50].

Lisaks võivad IKT vahendid olla abiks ka keskkonnakriiside ennetamisel ja lahendamisel. Näiteks võivad nad aidata tuvastada looduskeskkonnas toimuvaid tulekahjusid ja jälgida nende keskkonnamõju [51] ning jälgida tormide kulgu merel ja ennustada nende poolt rannikupiirkondades tekitatud kahju [52]. Samuti võimaldavad IKT meetodid koguda kiiresti andmeid keskkonnakriisi ulatuse hindamiseks ja võimaldada tõhusat ja koordineeritud reageerimist [51].

GIS

Viimastel aastakümnetel on geoinfosüsteemist (GIS) saanud hinnatud tööriist keskkonnaseire ja -analüüsi läbiviimisel [49]. GISi vaadeldakse kui süsteemi, mis koosneb riisvarast, tarkvarast, andmetest, inimestest ja protseduuridest. Põhiline erinevus teistest infosüsteemidest on GISis sisalduva info seotus geograafilise asukohaga. Tänu sellele võimaldab GIS ruumiliste andmete kogumist, töötlemist, analüüsi ja esitamist temaatiliste kaartidena [53].

GISi operatsioon võtab sisendiks mingid andmehulgad (näiteks kaardid) ja produtseerib väljundina uue kaardi. Lisaks tasapinnalistele 2D kaartidele võimalik luua GISi abil 3D kaarte, mis on animeeritud ja interaktiivsed. Paljudel GIS süsteemidel on lisaks traditsioonilisele graafilisele kasutajaliidesele ka programmeerimisliides, mis võimaldab luua keskkonnaandmete analüüsiks ja modelleerimiseks spetsiifilisi tööriistu erinevate programmeerimiskeelte (Visual Basic, C++, C#, Java, Python, VBScript and JavaScript) abil [53].

GISi abil saab kuvada erinevaid keskkonnategureid kaardil ning asetada mitmeid kaardikihte tarkvara abil üksteise peale, mis võimaldab analüüsida erinevate tegurite vahelisi seoseid. See omakorda aitab paremini mõista keskkonna seisundit ja selles toimuvaid muutusi. Samuti saab GISi abil hinnata erinevate tegevuste mõju keskkonnale ning planeerida ja jälgida keskkonnakaitse meetmeid [53].

Kaugseire

Kaasaegseid GIS süsteeme kasutatakse üheskoos kaugseire tehnoloogiaga, et jälgida keskkonnamuutusi ajas ja ruumis. Traditsiooniliselt on keskkonnaseire puhul kasutatud satelliitidelt ja lennukitelt tehtavad elektromagnetkiirguse mõõtmiseid. Satelliitidelt tehtavate mõõtmiste kasutamise eeliseks on andmete pidevus ajas - Landsati puhul on mõõtmisi tehtud üle 40 aasta [50]. Lisaks aerofotodele on kasutusel radari ja infrapuna ülesvõtted, multi- ning hüperpektraalsed kujutised ja LiDAR instrumentidega saadud punktipilved [53].

Viimastel aastatel on järjest enam hakatud kasutama ka mehitamata õhusõidukeid ehk droone (UAV). UAVde eeliseks on saadud kujutise kõrge resolutsioon ja parem ajaline eraldusvõime võrreldes satelliitidega. Praegu on kaugseire droonid enamaltjaolt inimese poolt kaugelt juhitud. Autonoomsete sõidukite kiire areng toob tulevikus tõenäoliselt kaasa ka autonoomselt lendavad ja informatsiooni koguvad UAVd. Tehisintellekti kasutamine võimaldab neil reguleerida ise oma kiirust ja kõrgust maapinnast, võttes reaalajas arvesse juba kogutud informatsiooni [49].

Keskkonnaseire läbiviimisel on kasutusel ka juhtmevaba sensorvõrk (WSN), mis koosneb paljudest väikestest seadetest (sensoritest), mis mõõdavad keskkonnaparameetreid. Kuna sensorid ise on piiratud võimsuse ja mäluga, saadavad nad oma mõõtmised tavapäraselt kesksesse serverisse, kus toimub andmete töötlemine. Paljudest sensoritest moodustub võrk, mis võimaldab keskkonnaparameetrite muutust ajas järgida, näiteks on seda võimalik rakendada tulekahjude tuvastamisel [51].

Andmekogud Eestis

Eestis viiakse riikliku keskkonnaseire programmi abil muu hulgas läbi meteoroloogilist ja hüdroloogilist seiret, välisõhu, metsa, mulla, põhja- ja pinnavee seiret ning elustiku mitmekesisuse ja maastike seiret [47]. Keskkonnaseire käigus saadud andmed on talletatud Eesti keskkonnaseire andmekogusse (KESE). Lisaks otsestele seiretulemustele salvestatakse ka info seirekoha (seirejaama, -ala või -koha asukoht, pindala, kõrgus/sügavus, seotud objektid), parameetrite (metoodika, ühik) ja seireprogrammide (kuuluvus, kehtivus, läbiviijad) kohta [54].

KESE andmekogu on omakorda seotud Keskkonnaagentuuri poolt hallatava andmekoguga Eesti looduse infosüsteem (EELIS), mis koosneb keskses serveris töötavast PostgreSQL geoandmebaasist ja kasutaja töökohapõhisest rakendusest. Osa EELISes hoitavatest andmetest on läbi Keskkonnaportaali vabalt kättesaadavad, sealhulgas hulgas Eestis kaitstavad alad ja üksikobjektid, Eestis leiduvad liigid, veekogud, saared ja kaitsekorralduskavad. Lisaks sisaldub EELIS programmis veel mitmesuguseid andmestikke, millele on võimalik Keskkonnaagentuuri poole pöördudes ligipääsu saada [55]. KESE on seotud ka e-elurikkuse andmekoguga PLUTOF, mis võimaldab loodusvaatlejatele oma vaatlusandmete sisestamist [56].

Elustiili ja harjumuste mõju IT keskkonnajalajäljele

Inimese harjumuste mõju tervisele osatakse päris hästi endale teadvustada - naljalt ei leidu vist inimest, kes ei teaks, et ainult rasvase ja magusa toidu dieedil olles ning end harva liigutades raudset tervist ilmselt oodata ei ole. Üha rohkem on ka inimesi, kes saavad aru mitte ainult enda mõjust keskkonnale jäätmeid sorteerides või seda mitte tehes, vaid ka mõjust, mida avaldavad keskkonnale valikud ostlemisel. Keskkonnaministeeriumi tellitud ja 2022. aastal Turu-uuringute AS poolt läbi viidud keskkonnateadlikkuse uuringust selgub, et 81% elanikest peab end keskkonnateadlikuks ja vaid 14% elanikest arvab, et nad pole keskkonnateadlikud [57]. Igapäevaste keskkonda hoidvate tegevustena osataksegi nimetada prügi ja jäätmete sorteerimist, aga üha sagedamini ka keskkonnasäästliku transpordi kasutamist ja tarbimise piiramist, taaskasutust ja loodushoidu [57]. Märksa vähem teadvustatakse aga igapäevaselt nende harjumuste mõju keskkonnale, mille mõju on keerulisem või mitte nii otsene, sealhulgas nende harjumuste mõju, mida evitakse digimaailmas. Eelmainitud uuringust selgus ka, et vaid harva osati internetist videote vaatamist bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega seostada [57].

Kuigi kõige suurem keskkonnamõju tekib IKT (siin ja edaspidi: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) seadmete tootmisest ning kasutamise mõju moodustab kuni 25% seadme tervikjalajäljest [37] [58], võib arvata, IKT seadmete kasutamise mõju tervikuna ei ole veel põhjalikult uuritud.

Lihtsustatult vaadelduna veedab täiskohaga töötav inimene kolmandiku ööpäevast töökeskkonnas, umbes kolmandiku magades ja veel kolmandiku vaba aega veetes, mis võib sisaldada mitmesuguseid tegevusi. Kuidas mõjutavad tööalased, vaba aja veetmise või isegi magamisharjumused keskkonda infotehnoloogia kaudu?

Harjumused tööl ja IT keskkonnajalajälg

Tööl (see tähendab tööajal või töökohas või tööajal töökohas) IT alaste harjumuste, mis keskkonnale mõju avaldavad, vaatlemisel ei tohi ära unustada, et tööl on inimestel laias laastus kahesuguseid harjumusi sõltuvalt sellest, kas nad on rohkem tööandja või töötaja rollis. Ettevõtetes või riigiasutustes juhtivatel kohtadel töötavate inimeste harjumused võivad suuresti erineda teiste töötajate omadest, sest nemad peavad käituma mitte üksnes enda vajadustest lähtuvalt, vaid sageli terve organisatsiooni huvide ja harjumustega kooskõlas. Nii võivad protsessid, mida juhtivatel tasanditel kujundatakse nii soodustada kui pärssida harjumuste teket ülejäänud organisatsioonis ning need võivad mõju avaldada paljude teiste inimeste harjumustele.

Seadmete soetamisharjumused

Juhtide harjumus tegelikke vajadusi võimalikult täpselt kaardistada ning neid ostetavate töövahendite, materjalide ja toodete, tellitavate teenuste ning hangete kinnitamisel arvesse võtta, mõjutab seda, kas IKT vahendid, mida kasutatakse, vastavad nende kasutusotstarbele ega ole ostetud liiaga. Näiteks ei peaks hankima suurema jõudlusega seadmeid kui tööks vaja on [37]. Arvutimonitoride keskkonnajalajälg on sülearvutitega sarnane, kuid kuna sageli kasutavad töötajad mitut monitori, on monitoride summaarne keskkonnajalajälg suurem [37], seega peaks kaaluma, kas lisamonitori kasutamine on õigustatud või see leiab vähe või üldse mitte kasutust või ei kasvata efektiivsust. Õppides efektiivselt kasutama vaid üht monitori ja seadet, jagades seadme kasutamist ja pikendades seadme kasutusaega, saab vähendada IT keskkonnajalajälge [58].

Seadmete heaperemehelik kasutamine

Seadmete heaperemehelik kasutamine pikendab seadmete eluiga ning vähendab seega nende keskkonnajalajälge. Edinburgh ülikooli raporti kohaselt võib arvuti ja monitoride kasutusea pikendamine neljalt kuuele aastale vältida 190 kg süsinikdioksiidi ekvivalendi emissooni [59] [60].

Lõunapausi või mistahes pikema pausi ajaks on keskkonnasõbralik harjumus arvuti, monitor ja muud lisaseadmed, näiteks printerid uinutada. Nii tarbivad nad vähem elektienergiat [58].

E-kirjade, koosolekumärkmete ja dokumendimustandite paberile printimine

Töötajate printimisharjumuste mõjutamine on samuti juhtide pädevuses nii töökorraldusreeglite sõnastamise kaudu, eeskuju näitamisega kui ka alternatiivsete viiside ja vahendite võimaldamine. Näiteks saab võimaldada dokumentide digitaalse kinnitamise ning dokumentide ülevaatamiseks enne lõplikku versiooni ei ole tingimata vaja neid välja printida. Koosolekuid saab kokku kutsuda arvutiga varustatud ruumis, nii et iga sõnavõtja saab vajaliku info vahetul, digitaalsel kujul, mida pole vaja ettekandeks välja printida ning teateid ja kuulutusi edastada postilistiga, selmet need paberil stendile riputada.

Isegi kui materjalide paberile printimisel ollakse säästlikud ja konservatiivsed, on printerite jäetav keskkonnajalajälg võrdlemisi suur, sest enamuse tööajast printerid kasutust ei leia [37].

Digiprügi tekkimise vältimine ja selle kustutamine

Juhtivatelt tasanditelt lähtuvaks harjumuseks, mis levib läbi kogu organisatsiooni, võib pidada ka suhtumist kasutult seisvatesse failidesse, rämpsposti, kasututesse e-kirjadesse ja muusse digiprügisse. Eesti riigisektoris tegeldakse vaid üksikutes asutuses digiprügi regulaarse kustutamisega kogu aasta vältel [37]. Ometi oleks see lihtsasti reguleeritav nii pelgalt töökorralduslikult kui ka automatiseerides kettaruumi puhastust. Praegu väljendub digiprügi keskkonnamõju andmekeskuste ja serveriruumide jalajäljes [37]. See, kas ja kuidas on seadistatud rämpspostifilter või kas on lubatud või aktsepteeritud kasutute failide ja koopiate loomine või e-kirjade ja sõnumite saatmine või kuidas on korraldatud kasutu info tekkimise vältimine või kustutamine, võib mõjutada tekkiva digiprügi hulka märkimisväärselt. Politsei ja Piirivalveameti iga-aastaste digikoristuspäevade raames vabastatakse 1-2 terabaiti kettaruumi, mistõttu pole tarvis olnud mitmeid aastaid kettaruumi juurde soetada [37]. OVO Energy 2019. aastal avaldatud uuringu kohaselt saadavad britid igapäevaselt üle 64 miljoni kasutu e-kirja, mille kõige sagedasemaks sisuks on sotsiaalsed viisakused [61]. Kui iga britt saadaks päevas ühe kasutu e-kirja vähem, siis oleks aastane süsinikemissioon 16 433 tonni võrra väiksem [61]. Mõistagi võib e-kirja saatmise süsinikemissioon varieeruda tulenevalt selle sisust, kõikudes 0,03 g ja 26 g vahel [62] või (varasematel andmetel) ulatuda isegi 50 grammini [59]. Kuigi mõningatel hinnangutel on need numbrid ülepaisutatud ning praegune e-kirja saatmise keskkonnajalajälg on väiksem [63], ei muuda see soovitust kujundada endale hea harjumus enda järelt digikeskkonnas koristada. Keskkonajalajälje vähendamiseks võiks veel kaaluda e-kirja manuste asemel linkide kasutamist, kirja saatmine võimalikult vähestele inimestele ning postilistidest, mida enam ei loeta, lahkumine [59].

Tarkvara loomine ja valimine

See, millist tarkvara ja kuidas kasutatakse, võib samuti mõjutada keskkonnajalajälge. Kuigi tarkvaralahenduste mõju keskkonnale ei peeta teiste mõjuritega suureks, mõjutab kasutatav tarkvara otseselt seadmete energiakasutust [37]. Seega mõjutavad tarkvaraarendajate harjumused lahenduste loomisel ning tellijate teadlikkus ja harjumus küsida või mitte küsida loodava tarkvara keskkonnamõju kohta suhteliselt otseselt IT keskkonnajalajälge. Roheliste arenduspraktikate hulka kuulub näiteks nii piltide suuruse optimeerimine [64], kriitilise päringuahela vältimine [64], kasutust mitteleidva CSS eemaldamine [64] aga ka näiteks ebavajalike andmete jälgimise vältimine [65] . Riigisektoril soovitatakse eelistada modulaarse struktuuriga tarkvara ning eelistada tarkvara loomisel minimaalse töötava toote loomist, vältimaks ebavajaliku funktsionaalsuse loomist [37].

Nagu ka seadmete hooldamise puhul, väldib ka tarkvarasüsteemi regulaarne hooldus selle täiendava keskkonnamõju tekkimist pärandvaraks muutumise tõttu [37].

Rööprähklemine ja rakenduste hulgi- ning pidevvjooksutamine

Pole vist olemas inimest, kes täidab oma tööoperatsioone kasutades vaid üht arvutiprogrammi või üht veebilehitseja akent korraga. Tööl tuleb ette mitmeid tõrkeid või ooteperioode ning ajendatuna soovist olla efektiivsemad, hakatakse ülesannete vahel rööprähkema. Rööprähklemise kaasnähtusena paljunevad arvutiekraanil nagu nõiaväel veebilehitseja aknad ning jooksutatakse mitmeid suuri ja nõudlikke programme korraga. Väidetavalt on 55% inimestest veebilehitseja akende sulgemisega probleem, sest avatud lehtedel sisaldub info, mida potentsiaalselt vajatakse [66]. 30% inimestest on veebilehitseja avatud akende kumuleerumine probleemiks ning veerandil inimestest tekitab see arvuti jõudlusprobleeme või kokkujooksmist [66].

Elustiil ja vabaajaharjumused ning IT keskkonnajalajälg

Nii nagu tööl, on ka kodus digiprügi tekkimise kontrolli all hoidmise harjumus IT keskkonnajalajälje mõistes tänuväärne tegu. Kodus ja vaba aega veetes lisanduvad aga veel mõned harjumused, mis võivad IT keskkonnajalajälge mõjutada.

Harjumus seadmeid osta

Kui tööelus langeb vastutus seadmete hankimiseks enamasti juhtidel, siis eraelus tuleb need otsused teha igaühel endal. Harjumus sageli uus nutitelefon soetada, ei ole keskkonnasõbralik: uue nutitelefoni esimese kasutusaasta süsinikemissioon on mõningatel andmetel 85 kg, millest lõviosa (95%) on seotud tootmisprotsessidega [67].

IT seadmete ostul on heaks harjumuseks analüüsida, millist seadet tegelikult vajatakse, mitte tugineda pelgalt hinnale või sotsiaalsele survele. Samuti läbi mõtlemine, kuidas ja kus saab seadet hooldada, parandada ja utiliseerida, et see leiaks kasutust võimalikult kaua ning leiaks taaskasutuse kas varuosade või materjalina. Tarbijate jaoks otsustamise lihtsustamiseks on Euroopa juhtivad telekomiettevõtted osa eeltööd andmete hankimisel ära teinud ja välja töötanud Eco Ratingu [68]. Keskkonnajalajälje vähendamiseks on soovitatav ka ostmisel eelistada teise ringi seadmeid ning ostetud seadmeid kauem kasutada [69] [58].

Sotsiaalmeedia ja videostriiming

Lisaks isiklikele e-kirjadele lisandub kodustes harjumustes ka sotsiaalmeedia faktor. Sotsiaalmeedia kasutamine on saanud moel või teisel osaks kõigi meie elust ning paljudele inimestele on sotsiaalmeedia sisu loomine elustiiliks või otseseks tuluallikaks. Nooremad põlvkonnad ongi üles kasvanud, olles sotsiaalmeedias pidevalt ühendunud ega oska teistsugust elu ette kujutada.

Tulenevalt andmekeskuste säästlikumaks muutumisest ning tehnoloogiate kiirest arengust ei ole ilmselt ükski number sotsiaalmeedia süsinikemissiooni kohta väga täpne, seda enam, et see sõltub ka sellest, milliste seadmetega sotsiaalmeediat kasutatakse (näiteks 50-tollise ekraaniga LED televiisor tarbib ca 100 korda ja sülearvuti ca 5 korda rohkem elektrienergiat kui nutitelefon [63]). Mitte vähem oluline pole ka arvutusmetoodika ja ka otsesed arvutusvead (näiteks MBps - megabaiti sekundis ja Mbps - megabitti sekundis omavahel segi ajamine), millele nende numbrite väljakäimisel tuginetakse ja millest tulenevalt võivad kalkuleeritud emissioonid väga olulisel määral kõikuda [63]. Mõnedel 2021. aasta andmetel on ühe minuti Tik Toki sisu tarbimisel heitekogus CO2 ekvivalendi grammides 2,63, Redditi sisu tarbimisel 2,48, Instagrami puhul 1,05, Facebooki puhul 0,79 Twitteri puhul 0,6, Twitchi puhul 0,55 ja Youtube'i puhul 0,46 [70] [71]. Kuigi nendest andmetest nähtub, et videote vaatamine on suhteliselt madala emissiooniga tegevus ja kindlasti on sel keskkonnale väiksem mõju kui kinno sõitmisel, siis valides videote vaatamiseks väiksema ja eneriasäästlikuma ning väiksema ekraaniga seadme, on võimalik videote vaatamise keskkonnamõju veelgi kahandada [63]. Milline muusika või filmide tarbimise viis on keskkonnajalajälge silmas pidades kõige mõistlikum, sõltub ka sellest, mitu korda muusikapala kuulatakse või filmi vaadatakse - mõnikord võib olla mõistlikum soetada film või muusika hoopis füüsilisel kandjal [59]. Sotsiaalmeedia rakendusi saab muuta vähem keskkonnakulukaks, keelates ebavajalikud pilvevarundused ja rakenduste automaatse uuendamise käivitamisel [59].

Mängurlus

Väga tavaline vaba aja veetmise viis on arvutimängude mängimine. Võimsad mänguriarvutid ja suured monitorid on lõppkasutaja seadmetest suurimad elektrienergia tarbijad [69]. Keskkonnajalajälg on üldreelina sõltuv seadmest endast, mida kasutatakse, seadme kasutamise kestusest ning võrgu, serverite ja andmekeskuste kasutusmäärast [69]. Mängurluse keskkonnajalajälje vähendamiseks ca 2% võrra saab näiteks mängurluseks tarvilku elektrienergia toota taastuvallikatest [69]. Mängude voogedastamine ei pruugi olla sugugi nii keskkonnakulukas kui võiks arvata - tänu videokompressioonile ei tekita see väga suurt andmeliiklust, palju keskkonnakulukam osa on mängude uuendamine, mis eeldab väga suurte andmemahtude edastamist iga mõne nädala tagant [59].

Rakenduste pidevjooksutamine ja soovimatute rakenduste tolereerimine

Nii nagu kasutud failid ja e-kirjad, on omamoodi digiprügiks ka soovimatud rakendused. Digiajastu inimese rutiinne harjumus võiks olla oma seadmete nii riistvaralisest kui tarkvaralisest seisundist teadlik olek ning tarkvaralise digiprügi koristamine. See mitte ainult ei vähenda keskkonnajalajälge, vaid on ka seadmete turvalisuse seisukohalt oluline. Isegi kui rakendused, mis seadmetes on, pole soovimatud, võivad nad soovimatult käituda. Mõned rakendused käivituvad vaikimisi koheselt seadme käivitumisel, kuigi ei tarvitse. Teised rakendused on seadmetesse juba eelpaigaldatud ja isegi kui neid ei kasutata, töötavad need taustal ja / või küsivad uuendusi, kulutades nii ressursse ja suurendades keskkonnajalajälge.

10-24% Android seadmetest võib sisaldada vähemalt üht soovimatut rakendust [72]. Heaks harjumuseks on arvuti ja telefoni seadeid aeg-ajalt üle vaadata ning oma seadmeid vajadusel uuesti seadistada. Soovimatuteks rakendusteks, mis kipuvad ise käivituma ja kulutavad ressursse võivad olla rakenduste eelpaigaldatud prooviversioonid või mingid tugiprogrammid [73]. Ressursse tarbivad ka rakendused, mida enam ei kasutata või kasutatakse haruharva. Tarkvaraarendusettevõtte Simform andmetele tuginedes keskmisel inimesel telefoni installeeritud 40 rakendust [74]. 89% ajast, mis rakendusi kasutades veedetakse, jaguneb aga vaid umbes 18 rakenduse vahel, seega üle poole rakendustest, mis telefoni installeeritud on, enamasti kasutust ei leia [74].

Seoses sellega, et tarkvara, sealhulgas operatsioonisüsteemid on muutunud tootest teenuseks ning tarkvarauuendusteks vahetatakse infot teenusepakkuja serveritega tihti, tõstatub küsimus mitte ainult soovimatu, vaid igasuguse tarkvara keskkonnajalajälje kohta. Microsoft on teada andnud, et alates Windows 11 versioonist 22H2 on Windows Update süsinikteadlik ning loob ise eeldused süsinikemissiooni vähendamiseks ajastades uuendusi ja muutes ekraani ja passiivoleku vaikeseadeid [75].

Magamisharjumused ja IT keskkonnajalajälg

Pikemaks ajaks arvutist eemale minnes, näiteks magama minnes, on heaks harjumuseks see välja lülitada. Oxfordi ülikooli mõõtmised näitasid, et ülikoolis kasutusel olevad lauaarvutid tarbisid aktiivse kasutamise vältel umbes 40W elektrienergiat, energiasäästurežiimil 15W ja 2W välja lülitatuna [58]. See viimane 2W energiakulu kadus pärast arvutite seinapistikutest väljatõmbamist [58]. Seega keskkonnajalajälge öösel, magades, võib mõjutada mitte üksnes see, kas arvuti lülitatakse ööseks välja, vaid kas ta eemaldatakse ka vooluvõrgust. Sülearvutite puhul on pigem ohutusaspektist heaks harjumuseks laadija arvutist ööseks lahti ühendada ning arvuti välja lülitada [58].

Mõnedel inimestel on magama jäämisel ja / või magades une soodustamiseks harjumus mängida taustamuusikat [59]. Kui eesmärk on tarbida vaid audiosisu, siis tuleks seda teha nii, et ei tekiks ebatarvilikku andmesidekoormust näiteks video edastamisest, mida ei vajata [63]. Samuti oleks abi videote automaatse käivitumise / mängimise keelamisest oma kasutatavas rakenduses [59].

Kokkuvõte

Töös anti põgus ülevaade IKT ja keskkonnamõjude temaatikast. Suurematest mõjualadest kõige rohkem on uuritud CO2 emissiooni. IKT valdkonnal on võimekusi emissiooni vähendada, ent kui riigi infrastruktuur pole suuteline neid lahendusi toetama, võib kasu asemel oodata kahju. Sarnane muster kordub IKT energiatarbimise problemaatika juures. Kuigi tehnoloogilised lahendused suudavad pakkuda kokkuhoiukohti, ei suudeta vananenud infrastruktuuri või kohaldamata seadusandluse tõttu kõiki neid veel kasutusele võtta. Positiivse näitena IKT kasutamisest keskkonna hüvanguks tutvustatakse töös aga Eestiski kasutusel olevat keskkonnaseire programmi.

IKT seadmete elutsükli keskkonnamõju on üks vähem uuritud valdkondadest. Kui seadmete kasutamise keskkonnamõju on uuritud ja selles vallas on riigid koostamas parendavaid poliitikaid, on seadmete tootmisel ja prügi käitlemisel edusamme vähe. Keerukus seisneb ka selles, et need protsessid toimuvad suures mahus arengumaades, kus vähe arenenud infrastruktuur ja teist laadi vaated sotsiaalkaitsele seavad piirangud sellele, mida üldse on võimalik muuta. Siin puutub IKT valdkond kokku toorme kaevandamist ja seadmete taaskasutamist reguleerivate valdkondadega ning probleemide lahendamiseks on vaja koostöötahet ning seadusandluse ja tööprotsesside jõulist muutmist maailma eri paigus.

Töös vaadeldud teemadest kõige vähem on uuritud IKT mõju elustiilile ning uute elustiilivalikute mõju keskkonnale. Arvestades, et nutiseadmete ja nutika tehnika kättesaadavus ainult kasvab, on see valdkond, mille vastu võib oodata huvi kasvu.

IKT keskkonnamõju temaatika on väga lai ja mitmetahuline ning igas tutvustatud alateemas on võimalik minna süvitsi. Ülevaatest nähtub, et kui tahta IKT võimalusi keskkonna heaolu parandamiseks maksimaalselt ära kasutada ja vältida tagasilöögiefekti, tuleb panustada uurimistöösse ning uute ja kestlike tehnoloogiliste lahenduste arendamisse.

Kasutatud materjalid

  1. ↑ 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 OECD, "Impacts of Information and Communication Technologies on Environmental Sustainability: Speculations and Evidence", Report to the OECD. [www] https://www.oecd.org/sti/inno/1897156.pdf. Kasutatud: 24.02.2023.
  2. ↑ Becchetti, L. ja Auci, S., "The Stability of the Adjusted and Unadjusted Environmental Kuznets Curve," FEEM Working Paper No. 93.05 (2005). doi: https://dx.doi.org/10.2139/ssrn.771227. Kasutatud: 14.04.2023.
  3. ↑ Ozcan, B. ja Apergis, N., "The Impact of Internet Use on Air Pollution: Evidence from Emerging Countries," Environmental Science and Pollution Research, 25(5), 4174-4189 (2018). doi: https://doi.org/10.1007/s11356-017-0825-1. Kasutatud: 14.04.2023.
  4. ↑ Freitag, C., Berners-Lee, M., "The Climate Impact of ICT: A Review of Estimates, Trends and Regulations" arXiv:2102.02622 [physics.soc-ph], (2020). doi: https://doi.org/10.48550/arXiv.2102.02622. Kasutatud: 15.04.2023.
  5. ↑ 5.0 5.1 5.2 Malmodin, J., ja Lundén, D., "The Energy and Carbon Footprint of the Global ICT and E&M Sectors 2010–2015," Sustainability, 10(9), 3027 (2018). doi: https://doi.org/10.3390/su10093027. Kasutatud: 16.04.2023.
  6. ↑ Moyer, J. D. ja Hughes, B. B., "TICTs: Do They Contribute to Increased Carbon Emissions?" Technological Forecasting and Social Change, 79(5), 919-931 (2012). doi: https://doi.org/10.1016/j.techfore.2011.12.005. Kasutatud: 15.04.2023.
  7. ↑ Higón, D. A., Gholami, R., ja Shirazi, F., "ICT and Environmental Sustainability: A Global Perspective," Telematics and Informatics, 34(4), 85-95 (2017). doi: https://doi.org/10.1016/j.tele.2017.01.001. Kasutatud: 15.04.2023.
  8. ↑ Majeed, M. T., "Information and Communication Technology (ICT) and Environmental Sustainability in Developed and Developing Countries," Pakistan Journal of Commerce and Social Sciences, 12(3), 758-783 (2018). [www] https://www.proquest.com/scholarly-journals/information-communication-technology-ict/docview/2176620886/se-2. Kasutatud: 15.04.2023.
  9. ↑ Monzón, A., Garcia-Castro, Á. ja Valdes, C., "Methodology to Assess the Effects of ICT-measures on Emissions. The Case Study of Madrid," Procedia Engineering, 178 (2017), 13-23. doi: https://doi.org/10.1016/j.proeng.2017.01.054. Kasutatud: 14.04.2023.
  10. ↑ Stewart, K., "Assessing the Carbon Impact of ICT Measures: A Case Study Investigation Using Latis Model", International Journal of Transportation Science and Technology, 4(3), 277-294 (2015). doi: https://doi.org/10.1260/2046-0430.4.3.277. Kasutatud: 14.04.2023.
  11. ↑ Borggren, C., Moberg, Å., Räsänen, M., Finnveden, G., "Business Meetings at a Distance – Decreasing Greenhouse Gas Emissions and Cumulative Energy Demand?" Journal of Cleaner Production, 41 (2013), 126-139. doi: https://doi.org/10.1016/j.jclepro.2012.09.003. Kasutatud: 15.04.2023.
  12. ↑ Cerqueira, E.D., Motte-Baumvol, B., Chevallier, L.B., Bonin, O., "Does Working from Home Reduce CO2 Emissions? An Analysis of Travel Patterns as Dictated by Workplaces," Transportation Research Part D: Transport and Environment, 83 (2020), 1-12. doi: https://doi.org/10.1016/j.trd.2020.102338. Kasutatud: 15.04.2023.
  13. ↑ Al-Mulali, U., Sheau-Ting, L. ja Ozturk, I., "The Global Move toward Internet Shopping and Its Influence on Pollution: An Empirical Analysis" Environmental Science and Pollution Research, 22, 9717–9727 (2015). doi: hhttps://doi.org/10.1007/s11356-015-4142-2. Kasutatud: 15.04.2023.
  14. ↑ Chowdhury, G., "An Agenda for Green Information Retrieval Research," Information Processing & Management, 48(6), 1067-1077 (2012). doi: https://doi.org/10.1016/j.ipm.2012.02.003. Kasutatud: 15.04.2023.
  15. ↑ Stewart, K., "Feuerriegel, S., Bodenbenner, P. ja Neumann, D., "Value and Granularity of ICT and Smart Meter Data in Demand Response Systems," Energy Economics, 54, 1-10 (2016). doi: https://doi.org/10.1016/j.eneco.2015.11.016.. Kasutatud: 14.04.2023.
  16. ↑ Schluep, M., Hagelüken, C., Kuehr, R., Magalini, F., Maurer, C., Meskers, C., Thiébaud (-Müller), E., Wang, F., Recycling - from e-waste to resources, United Nations Environmental Program (UNEP) & United Nations University (UNU), 2009, lk 7. Loetud aadressil: https://www.researchgate.net/publication/278849195_Recycling_-_from_e-waste_to_resources. Kasutatud: 16.04.2023.
  17. ↑ 17.0 17.1 17.2 IEA, "https://www.iea.org/reports/data-centres-and-data-transmission-networks", Report. [www] https://www.iea.org/reports/data-centres-and-data-transmission-networks. Kasutatud: 14.04.2023.
  18. ↑ Statista, "Average number devices and connections per person worldwide in 2018 and 2023". [www] https://www.theguardian.com/environment/2020/jan/06/why-irish-data-centre-boom-complicating-climate-efforts . Kasutatud: 16.04.2023.
  19. ↑ UK Parliament, "Energy consumption of ICT". [www] https://post.parliament.uk/research-briefings/post-pn-0677/. Kasutatud: 16.04.2023.
  20. ↑ Financial Times, "Viral cat videos and the true carbon cost of spiralling data use". [www] https://www.ft.com/content/68b38ac2-fced-11e6-8d8e-a5e3738f9ae4. Kasutatud: 16.04.2023.
  21. ↑ European Energy Innovation, "How IoT will play a crucial role in slashing energy use". [www] https://www.europeanenergyinnovation.eu/Articles/Summer-2016/How-IoT-will-play-a-crucial-role-in-slashing-energy-use. Kasutatud: 16.04.2023.
  22. ↑ Energy Star, "Why ENERGY STAR?". [www] https://www.energystar.gov/products/computers. Kasutatud: 16.04.2023.
  23. ↑ Cloudwards, "What is Green Cloud Storage & Which Providers Offer It in 2023?". [www] https://www.cloudwards.net/what-is-green-cloud-storage/. Kasutatud: 16.04.2023.
  24. ↑ The Guardian, "Why Irish data centre boom is complicating climate efforts". [www] https://www.theguardian.com/environment/2020/jan/06/why-irish-data-centre-boom-complicating-climate-efforts. Kasutatud: 17.03.2023.
  25. ↑ Denis Naughten, "Data centres pushing up electricity costs for families". [www] https://denisnaughten.ie/2022/03/28/data-centres-pushing-up-electricity-costs-for-families-naughten/. Kasutatud:17.03.2023.
  26. ↑ EnergyTech, "Ireland's Data Center Power Crunch: Dublin Grapples With Cloud Growth, Utility Constraints". [www] https://www.energytech.com/microgrids/article/21247649/data-center-power-crunch-dublin-grapples-with-cloud-growth-utility-constraints. Kasutatud: 17.03.2023.
  27. ↑ Financial Times, "European ammunition maker says plant expansion hit by energy-guzzling TikTok site". [www] https://www.ft.com/content/f85aa254-d453-4542-a50e-fa1171971ab0. Kasutatud: 14.04.2023.
  28. ↑ 28.0 28.1 Yale, "Waste Heat: Innovators Turn to an Overlooked Renewable Resource", Published at the Yale School of the Environment. [www] https://e360.yale.edu/features/waste-heat-innovators-turn-to-an-overlooked-renewable-resource. Kasutatud: 12.03.2023.
  29. ↑ BBC, "Tiny data centre used to heat public swimming pool" [www] https://www.bbc.com/news/technology-64939558. Kasutatud: 23.03.2023.
  30. ↑ Climate Neutral Data Centre Pact [www] https://www.climateneutraldatacentre.net. Kasutatud: 14.04.2023.
  31. ↑ Earth.Org, "Uncovering the Environmental Impact of Cloud Computing". [www] https://earth.org/environmental-impact-of-cloud-computing/. Kasutatud: 16.04.2023.
  32. ↑ Microsoft Azure, "The carbon benefits of cloud computing?". [www] https://download.microsoft.com/download/7/3/9/739BC4AD-A855-436E-961D-9C95EB51DAF9/Microsoft_Cloud_Carbon_Study_2018.pdf. Kasutatud: 16.04.2023.
  33. ↑ Google, "DeepMind AI reduces energy used for cooling Google data centers by 40%" [www] https://blog.google/outreach-initiatives/environment/deepmind-ai-reduces-energy-used-for/. Kasutatud: 16.04.2023.
  34. ↑ Jäätmeseadus. Vastu võetud 28.01.2004. RT I 2004, 9, 52. Kasutatud 24.04.2023.
  35. ↑ 35.0 35.1 B. Krumay, R. Brandtweiner, "Measuring the Environmental Impact of ICT Hardware", International Journal of Sustainable Development and Planning, vol. 11, no. 6 (2016), p 1064–1076. https://www.witpress.com/elibrary/sdp-volumes/11/6/1405. Kasutatud: 22.04.2023.
  36. ↑ F. Guldbrandsson, P. Bergmark "Opportunities and Limitations of Using Life Cycle Assessment Methodology in the ICT Sector", 2012. Loetud aadressil https://www.ericsson.com/en/reports-and-papers/research-papers/opportunities-and-limitations-of-using-life-cycle-assessment-methodology-in-the-ict-sector. Kasutatud: 22.04.2023.
  37. ↑ 37.00 37.01 37.02 37.03 37.04 37.05 37.06 37.07 37.08 37.09 37.10 37.11 37.12 Ernst & Young, "Digiriigi keskkonnasõbralikkuse hetkeolukorra ja võimaluste analüüs," Majandus- ja Kommunikatsioonimisinsteerium, lõpparuanne, juuni 2022. Kasutatud: 15.04.2023. [Online]. https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/rohedigi
  38. ↑ 38.0 38.1 L. M. Hilty, R. Hischier, T. F. Ruddy, C. Som, "Informatics and the Life Cycle of Products", 2009, iEMSs 2008: International Congress on Environmental Modelling and Software.
  39. ↑ 39.0 39.1 39.2 "Digital economy growth and mineral resources: implications for developing countries", UNCTAD, Division On Technology And Logistics. Technical Note No16, unedited. TN/UNCTAD/ICT4D/16 December 2020.
  40. ↑ P. Chancerel, M. Marwede, N. F. Nissen, K-D. Lang, "Estimating the quantities of critical metals embedded in ICT and consumer equipment", Resources, Conservation and Recycling 98, 2015, lk 9–18.
  41. ↑ H-M. Kim, D. Jariwala. "The Not-So-Rare Earth Elements: A Question of Supply and Demand", 2021. Kleinman Center for Energy Policy. Loetud aadressil: https://kleinmanenergy.upenn.edu/research/publications/the-not-so-rare-earth-elements-a-question-of-supply-and-demand/. Kasutatud: 22.04.2023.
  42. ↑ L. Jacobsoon, "Copper with a Cost. Human rights and environmental risks in the mineral supply chains of ICT: A case study from Zambia." Swedwatch 94. 2019.
  43. ↑ "Konfliktipiirkonnast pärit mineraalide vastutustundlik hankimine". Loetud aadressil: https://www.europarl.europa.eu/news/et/press-room/20170308IPR65672/konfliktipiirkonnast-parit-mineraalide-vastutustundlik-hankimine. Kasutatud: 22.04.2023.
  44. ↑ "One Global Definition of E-waste", Solving the E-Waste Problem (STEP) White Paper. United Nations University, 3. juuni 2014. Loetud aadressil: https://www.step-initiative.org/files/_documents/whitepapers/StEP_WP_One%20Global%20Definition%20of%20E-waste_20140603_amended.pdf. Kasutatud 22.04.2023.
  45. ↑ M. Heacock, C.B. Kelly, K.A. Asante, L.S. Birnbaum, Å.L. Bergman, M.N. Bruné, I. Buka, D.O. Carpenter, A.M. Chen, X. Huo et al. "E-Waste and Harm to Vulnerable Populations: A Growing Global Problem", Environmental Health Perspectives, 124 (2016), p. 550–555.
  46. ↑ 46.0 46.1 46.2 M. Khan, R. Malik. "Environmental and Health Effects: Exposure to E-waste Pollution", 2019.
  47. ↑ 47.0 47.1 Keskkonnaministeerium, "Keskkonnamõju ja seire" [www] https://envir.ee/keskkonnakasutus/keskkonnaseire. Kasutatud: 15.04.2023.
  48. ↑ Roberts, S., „Measuring the Relationship between ICT and the Environment", OECD Digital Economy Papers, 162, OECD Publishing, Paris, (2009). doi: https://doi.org/10.1787/221687775423. Kasutatud: 15.04.2023.
  49. ↑ 49.0 49.1 49.2 Parra, L., „Remote Sensing and GIS in Environmental Monitoring“, Applied Sciences, 12(16), 8045, (2022). doi: https://doi.org/10.3390/app12168045. Kasutatud: 15.04.2023.
  50. ↑ 50.0 50.1 W. Turner, C. Rondinini, N. Pettorelli, B. Mora, A.K. Leidner, Z. Szantoi et al., „Free and open-access satellite data are key to biodiversity conservation ", Biological Conservation, 182, 173-176, (2015). doi: https://doi.org/10.1016/j.biocon.2014.11.048. Kasutatud: 17.04.2023.
  51. ↑ 51.0 51.1 51.2 Lloret, J., Garcia, M., Bri, D., Sendra, S., „ A Wireless Sensor Network Deployment for Rural and Forest Fire Detection and Verification“, Sensors , 9, 8722-8747 (2009). doi: https://doi.org/10.3390/s91108722. Kasutatud: 15.04.2023.
  52. ↑ Fortelli, A., Fedele, A., De Natale, G., Matano, F., Sacchi, M., Troise, C., et al., „Analysis of Sea Storm Events in the Mediterranean Sea: The Case Study of 28 December 2020 Sea Storm in the Gulf of Naples, Italy,“ Applied Sciences, 11(23), 11460 (2021). doi: https://doi.org/10.3390/app112311460. Kasutatud: 15.04.2023.
  53. ↑ 53.0 53.1 53.2 53.3 Zhu, X., GIS for Environmental Applications - A Practical Approach, London: Routledge, (2016).
  54. ↑ Keskkonnaministeerium, "KESE" [www] https://kese.envir.ee/. Kasutatud: 15.04.2023.
  55. ↑ Keskkonnaagentuur, "EELIS Infoleht" [www] https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?id=-924928823&state=2;-924928823;est;eelisand. Kasutatud: 15.04.2023.
  56. ↑ Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, "eElurikkus" [www] https://elurikkus.ee/observations/add. Kasutatud: 15.04.2023.
  57. ↑ 57.0 57.1 57.2 Turu-uuringute AS, "Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring," Keskkonnaministeerium, august 2022. Kasutatud: 07.04.2023. [Online]. Kättesaadav: https://envir.ee/kaasamine-keskkonnateadlikkus/keskkonnateadlikkus/uuringud
  58. ↑ 58.0 58.1 58.2 58.3 58.4 58.5 58.6 "Environmental impact of IT: Desktops, laptops and screens," IT Services, 13.04.2022. [Online]. Kättesaadav: https://www.it.ox.ac.uk/article/environment-and-it. Kasutatud: 18.04.2023.
  59. ↑ 59.0 59.1 59.2 59.3 59.4 59.5 59.6 59.7 S. Griffiths. "Why your internet habits are not as clean as you think," BBC Future, 06.03.2020. [Online]. Kättesaadav: https://www.bbc.com/future/article/20200305-why-your-internet-habits-are-not-as-clean-as-you-think. Kasutatud: 15.04.2023.
  60. ↑ J. Hart, Carbon Emission Implications of ICT Re-use at the University of Edinburgh, 07.2016. [Online]. Kättesaadav: http://ieeeauthorcenter.ieee.org/wp-content/uploads/IEEE-Reference-Guide.pdf. Kasutatud: 18.04.2023.
  61. ↑ 61.0 61.1 "'Think Before You Thank': If every Brit sent one less thank you email a day, we would save 16,433 tonnes of carbon a year – the same as 81,152 flights to Madrid - OVO Group," OVO Energy, 26.11.2019. [Online]. Kättesaadav: https://company.ovo.com/think-before-you-thank-if-every-brit-sent-one-less-thank-you-email-a-day-we-would-save-16433-tonnes-of-carbon-a-year-the-same-as-81152-flights-to-madrid/. Kasutatud: 15.04.2023.
  62. ↑ S. Walkley, "The Carbon Cost of an Email: Update! - the carbon literacy project," The Carbon Literacy Project - Relevant climate change learning for everyone, 09.2022. [Online]. Kättesaadav: https://carbonliteracy.com/the-carbon-cost-of-an-email/. Kasutatud: 15.04.2023.
  63. ↑ 63.0 63.1 63.2 63.3 63.4 G. Kamiya, "The carbon footprint of streaming video: fact-checking the headlines - analysis," IEA, 11.12.2020. [Online]. Kättesaadav: https://www.iea.org/commentaries/the-carbon-footprint-of-streaming-video-fact-checking-the-headlines. Kasutatud: 15.04.2023.
  64. ↑ 64.0 64.1 64.2 "8 docs tagged with 'web'," Green Software Patterns, 2023. [Online]. Kättesaadav: https://patterns.greensoftware.foundation/tags/web. Kasutatud: 16.04.2023.
  65. ↑ "9 docs tagged with 'role:software-engineer'," Green Software Patterns, 2023. [Online]. Kättesaadav: https://patterns.greensoftware.foundation/tags/role-software-engineer. Kasutatud: 16.04.2023.
  66. ↑ 66.0 66.1 M. Wilson. "The twisted psychology of browser tabs—and why we can't get rid of them," 13.05.2021. [Online]. Kättesaadav: https://www.fastcompany.com/90635776/the-twisted-psychology-of-browser-tabs-and-why-we-cant-get-rid-of-them. Kasutatud: 18.04.2023.
  67. ↑ P. Lee, C. Calugar-Pop, A. Bucaille, S. Raviprakash. "Making smartphones sustainable: Live long and greener," Deloitte Insights, 20.06.2022. [Online]. Kättesaadav: https://www2.deloitte.com/uk/en/insights/industry/technology/technology-media-and-telecom-predictions/2022/environmental-impact-smartphones.html. Kasutatud: 16.04.2023.
  68. ↑ "Evaluating environmental impact of smartphones," Eco Rating, 2023. [Online]. Kättesaadav: https://www.ecoratingdevices.com/. Kasutatud: 16.04.2023.
  69. ↑ 69.0 69.1 69.2 69.3 "A quick guide to your Digital Carbon Footprint - Ericsson," Ericsson, 2020. [Online]. Kättesaadav: https://www.ericsson.com/en/reports-and-papers/industrylab/reports/a-quick-guide-to-your-digital-carbon-footprint. Kasutatud: 16.04.2023.
  70. ↑ K. Derudder. "What is the environmental footprint for social media applications? 2021 Edition," Greenspector, 27.10.2021. [Online]. Kättesaadav: https://greenspector.com/en/social-media-2021/. Kasutatud: 16.04.2023.
  71. ↑ Published by S. Dixon. "Social Media app CO2 emissions 2021," Statista, 08.07.2022. [Online]. Kättesaadav: https://www.statista.com/statistics/1177323/social-media-apps-energy-consumption-milliampere-hour-france/. Kasutatud: 16.04.2023.
  72. ↑ P. Kotzias, J. Caballero and L. Bilge, "How Did That Get In My Phone? Unwanted App Distribution on Android Devices," 2021 IEEE Symposium on Security and Privacy (SP), San Francisco, CA, USA, 2021, pp. 53-69, doi: 10.1109/SP40001.2021.00041. Kasutatud: 16.04.2023.
  73. ↑ S. Villinger, How to Spot & Get Rid of Unnecessary Apps on Your PC, 26.01.2022. [Online]. Kättesaadav: https://www.avg.com/en/signal/how-to-get-rid-of-unnecessary-apps-on-your-pc. Kasutatud: 16.04.2023.
  74. ↑ 74.0 74.1 M. Kataria. "App Usage Statistics 2022 that'll Surprise You (Updated)," Simform, 04.01.2023. [Online]. Kättesaadav: https://www.simform.com/blog/the-state-of-mobile-app-usage/. Kasutatud: 18.04.2023.
  75. ↑ "Microsoft. Windows Update is now carbon aware," Microsoft Support. [Online]. Kättesaadav: https://support.microsoft.com/en-us/windows/windows-update-is-now-carbon-aware-a53f39bc-5531-4bb1-9e78-db38d7a6df20. Kasutatud: 18.04.2023.
Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IKT_ja_keskkonna_jalajälje_seosed&oldid=143711"