IT - haridus ja - haritus

From EIK wiki
Jump to: navigation, search


Autorid: Laura Lenbaum, Jooni Soots, Radne Kaal, Kreet Solnask


Sissejuhatus

Käesolevas artiklis kirjutame haridusest Eestis, haritusest, nende suhtest ning reaalsest olukorrast tööturul IT-eriala näitel. Lahkame enese harimise võimalusi, arutleme veidi IT-ametite teemal ning analüüsime tööturgu ja nõudmisi otsitavale IT-töötajale.

IT-haridus Eestis

Alustame haridusest. Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib [1]. Eestis on võimalik õppida IT mitmel tasemel, täiesti olenemata vanusest. Juba lasteaias tutvustakse lastele programmeerimist, algklassilapsed panevad kokku roboteid ning vanemad lapsed saadavad kaasa lüüa ESTCube satelliidi ehitamises.

Kõrgharidus

Pärast keskkooli on kolm IT edasiõppimise [2] võimalust.

  • Ülikoolid:
    • Tallinna Tehnikaülikool. Bakalaureuseõppes: arvutisüsteemind, informaatika, IT süsteemide administreerimine, IT-süsteemide arendus, küberturbe tehnoloogiad, äriinfotehnoloogia. Magistriõppes: Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika, Elektroonika ja kommunikatsioon, arvutisüsteemid, küberkaitse, E-riigi tehnoloogiad ja teenused, tervishoiutehnoloogiad, informaatika, infosüsteemide analüüs ja kavandamine, telekommunikatsioon, äriinfotehnoloogia. [3]
    • Tallinna Ülikool. Bakalaureuseõppes: infoteadus. Magistriõppes: infoteadus, infotehnoloogia juhtimine, inimese ja arvuti interaktsioon [4]
    • Tartu Ülikool. Bakalaureuseõppes: arvutitehnika, informaatika. Magistriõppes: arvutitehnika ja robootika, informaatika, infotehnoloogia mitteinformaatikutele [5]
  • Rakenduslikud kõrgkoolid:
    • Eesti Infotehnoloogia Kolledž (alates 01.08.2017 Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia Kolledž)
    • Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž
    • Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
    • Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
    • Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž
  • Kutseõppeasutused, mida on Eesti 18 tükki.

Lisakursused

See on hea võimalus õppida juurde IT-alaseid oskusi ja teadmisi.

Tartu Ülikool teeb tasuta e-õppena kursusi täiskasvanutele, mis on väga populaarsed. 2016. aastal osales aines Programmeerimise alused 1770 inimest ja Programmeerimisest maalähedaselt 1430 inimest. Nende kursuste läbimine on ideaalne neile, kes soovivad programmeerimisest rohkem teada saada ning kellel puudub eelnev kokkupuude programmeerimisega. Lisaks sellele 2017. aasta kevadel toimunud Programmeerimise alused andis võimaluse läbida pärast e-kursuse lõpetamist ka kontrollitud oludes arvestustöö lahendamist, mille positiivse soorituse korral oli tagatud vastuvõtt informaatika bakalaureuseõppesse.[6]

Täiend- ja ümberõpe

See on hea valik neile, kel on eelnevalt mingi teise eriala haridus olemas ning soovivad kas täiesti uuele erialale minna või integreerida seda oma olemasoleva haridusega.

2017. aasta jaanuaris alustas pilootprojekt Vali IT, mille käigus koolitatakse 32 inimest. 4 aasta jooksul on plaanis välja koolitada ja õpetada 500 uut tarvaraarendajat.[7] : „Vali IT!“ on täiskasvanute ümberõppeprogramm, mille eesmärgiks on anda osalejatele tarkvaraarendaja algoskused. Programmis osalejad läbivad 6-nädalase täismahus õppe (5 päeva nädalas, kuni 8 tundi päevas) BCS Koolituse ja IT Koolituse koolituskeskustes. Sellele järgneb 8-nädalane (40 tööpäeva, kuni 8 tundi päevas) praktika ettevõtetes. Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ rahastatud „Vali IT!“ programmi õpe kestab kokku ligi 3,5 kuud.“

Huviringid

Eri vanuses lastele korraldab Tartu Ülikooli Arvutiteaduse instituut erinevaid IT-huvilaagreid teemadel [8] :

  • Praktiline küberturvalisus kooliõpilase seisukohast
  • Mänguline Python mängu programmeerimine
  • Ubuntu paigaldamine ja kasutamine
  • Miniarvuti Raspberry Pi abil arvutusklastri ehitamine
  • Nutitelefonist kaugjuhitava roboti ehitamine Raspberry Pi baasil
  • Veebilehtede loomine: HTML ja CSS
  • Mobiilimängude loomine App Inventoriga
  • Windows 10 IoT
  • Andmebaasid
  • Scratch mängu koostamine ja Näidiskood
  • Arduino roboti ehitamise juhend
  • Trollimise töötuba
  • DigiSpark - programmeeritav USB seade
  • RGB LEDi programmeerimine Arduino näitel
  • Temperatuur ja niiskus Raspberry Pi-ga

Eestis leidis aset oktoobris neljandat korda üleeuroopaline programmeerimisnädal Code Week, mis on põhiliselt suunatud noortele, et tekitada neis huvi IT ja programmeerimise vastu. HITSA toetusel korraldavad koolid ja lasteaiad üle kogu Eesti sadakond ProgeTiigri õpituba, kus luuakse animatsioone, ehitatakse ja programmeeritakse roboteid. [9]

2017. aastal alustas Erasmus+ programm „Programmeerimine kui innovaatiline õppimine ja õpetamine Euroopa koolis“, mis on planeeritud kestma kaks aastat. Programmis osalevad Poola, Prantsusmaa, Itaalia ja Eesti. Igas riigis toimub üks kohtumine. Eesti lapsed käisid juba Poolas, kus tegevuskava nägi ette Scratchi keskkonnas programmerimist.[10]

Lisaks on koolides programmeerimise huviringid eri vanuses õpilastele. Näiteks Viimsi kool, kus on huviringides valikuks „Programmeerimine algajatele“, „Robootika“ ning „Programmeerimisring „Püüton“, [11] Jüri Gümnaasiumis on valikus „LEGO robootika“, „Robootika“ ning 2016. aastal alustas oma tegevusega ka „Mängude programmeerimise huviring“.[12] Iseseisvalt saab veebikeskkonnas Codeacademy.com õppida erinevaid programmeerimiskeeli. Kuigi inglise keele oskus on praktiliselt kohustuslik, kui tahad tõsiselt õppida IT-d, siis alates 2014. aastast saab koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse osakonnaga õppida lisaks eesti keeles HTML/CSS ja JavaScripti.[13]


IT-haritus

Õppimisvõimalused on laiad, kuid just IT-s paistab eriti hästi välja, et haridus diplomi mõttes ei ole määrav. Haritus tähendab teadmisi, oskusi, kogemust, laia silmaringi. IT-alal saab särasilmne huviline leida piiramatul hulgal iseseisva õppe vorme, uurida Internetist ja töö käigus juurde õppida ja omandada vajaminev kogemus ja teadmised.

Iseseisev õpe

IT-alast haridust on veebis saadaval väga laialdastes vormides. Alates algajatele mõeldud kursustest nagu näiteks juba mainitud https://www.codecademy.com ja lõputu valik videoõpetusi (https://thenewboston.com) kuni online-kõrgharidusplatvormideni. MOOC - massive open online course – kaudu saavad huvilised osa MIT-i, Stanfordi, Berkeley ja teiste tippülikoolide kursustest. Juhtivad ülikoolid Eestis pakuvad samuti MOOC -e erinevatel teemadel. Tartu Ülikoolil on väga populaarsed samuti juba eespool välja toodud avatud programmeerimiskursused Programmeerimisest maalähedaselt ja Programmeerimise alused. TÜ kursuste eripäraks on suur lõpetajate protsent (maailma näitel on tavaline 5-15% alustajatest). [Käesoleva töö autorid on läbinud kursuse „Programmeerimise alused“ ning see oli igati jõukohane lisapingutus ITK õppe kõrval].

Õppimine töö käigus

IT-alane haritus sõltub huvist ja vajadusest. Infotehnoloogia kiire arengu algusaastatel ei jõudnud IT-haridus sammu pidada tekkinud plahvatuslikule nõudmisele IT-spetsialistide järele. Niinimetatud 'patsiga poisid', kes saavad hobi eest väärt palka, ei ole siiani olnud motiveeritud õppimisvõimalusi otsima. Võis tunduda, et kooliskäimine on mahavisatud aeg, muidu jääd IT-rongist lootusetult maha, ja tegeliku elu nõudmised on hoopis teised. Kuigi aastatega on mõtteviis hakanud muutuma, on praegugi keskharidusele järgnevatest haridusastmetest väljalangemise põhjuseks tihti sukeldumine tööellu.

Üks viis omandada ja tõestada IT-alast haritust on kutsesertifikaadid. Erinevatel suurfirmadel ja mittetulundusühingutel on laialdased sertifikaadiprogrammid. Omandatud sertifikaadid aitavad rahvusvaheliselt kvalifikatsiooni tõestada mõnikord edukamalt, kui erinevad riigisisesed koolidiplomid. Tuntumaid sertifikaadiprogramme pakuvad Microsoft, Cisco, Oracle, Linux Professional Institute, Novell, Red Hat, Canonical. Eestis ei ole sertifikaadi omandamine veel suurt hoogu sisse saanud, kuid liigutakse üha enam selles suunas.

IT-ettevõtetes töö leidmiseks on oluline lisaks teadmistele (diplomiga või ilma), laiale silmaringile ja uudishimule, sobitumine meeskonda ning isikuomadused. Vestlused ja proovitööd aitavad teha esmase valiku, kas kandidaat suudab ettevõttesse vajadustele vastavalt panustada. Palju on näiteid inimestest, kes on teinud edukat karjääri, omamata lõpudiplomit, ja juhivad diplomeeritud spetsialiste. Näiteid on muidugi erinevaid. Ka siin tuleb üha enam juba ette, et juhtival positsioonil hakatakse nõudma teadmisi kinnitavat dokumenti. Avaliku sektori töökuulutustes on nõue omandatud või omandamisel kõrgharidusele. IT-firma osalemisel riigihangetes on samuti nõue teatud ametipositsioonidel olevate spetsialistide haridustasemele.

Teiste erialade sidumine IT-ga

OSKA 2016. aasta info-ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) raportis [14] öeldakse [15] , et Eesti majandus vajab 2020, aastaks 37000 IKT-spetsialisti, samas kui nende oskustöötajate tegelik hõive aastal 2015 oli 22970. Vahe on 14030 viie aasta peale, st vaja on juurde umbes 2800 IKT spetsialisti aastas. Koolid seda arvu ei suuda pakkuda, sest pole nii palju lõpetajaid. Ainus võimalus on ümberõpe ning mõistlikus koguses välismaiste ekspertide siiameelitamine. Jätkuvalt kasvab vajadus suuremat lisaväärtust loovate IKT rakendamise spetsialistide järele. Eesmärk on majanduse arukas areng IT rakendamise abil. Seda saab teha vaid tehnikaspetsialistide, programmeerijate ja analüütikute koostöös. Praktilise innovatsiooni teevad ära valdkonda sügavalt tunnetavad spetsialistid. IT-harituse mõttes peavad erinevate erialade spetsialistid end täiendama ka IT-alal, kas siis iseseisvalt või täiendõppe teel, et nad suudaksid mõista IT-arendust analüüsist tarkvaraarendusteni.

Üldiselt

Mart Noorma oma intervjuus [16] märkis tabavalt, et ülikooli rolliks infokülluse maailmas on olla raamistikuks, tähtaegade ja eesmärkide seadjaks, et suuta saavutada seatud sihte. Kooli asemel võib arengut stimuleerida töökoht, aga töö kõrvalt õppimise juures jääb kõige heade mõjude kõrval puuduseks see, et väga kitsaste igapäevatöö jaoks oluliste oskuste kõrval pole enam aega laiemat maailmapilti ega valdkonna süvateadmisi omandada. Kuigi ei tasu alahinnata iseõppimise jõudu, on õppetsükli lõpus omandatud dokument siiski vajalik tõestamaks, et suudetakse alustatu süstemaatiliselt lõpule viia.

Haridus versus haritus

Skaala. Selle peatüki pealkiri on veidi eksitav, kuna tegelikult ei saa panna haridust ja haritust ühe skaala erinevatele otstele ning hakata võrdlema, kas pigem üks või teine.

Skaala1.jpg

Haridus ja haritus on kumbki omaette väärtused ning saab rääkida vaid nendevahelisest mõistlikust kombinatsioonist.

Skaala2.jpg

Laiast maailmast leiab igasugu näiteid. Kirurgi puhul ei tule kõne allagi hariduse puudumine ning mida rohkem kogemusi, seda paremaks kirurg saab. Teisest küljest viimaste poliitiliste manööverduste valguses pole ministritel nähtavasti haridus üldse kõige prioriteetsem, elu nagu Ameerikas, unistuste maal, et iga „kitsekarjus“ võib saada ministriks. Vastupidiselt arstile ei ole näiteks ise end üles töötanud ärimehel üldse kõige olulisem haridus vaid pigem ongi määrav haritus ja lai maailmapilt.

Aga kuidas võiks olla lood IT-maailmas?

Siin ei tooks välja vajalikkuse hinnanguid ei ülemuse ega kaastöötaja vaid pigem töökohustustelt lähtuvast vaatepunktist. Nii ülemusel kui kaastöötajatel võivad töökeskkonnast olenevalt olla palju erinevamad ootused ja neid puudutame järgmises peatükis, „tööjõuturg“. Lisaks võtame eelduseks, et tegemist on oma eriala „puhaste“ esindajatega, mida reaalses elus tihti ette tulla ei pruugi.

Arendajate

puhul ei tohiks väga vahet olla, et kas tegemist on ise-õppinud või süsteemi poolt haritud töötajaga, loeb huvi. Arendajate puhul on edu aluseks soov ise õppida ja edasi areneda, suurepärasteks arendajaks ainult kooliharidusega ei saa [17], palju olulisemad on isikuomadused ja kogemused.

Süsteemiadministraatorid

seevastu võiks siiski omada mingit struktureeritud õppega tausta, vaid ise õppimisest ei pruugi suuremate arvutisüsteemide puhul piisata. Väga tähtsad süsteemiadministraatori puhul on tema tehnilised teadmised [18] [19]. Ei saa vastu vaielda, et ka need on võimalik kokku koguda vaid ise õppides, kuid haridus annab asjale palju juurde.

Testija

puhul on loomulikult kasu haridusest, kuid samas ei ole see kõige suurem eeldus. Heaks testijaks, nagu arendajakski, saab aja ja kogemusega. Suurepäraseks testijaks saamise eeldusteks on eelkõige isikuomadused – loovus, uudishimu, analüütilised oskused, skeptilisus, järjekindlus, tehnilised teadmised, oskus end kasutaja kingadesse panna – peaaegu kõik sellised asjad, mida koolist ei õpi [20] [21] [22] [23].

Analüütiku

puhul on hea eelnev struktuureeritum õpe, kuid samuti on väga oluline lai maailmapilt, ehk siis on olulised mõlemad – nii hariduse kui harituse olemasolu. Ja mis kõige olulisem – isikuomadused. Analüütiku töö võib viia kokku paljude erinevate elu valdkondadega ning neist midagi teadmata võib töö tulemus olla päris kehvake. Hea analüütiku võtmeks võib lugeda mitte haridust ega haritust vaid hoopis kommunikeerimisoskust [24].

Küberkaitse/turvalisuse tehnoloogil

samas peaks olema nii hea haridus kui ka lai maailmapilt, et osata ette aimata ohte, ning teada, et kuidas neid parandada ja ennetada. Eesti on selles suhtes olnud väga eesrindlik, arvestades juba 10 aasta tagust võimekust tagasi lüüa küber-rünnakuid [25].

Õppejõu

puhul oleneb kõik sellest, et mis kooli-astmele õpetust antakse. Korrelleeruvalt peaks olema oluline ka iseenda haridustase. Kui kuni keskkoolini on õpetajal pigem olulisemad teadmised laste õpetamisest, kui infotehnoloogiast seetõttu, et õpetatav materjal on lihtsam ning täiesti edastatav vaid harituse taseme pealt, siis keskkoolis peaks õpetajal juba olema parem ettevalmistus. Noorukid on väga teadmisjanulised ning õpetaja peaks olema võimeline vastama kõigile nende küsimustele ning lisaks sütitama huvi aine vastu. Siin on hea haritus, kuid tuleb kasuks IT-alane haridus. Põhiliselt selleks, et luua õppes struktuuri. Ülikoolis õpetamiseks on hädavajalik lai maailmapilt, sest seal tuleb lisaks teadmiste edastamisele laiendada ka üliõpilaste maailmapilti ja rohkem kui varem õpetada neid mõtlema. See aga eeldab juba õppejõult laia maailmapilti ja kogemust. Kogemust nii õpetatavas aines kui õpetamises.

Muu

Samas ei ole harv juhus, et IT-töötajalt eeldatakse hunt-Kriimsilmalikku „teab-kõike-oskab-kõike“. Koolis pööratakse suuremat tähelepanu põhiliselt ühe eriala selgekstegemisele. On ilmne, et kõik muu tuleb sellisel juhul ise selgeks teha ning selles mõttes ongi just sellised IT-töötajad kõige imetlusväärsemad – ükski probleem ei ole liiga suur või väike nende jaoks. Nad ei pruugi olla igas ala spetsialistid, kuid nende maailmapilt on vaieldamatult ajapikku üks laiemaid.

Mitte just töökohana, kuid pigem täpsustatud kutsumusena tooksin ära ka häkkeri, kelle puhul mängib väga suurt rolli just maailmapildi suurus ja haritus. Haridus loomulikult laiendab maailmapilti, kuid ei ole üldse kohustuslik. Arvestades nende panust, ei saa neid "ametina" kuidagi alahinnata.

Samalaadne, arenduse alla käiv, amet on ka arhitektid, kelle puhul on kindlasti oluline mõtteviis ja haridus, lisaks haritusele. Teisest küljest läheneb nende töö juba pigem juhtivamal positsioonil töötajale.

Kui tulla kaugemale töö iseloomust, siis väga palju määrab just ametiposti „kõrgus“. Juhtivamatel positsioonidel võiks olla lisaks haritusele olemas ja haridus, samas kui väga heaks spetsialistiks saab piisava huvi korral ka vaid harituse pealt.

Tööjõuturg

Selleks, et hinnata tööjõuturu olukorda ja leida sealt vastuseid küsimusele, kumb on eelistatum, kas haridus või haritus, viisime läbi uuringu. Selle valimiks oli CV Online [26] portaali 5.mai seis kõigist Harjumaa IT-valdkonna tööpakkumistest. Vaatluse all olid ainult sellised tööpakkumised, mille põhivaldkond oli seotud IT-ga - näiteks välja jäid tööpakkumised, mille puhul oli lihtsalt mainitud, et võiks olla huvi IT vastu.

Kokku kaardistasime 168 erinevat tööpakkumist ning analüüsisime neid moodustamaks enamlevinud ametite kohta profiilid.

IT-ametid

Erinevate ametite liigitamisel kasutasime Start IT lehel välja toodud ametite liigitusi ja kirjeldusi [27] :

Tehnilise toe spetsialist - alternatiivsed ametinimetused: võrguhaldusspetsialist, testija, klienditoe spetsialist, tugiteenuse analüütik

Tehnilise toe spetsialist on tark abiline side ja infotehnoloogiliste igapäevamurede lahendamisel [28] .

IT-testija

Tõe kriteerium on praktika ning infotehnoloogias määravad toodete ja teenuste edasise saatuse testijad. IT testijad on esimesed, kes võtavad kasutusele alles väljatöötamisel olevad riist- ja tarkvaralahendused [29] .

Multimeediumi spetsialist - alternatiivsed ametinimetused: multimeediumi programmeerija, multimeedia toetusspetsialist, veebidisainer, kasutajaliidese disainer, veebisisu programmeerija, veebisisu toimetaja

Inimesed saavad infotehnoloogia võimalustest üldjuhul osa meediat vahendavate vidinate abil (arvuti, telefon, telekas, mängukonsool jne).  Seega on multimeediumi spetsialistil keskne roll IT -võimaluste lihtsaks ja mugavaks tegemisel [30] .

Arvutisüsteemide spetsialist - alternatiivsed ametinimetused: süsteemiinsener, integratsiooniinsener, rakendusinsener

Arvutisüsteemide spetsialist on nagu dirigent, kes peab osavalt orkestreerima erinevaid IT-süsteeme [31] .

Tarkvara programmeerija - alternatiivsed ametinimetused: tarkvara insener, tarkvaraarhitekt, kasutajatoe spetsialist, tarkvara arendaja, tarkvara administraator, kasutaja liidese spetsialist

Programmeerija on sageli insenerist kunstnik, keda kannustab suuresti loomisvajadus [32] .

Tarkvara planeerija - alternatiivsed ametinimetused: tarkvaraarhitekt, juhtivprogrammeerija, kasutajaliidese spetsialist, kujundaja/disainer, tehnoloogiajuht, analüütik

Nii nagu ehituse puhul loob esmase visiooni arhitekt, kavandab infotehnoloogias uusi süsteeme tarkvara planeerija [33] .

IT-ärikonsultant - alternatiivsed ametinimetused: e-äri konsultant, ärianalüütik, konsultant, analüütik, tarkvaraarenduse projektijuht, IT projektijuht

IT ärikonsultant on justkui moodne alkeemik, kes muudab pidevalt uusi tehnoloogilisi võimalusi rahaks [34] .

IT-projektijuht - alternatiivsed ametinimetused: toote planeerija, tiimijuht

IT projektijuht on nagu bändi liider, kelle oskused ja karisma vormistavad kogu tiimi pingutused eduks [35].

IT-juht - alternatiivsed ametinimetused: osakonna juhataja, tiimijuht, kvaliteedijuht

IT juht on nagu spordivõistkonna peatreener, kes paneb kõik tiimi staarid õigel ajal ja maksimaalse panusega tööle [36].

Tööjõuturu uuring

Pildiallkiri

Erinevate ametite esinemise sageduse põhjal selgub, et ligi pooled töökuulutused olid suunatud tarkvara programmeerijate leidmiseks. Teise suurema grupi (17%) moodustasid tarkavara planeerijate leidmiseks suunatud kuulutused.

Haridus vs harituse debatis on üks olulisemaid määrajaid see, kas üldse ja kui suurt rolli mängib uuele töökohale kandideerimisel ülikooli/kutseasutuse kraad/diplom. Analüüsitud töökuulutuste põhjal on näha, et ligi pooltel juhtudel on kraad/diplom oluline. Sama trend jätkub ka tarkvara planeerijate ja tarkvara programmeerijate puhul. Arvutisüsteemide spetsialistide, IT-projektijuhtide, IT-testijate ja IT-ärikonsultantide puhul oli selgelt neid töökuulutusi, milles nõuti kõrghariduse olemasolu, rohkem. Silma jäi see, et paljudel juhtudel oli eraldi märgitud, et sobib nii kõrgharidust tõendav diplom kui ka arvestatav töökogemus.

Eelnevalt toodud ametite kirjeldustest võib lugeda, et sama ametinimetuse taga peitub tegelikult palju erinevaid nö alamameteid, mis erinevadki üksteisest töö iseloomu ja kogemustepagasi poolest. Näiteks tarkvara programmeerijate töökuulutuste seas oli selliseid, kus kandideerimise nõuded olid üsna madalad (ei nõutud kõrgharidust ega arvestatavat töökogemust) kui ka neid, kus otsitigi nö “häkkerlikke tegelasi”, kes valdaks viite erinevat programmeerimise keelt, omaks 7+ aastat erialast töökogemust ning suudaks erinevaid probleeme mängeldes lahendada. Kõrghariduse nõue esines rohkem riigisektori töökuulutustes või juhi-töökuulutustes, näiteks IT-juht, IT-projektijuht või arenduse tiimijuht.

Pildiallkiri

Keskmiselt oodatakse kõige suuremat eelnevat töökogemust IT-juhtidelt ja peaaegu sama palju IT-testijatelt. Nii IT-juhtide, tarkvara planeerijate kui ka tarkvara programmeerijate puhul oli töökogemuse maksimum 7 aastat.

Pildiallkiri

Kui kõrvale jätta spetsiifilised tehnilised nõuded ja üldistatult kokku võtta muud töökuulutustes esinenud nõuded, siis võib välja tuua kolm peamist omadust, mis esinesid enamustes töökuulutustes: hea meeskonnatöö oskus, hea esinemisoskus ja analüütiline/süsteemne mõtlemine. Lisaks oli näha, et üha enam hakkavad piirid klassikaliste ametite jaotuse vahel hägustuma ehk siis näiteks paljudel juhtudel ei otsitud programmeerijat, kes kusagil üksi nina arvutis pusib, vaid pigem analüütik-programmeerijat, kes oskab ise kliendiga suhelda, tema vajadused välja selgitada ning need seejärel realiseerida. Äärmisel juhul isegi realisatsiooni ise testida! Sellest võib järeldada, et hakkavad lõimuma erinevate ametite tööülesanded nii, et võrdväärselt oluliseks muutuvad nii hariduse olemasolu kui ka harituse tase.

Kasutatud allikad

  1. "Vikipedia: Haridus"
  2. "StartIT koolide nimekiri"
  3. "TTÜ IT õppekavad"
  4. "TLÜ IT õppekavad"
  5. "TU IT õppekavad"
  6. "TÜ IT lisakursused"
  7. "Vali IT koduleht"
  8. "TU huviringid lastele"
  9. "Code Week Eestis"
  10. "Audru lapsedPoolas programmeerimas"
  11. "Viimsi kooli IT ringid"
  12. "Jüri Gümnaasiumi IT ringid"
  13. [ https://digitark.ee/codeacademy-abil-vib-igaks-programmeerimist-ppida/ "CodeAcademy eesti keeles"]
  14. "Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia"
  15. "Ants Sild: heal lapsel mitu nime ehk Vajame analüüsivõimelisi IT rakendamise spetsialiste"
  16. "Noorma usutluses Reinkubjasele: meil ei ole tarvis koolitada PISA teste suurepäraselt tegevaid roboteid, vaid mõtlevaid inimesi"
  17. "7 qualities that differentiate a good programmer from a great programmer"
  18. "Attributes of a good system analyst"
  19. "Four skills of systemsa nalyst"
  20. "Five qualities of a good software tester"
  21. "Software tester"
  22. "Software tester"
  23. "10 qualities that can make you a good tester"
  24. "IKT Ametid"
  25. "Security Specialist"
  26. "CV Online portaal"
  27. "Start IT ametite liigitus"
  28. "Tehnilise toe spetsialistide töökirjeldus"
  29. "IT testijate töökirjeldus"
  30. "Multimeediumi spetsialisti töökirjeldus"
  31. "Arvutisüsteemide spetsialisti töökirjeldus"
  32. "IT tarkvara programmeerija töökirjeldus"
  33. "IT tarkvara planeerija töökirjeldus"
  34. "IT ärikonsultandi töökirjeldus"
  35. "IT projektijuhi töökirjeldus"
  36. "IT juhi töökirjeldus"