InfoTehnoloogia Suundumised, Potentsiaal ja Eripära Aafrikas

From ICO wiki

Autorid: Andi Angel, Jens-Kristjan Liivand, Ats Raigla, Lauri Simulman, Silver Karutoom

Sissejuhatus

Addis Ababa kaugus Tallinnast, võrreldes USA-ga[1]
Kolm suuremat Ida-Aafrika riiki võrreldes Euroopaga [2]

Tallinnast on Ida-Aafrika riigi Etioopia pealinna linnulennult umbes 5600km. Seda on 1000km vähem kui Ühendriikide idakaldal asuvasse New Yorki. Ometigi tundub Manhattan meile asuvat lähemal kui sügaval Aafrikas asuv Addis Ababa.[3] Lennuühendus New Yorkiga on väga hea ja kahtlemata on Manhattanil käinud väga palju eestlasi. Ida-Aafrikasse on seevastu siitkandi rahvast oluliselt vähem sattunud. Ehkki SARS-CoV-2 pandeemiast tulenevate reisipiirangute tõttu on eestlaste seas viimasel ajal väga populaarseks puhkuse sihtmärgis saanud Tanzaania.

Suur osa Aafrikast asub meile lähemal kui üldiselt eestlaste seas populaarsed olevad sihtmärgid nagu Austraalia, Uus-meremaa, Usa, Kanada, India, Tai, Indoneesia oma Bali saarega ja teised maad, kuhu hea meelega sõidetakse tööle, puhkama või ka mõlemat. Ehki Aafrika on lähedal, tundub ta meile kauge. Me teame sellest maast väga vähe. Meie teadmised on piiratud ja varjutatud eelarvamustest. Uudiseid, kui me neid üldse kuuleme, on pigem ikka seotud halbade sündmustega.

Maailma sündmustele tundub Aafrikal olevat vähe mõju. Uudistes mainitakse Aafrika riike pigem ikka negatiivses võtmes ja harva. Tavaliselt ikka ainult siis kui kedagi sealt paadiga Euroopasse tahab sõita, kedagi tapetakse, kusagil on rahutused või sõditakse. Ometigi on viimastel aastatel hakanud uudistesse ilmuma artikleid ka sellest, kuidas on Aafrika sattunud Hiina huviorbiiti. Midagi siin peab olema, kui üks maailma suurimaid majandusi peab oluliseks oma kohalolu sellel mandril arendada.[4][5]

Suhteliselt olematu tundub Aafrika mõju olevat ka maailmamajanduslikus mõttes. See on maa kus puuritakse naftat, kaevatakse teemanteid ja kulda ning kus tehakse raha savannis elavate loomadega, neid siis valgele inimesele näidates, või siis neid nahkade, võhkade või trofeede tarvis küttides. Ameerikas tehakse vägevaid autosid ja Hiinas kõikke muud, mida meil elus vaja võib minna, aga Aafrikas justkui ei tehta mitte midagi. Arenenud tööstus seal nagu polekski. Samas elab Sahhaara aluses Aafrikas üle miljardi inimese, mida on rohkem kui Euroopas ja Põhja-Ameerikas täna kokku.[6] Midagi peavad kõik need inimesed seal elatise teenimiseks tegema. ÜRO hinnangul kasvab selle piirkonna rahvaarv sajandi lõpuks 3.7 miljardi inimese juurde, ületades kõiki teisi maailmajagusid, sealhulgas jättas preagu kõige suurema rahvaarvuga riigi Hiina kaugele maha.[7]. Kui vaadata näiteks Ida-Aafrika suurimaid riike nagu Keenia, Tansaania ja Etioopia ning asetada need Euroopa kaardile, siis juba pindala poolest on selle väikese Aafrika nurga suurus muljetavaldav.

Me võime Aafrikat eirata, aga kui kaua? Ehk on õige aeg avada silmad ja teha tutvust, millise maaga meil tegelikult tegu on.

Uurimustöö sisu ja eesmärk

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on "tuua" Aafrika meile lähemale. "InfoTehnoloogia Suundumised, Potentsiaal ja Eripära Aafrikas" on võrdlemisi ambitsioonikas pealkiri. Paraku sai kohe peale pealkirja esitamist selgeks, et Aafrika on niivõrd hiiglaslik manner, et ühest uurimustööst jääb väheseks. Seetõttu plaanisime töös piirduda Sahhaara aluse Aafrika kirjaldamisega, kuid peale mõningast järelemõtlemise sai selgeks, et ka see piirang on liiga suur neljasele töörühmale. Seetõttu otsustasime kitsendada uuritava ala veelgi ja seadsime mõtteliseks piiriks Ida-Aafrika. Otsus on seotud ka Eesti Vabariigi välispoliitiliste plaanidega, millest uurimustöö raames räägime ka eraldi.[8]

Soovime keskenduda just selle piirkonna infotehnoloogilistele arengutele, põgusalt tutvustades selle piirkonna suurimaid, stabiilsemaid ja arenenumaid riike, jättes töö piiratud mahust tulenevalt "väiksemad" riigid seekord kõrvale. [9]

Anname kiire ülevaate uuritavast riigist. Jällegi piirdudes töö mahu tõttu vaid tõesti kõige tähtsamate faktide ära märkimisega ning püüame tuvastada, kui arenenud ja stabiilsete riikidega on uuritavate maade puhul tegu. Mil määral on kaasaegne infotehnoloogia, mida klassikaliselt võiks seostada palju lähemate riikidega, saadaval/levinud Aafrika ühiskonnas? Mil määral infotehnoloogia mõjutab sealset eluolu ja mida on meil tulevikus sealt oodata?

Keenia

Ajalugu

Keenia lipp[10]

Keskajal levis Keenia aladele islam, rannikult jõudsid sinna araabia ja pärsia kaupmehed. 10. sajandil rajas Pärsiast Shīrazist pärit sultan ‘Alī ibn Ḩasan Shīrāzī rannikualadel Kilwa sultanaadi. Hiljem hõlmas suurt piirkonda Sansibari sultanaat. Araablaste vahendusel arenes orjakaubandus. 1885. aastal sai Sansibari sultanaadi valdustest Saksamaa protektoraat, 1888. aastal võttis piirkonna omakorda üle Briti Ida-Aafrika Kompanii. Nüüdse Keenia aladel loodi Briti Ida-Aafrika Protektoraat. Briti koloniaalvõimu aegne suurim vastuhakk oli Mau Mau ülestõus 1952–1959.

Keenia iseseisvus 1963. aastal, vabariik kuulutati välja 1964. Esimene president oli Jomo Kenyatta, kes kehtestas üheparteisüsteemi. Tema surma järel 1978. aastal sai presidendiks Daniel arap Moi, kes valitses 2002. aastani. Tema valitsusaega peetakse ebademokraatlikuks, kuid 1992. aastal pidi ta rahvusvahelise surve tõttu lubama mitmeparteisüsteemi ning 2002. aastal võitis valimised opositsiooniparteide koalitsioon. 2002. aastal sai president Mwai Kibaki (kes oli parlamendis 1974–2013 ning oli Moi valitsusajal 1978–1988 asepresident) võimule demokraatlikult, kuid tema volituste pikendamist 2007. aastal peeti rahvusvaheliselt valimistulemuste võltsimiseks. 2013. aastal valiti presidendiks Uhuru Kenyatta, kes on Jomo Kenyatta poeg.

Tänapäev

Keenia pindala on umbes 580 000 ruutkilomeetrit. India ookeani rannikul on soe ja niiske kliima, sisemaale pealinna poole minnes valitseb savann. Pealinna ja Kenya mäe piirkonnas on jahedam kliima, mäetipud on kaetud lumega. Teisel pool, veelgi sügavamal sisemaal, muutub kliima jällegi soojemaks, riigi läänepiiri lähedal on mõõduka ilmastikuga metsased-mägised alad. Kirdes Somaalia ja Etioopia piiri lähedal on kliima kuiv, isegi põuane, maastik on peaaegu kõrbeline.

Rahvaarvult on Keenia maailmas 30. ja Aafrikas 7. kohal. Pealinn on Nairobi, teine suurim linn on sadamalinn Mombasa (Nairobit ja Mombasat ühendab mõned aastad vana moderne hiinlaste ehitatud raudtee). Keenia populatsioon on kasvanud 37.7 miljoni elaniku (2009. aastal) pealt 47.6 miljonini (2019. aasta seisuga).[11]. Ametlikud keeled on Suahiili ja Inglise, kohalike murdeid ja hõimukeeli aga räägitakse sadu.

Vaatamata üldiselt madalale SKP-le elanike arvu kohta ja sellele, et pooled keenialased elavad allpool vaesuspiiri, on Keenia majandus juba praegu Ida-Aafrika suurim. 2015-2019 on Keenia keskmine aastane SKP tõus olnud 5.7%, mis on üks Sub-Sahara piirkonna suurimaid.[12] Enamik elanikkonnast on seotud põllumajandusega, suurim eksporditav põllukultuur on tee. Levinud on kartuli- ja jamsikasvatus. Maailmas on Keenia tuntud kui atraktiivne reisisihtkoht sealse metsiku looduse pärast ja turismivaldkond on võrdlemisi suur osa sealsest teenindussektorist. Elektrienergia saadakse põhiliselt hüdroelektrijaamadest, vähemal määral geotermaalenergiana. Riigis on ka üks naftaelektrijaam, kuid kogu nafta imporditakse. 2006. aastal sõlmiti Hiina firmadega mahukas kokkulepe naftaotsinguiks, ent 2012. aastal leidis Keenia esimese naftamaardla Turkana maakonnast Inglise-Iirimaa firma Tullow Oil. Naftapuurimiseni pole veel jõutud.

IT Keenias

Keenia arengu suunamiseks on võetud vastu arengustrateegia Kenya Vision 2030[13], mille eesmärk on viia Keenia sellise majanduskasvuni nagu Aasia tiigritel. Selle üks osa on tehnoloogialinnaku Konza Technology City rajamine Nairobist 64 km kaugusele lõunasse. 5000 aakril laiuv ja 14,5 miljardit USA dollarit maksev linnak on saanud hüüdnimeks Ränisavann (Silicon Savannah). 2030. aastaks peaks see looma 100 000 töökohta.

44 miljoni elanikuga riigis oli 2012. aastal 30,7 miljonit mobiiltelefoni (71,9% elanike arvust) ning 13,8 miljonit internetikasutajat (umbes 1/3 elanikest). 2013. aasta novembris oli internetikasutajaid juba 19,6 miljonit, eesmärk on tõsta internetikasutajate osakaal elanikkonnast 70%-ni.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasektori edendamiseks on võetud vastu riiklik viie aasta plaan (2013–2018), millega peaks loodama 55 uut firmat, 37 edukat rakendust, 180 000 töökohta ning antama rohkem kui 50%-le elanikest ligipääsu riigiteenustele projektis "e-Government". Keeniast loodetakse arendada Ida-Aafrika info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskus. Üks selle aluseid on kiudoptilise ehk valguskaablivõrgu ja ulatusliku Wi-Fi arendamine. Allprojektid on algatatud maakondades; alates 2015/16. rahandusaastast peavad maakonnad eraldama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale vähemalt 5% eelarvest. Avalikud e-teenused valitsuse eri tasanditel on kuulutatud prioriteediks. Tänaseks on Keenia olnud suhteliselt edukas e-riigi implementeerija - välja on antud 24 miljonit ID-kaarti ja neid lisandub ca 1,2 igal aastal juurde.[14] Lisaks on mõned teenused nagu maksude deklaratsioonid teatud mahus digitaalsed.

Keenia IT, Start-Uppindus ja Eesti

Tänaseks ei ole läinud kõik digitaliseerimisplaanid Aafrikas laiemalt ja spetsiifiliselt Keenias paraku liiga kiiresti ja ladusalt. Propageerijad peavad vastu seisma sotsiaalsetele probleemidele, vasesusele ja harimatusele mis omakorda põhjustab umbusku ja progress takerdub. Kuid ka siin leidub erandeid ja üheks nendeks on just Keenias laialdaselt levima hakanud M-Pesa mobiiliraha platvorm mis on tänaseks laienenud erinevate nimedega 15 Aafrika riiki, kus pangakaartide või sularaha asemel kasutatakse igapäevaselt mobiilraha.[15]

Eesti on saanud peamiselt Aafrika Liidu kaudu suunata kaudselt Aafrika valitsusi (sh Keeniat) E-riigi poole pürgima, sest on toimiv edulugu. Siiski peetakse Aafrikat liiga teistsuguseks ja vaeseks, et sellisel kujul kõik uuendused ellu viia. Aastal 2020 plaanib aga Eesti avada saatkonna Nairobis just nimelt sealse potentsiaali realiseerimiseks ja ära kasutamiseks riigi ja eesti ettevõtete kasuks.

Eesti IT ettevõtetest on Keenias kohal Bolt, Cognus(CoNurse).

Samuti on Nairobis toimuv HumanIPO üsna lähedaste sugemetege Tallinnas toimuvast Garage48 häkatlonist.

Tansaania

Ajalugu

Flag of Tanzania.png

Tanzania Ühendvabariik tekkis 1964. aastal Tanganjika ja Sansibari ühinemise järel.

Tanzania jaguneb 31 piirkonnaks. Seal elab üle 120 etnilist gruppi ning räägitakse üle 100 erineva keele. Kõige suurem etniline grupp, Sukuma, moodustab Tanzaania rahvastikust ca 16%

Enne iseseisvumist olid nii Tanganjika kui ka Sansibar Briti Impeeriumi asumaad.

Tänapäev

Kuigi Tansaania on 20% maailma kõige vaesemate riikide seas, on seal viimaste aastakümnete jooksul olnud pidev ning püsiv majandustõus. Lisaks majanduskasvule on Tanzaanias viimastel aastakümnetel olnud pidev positiivne iive. Praeguste rahvastikukasvunumbrite püsimise juures ületab Tanzaania rahvaarv 100 miljoni piiri aastaks 2042.

Olenemata viimaste aastakümnete majanduskasvust, elab kaks kolmandikku Tanzaania rahvastikust allapoole vaesuspiiri. Selle peamiseks põhjuseks on majanduskasvu konsentreerumine loetud valdkondade, nagu telekommunikatsioon, finantsteenused ning jaekaubandus, ümber. Kuna need valdkonnad koonduvad pigem linnadesse on ka linnades ning maapiirkonnas elavate inimeste sissetulekute vahe märkimisväärne. Tansaania SKP on viimase 30 aasta jooksul stabiilselt kasvanud, tõustes 4,26 miljardi USA dollari pealt 1990. aastal 63,18 miljardi USA dollarini 2020. aastal. [16]

IT Tansaanias

Esimene arvuti Tansaanias võeti kasutusele Tansaania Rahandusministeeriumis, aastal 1965. Arvutite installeerimine oli täielikult välistest ekspertidest sõltuvad kuna kohalikus elanikkonnas nappis vajalike teadmistega inimesi. Mõnel juhul oli dokumentatsioon niivõrd puudulik, et lahenduse töös hoidmine oli täielikult sõltuv selle installeerinud välismaise eksperdi kohalolekust.[17]

Varajast arengust Tansaania digitaliseerimises saab kokku võtta sõnaga "kaootiline". Kuna puudus keskne digitaliseerimise plaan proovisid paljud riigiasutused enda valdkonda ise digitaliseerida. See viis olukorrani, kus arvestatav hulk projekte jäi ühel või teisel põhjusel lõpuni viimata. Näiteks lõppes Tansaania rahandusministeeriumi digitaliseerimise projekt sellega, et selle pärast suuri kulutisi lõpetati projekt ära. Veel kaks aastat hiljem ei suutnud ministeerium öelda, kui palju raha nad selle peale kulutanud olnud.[18]

Pärast tagasilööke erinevate riigiasutuste digitaliseerimisel keelas valitsus 1974. aastal kõikide arvutiriistvarakomponentide impordi riiki. See keeld püsis kuni 1980. aastani.[19]

Interneti kasutajate arv Tansaanias on pigem tagasihoidlik. 2012. aastal läbi viidud RIA Tanzania ICT Survey andmetel omab 3.5% üle 15 aastastest elanikest ligipääsu internetile. Arvutikasutus oli sama uuringu andmete põhjal alla 2% rahvastikust. Selle olukorra peamisteks põhjusteks on fakt, et maapiirkondades on internetiühenduse saamine väga keeruline ning kulukas, kuid seal elab 70% rahvastikust. Lisaks on maapiirkondades madalam sissetulek ning halvem haridustase, millele lisandub ka asjaolu, et kohalikes keeltes sisu on internetis väga vähe.[20]

IT potentsiaal Tansaanias

Tansaania IKT sektor peidab endas hulgaliselt võimalusi suurlinnade ümbruses. Suuremad nendest on finants, transpordi ning jagamismajanuse valdkonnas. Eesti ettevõtetest on Tansaanias esindatud näiteks Bolt, mis tegutseb seal neljas suuremas linnas. Tõusva finants sektori, eriti eraisiku- ja ettevõtluslaenude nõudluse tõus, loovad soodsa pinnase lahendustele nagu Bondora, et sellele turule siseneda.

Tulenevalt kehvast püsiühenduse saadavusest on tõusev mobiiltelefonide levik riigis pigem heaks märgiks interneti levimisele maapiirkondades.

Riigi arengukava - Vision 2025, toob eraldi välja, et IKT sektori areng on võtmetähtsusega saavutamaks konkurentsivõimelise stotsiaalse- ja majandusliku keskkonda.[21]

Etioopia

Etioopia lipp[22]

Etioopia on üleüldiselt Aafrika kontinendil olevatest riikidest populatsiooni mõistes suuruselt teine (2021. aasta juuli seisuga hinnanguliselt 110876031 inimest) ning ka üks vanimaid, olles sisuliselt asutatud juba ligikaudu 2000. aastat tagasi (Jälgi on võimalik taga ajada kuni Aksumite Kuningriigini). Ajalooliselt on Etioopia ka unikaalne võrreldes teiste Aafrika riikidega, sest kui välja arvata lühike okupatsiooni periood aastatel 1936-1941, siis on Etioopia sisuliselt ainus riik, kes ei ole pidanud kannatama kolonialismi all. Samas on Etioopia 20. sajandi ajalugu olnud suhteliselt verine, sest aastal 1974 kukutas riigipöörde käigus Dreg'i hunta keisri Haile Selasse ning kuni aastani 1991 toimusid Etioopias pidevalt kas verised ülestõusud mässuliste poolt või siis suure mastaabilised põua perioodid. Pärast hunta ukutamist kulus veel kolm aastat enne kui 1994. aastal võeti vastu Etioopia põhiseadus ning esimesed demokraatilikud valimised toimusid selle järgnenud aastal 1995. Järgnevad aastad on taaskord olnud vaatamata küllalt mitmele erinevale parteile üllatavalt stabiilne. Huvitav on ehk välja tuua veel seda, et Etioopial on ainult üks rahvuslik püha ning selleks on just Derg'i huntast vabanemise päev, mis toimus 28. mail, 1991[23].

Etniliselt on analoogselt teistele Aafrika riikidele ka Etioopia küllalt kirju jaotudes protsentuaalselt järgnevalt:

Etnilised jaotumised
Etniline grupp Protsent rahvastikust
Oromo 34.9%
Amhara 27.9%
Tigray 7.3%
Sidama 4.1%
Welaita 3%
Gurage 2.8%
Somali 2.7%
Hadiya 2.2%
Afar 0.6%
Määratlemata teised 12.6%

Analoogselt kirju on asjalugu ka Etioopias räägitavate keelte ja religioonidega.

Demograafiliselt on Etioopia aga peamiselt agrikultuuriline riik, kus üle 80% populatsioonist elab maaelu. Mõneti sellest ning lähtuvalt erinevatest meditsiinilistest edasiminekutest on küll viimase kümnendi raames noorte laste surmad küll langenud aga ka kuna keskmiselt ühe naise kohta sünnitatakse rohkem kui viis last, siis on jätkanud ka Etioopia populatsioon plahvatuslikku kasvamist. Viimasest tõsiasjast on ka Etioopial probleeme kiiresti vähenema maa alaga, kus inimesed elada saavad ning tõsised mured populatsiooni toitmisega. Kusjuures vanuselises läbilõikes jaguneb Etioopia järgnevalt (2020. aasta seisuga):

Rahvastiku vanuseline jaotumine
Etniline grupp Protsent rahvastikust
0 - 14 39.81%
15 - 24 19.47%
25 - 54 32.92%
55 - 64 4.42%
65+ 3.38%

Majanduslik on ei ole küll Etioopia väga rikas riik aga on samas kuni aastani 2016 nautinud SKT iga aastast kasvu vahemikus 8%-11%, mis juhtumisi teeb temast ka IMF'iga liitunud 188'st riigist kõige edukama. Lisaks on Etioopia Gini koefitsent võrreldav Skandinaavia riikidega. See edu on saavutatud peamiselt keskvalitsuse ekstensiivsete investeeringute toel riigi infrastruktuuri (elektrijaamad, maanteed ja raudteed, lennujaamad ja rasketööstus). Samas põhjustatuna just kontrollimatust populatsiooni kasvust, majanduse sõltuvusest ilmastikust (põllumajandus) ja kõigest 49%'i suurusest kirjaoskusest, on siiski tegemist veel ka maailma ühe vaeseima riigiga[24]. Omapäraselt kuulub Etioopia põhiseaduse järgi kogu maa riigile ning seal asuvad elanikud ning ettevõted saavad vastavat maad ainult rentida. Viimase tegevuse kohta aga kahjuks puudub korralik regulatsioon ning on seetõttu suuresti mõjutatav ka korruptsiooni poolt. Peamise riigist väljapoole vaatava majandusharuna on Etioopial riigi omatud Etioopia Lennuliinid, millele järgeb majanduse mõttes kohvi eksport. Kohvi hind ekspordi mõttes on aga suhteliselt volatiilne ning võib vahel olla seetõttu madala tootlusega. Viimastel aastatel on küll Etioopia üritanud oma eksporti mitmekesistada kuid ilma erilise eduta. Täiendavalt moodustas aastal 2016. riigi tööstus ainult 8% kõikidest eksportidest. Majanduse mõttes on näiteks aga Etioopia pangandus ja telekommunikatsioon piiratud riigi siseste ettevõtmistega, kuigi mõningates erandjuhtudes on ka väliseid investeeringuid lubatud.

IT ja Etioopia

Vaatama sellele, et Etioopias on sisuliselt 128[25] erinevat kõrgema hariduse asutust on nagu eelnevalt mainitud Etioopia kirjaoskust jätkuvalt alla 50% ja peamiselt põllumajandusele suunatud majandusele ning tohutule vaesusele ilmselt IT jaoks vajalike suundade jaoks pind suhteliselt nigel ja arvutiteadusi on võimalik antud 128'st haridusastusest võimalik õppida ainult 15's, mille kvaliteedis võib ka asjaolude taustal kahjuks natukene kahelda. Samas ei ole IT mõistes kaugeltki kõik niivõrd sombune kui ehk esmapilgul tundub. Näiteks on JobWebEthiopia[26] andmetel hetkel pakkumisel üle nelja tuhande töökoha IT sektoris. Samas tuleb kindlasti aga ka arvestada, et sõltuvalt Etioopia suurusest ning praegusest demograafilisest seisundist tulenevalt antud number kõigest üks pisikene piisk. Iroonilisel kombel, vaatamata läbivatele etteheidetele nii korruptsiooni kui ka tagurluse suhtes[27], on siiski just IKT sektori peamiseks edasi viijaks Etioopias just Etioopia valitsus[28]. Kriitikana aga võib koheselt välja tuua Etioopia hetkeseisuga vägagi kehvas olukorras oleva IKT infrasktruktuuri, kus internet on sisuliselt kättesaadav hetkel kõigest 15.4% populatsioonist, samal ajal kui näiteks mobiilside mõttes on riik kaetud 63% ulatuses. Seega ei ole vist raske näha suhtelistl suurt potentsiaali Etioopias IKT ettevõtete jaoks. Viimase progressi teevad aga keeruliseks aga taaskord Etioopia valitsus, kelle poolt püsitatud regulatsioonid ning veel siiani välja arendamata IKT infrastruktuur võivad selle teha vägagi keeruliseks.

Hetkeseisuga Eesti IT firmade esindatus Etioopias puudub.

Etioopia kokkuvõte ja Eesti potentsiaal

Arvastedes Etioopia suhteliselt kehva seisu IT mõttes, siis on ka vastavalt potentsiaali arenguks väga palju. Võimalikud väljavaated oleks ilmselt alates nii üleüldises abistamises IKT infrastruktuuri üles ehitamisel ja lõpetades luksustoodetaga nagu seda on näiteks Bolt. Teisalt aga tuleb siiski arvestada Aafrika eripäradega ning tõsiasjaga, et enne igasuguseid samme tuleb esmast läbi närida Etioopia keskvalitsuse korruptsioonist ning meeletust üleregulatsioonist. Täiendavalt ei ole kuidagi kergem ka Etioopia haridusliku taseme tõttu, mis ilmselt võib saada küllalt suureks pärssivaks faktoriks, kui üritada esmaseid IKT poolt pakutavaid hüvesid Etioopialastele tutvustada. Samuti on kindlasti vajalik arvestada eetilist aspekti, eriti arvestades Etioopia unikaalsust kolonialismi mõttes, et mitte asuda nüüd ja praegu läbi IKT kuidagi riiki okupeerima. Tuleks leida kuidagi lahendus Etiooplaste endi suuremaks kaasamiseks IKT sektorisse, miks mitte kasvõi kuidagi asutada paremaid hariduslikke instituute? Ja seeläbi mõni firma? Siiski jõuame siinkohal tagasi Aafrika lokkava korruptsiooni juurde. Ning kuidas leida kohalike seas aktsepteerimist? Ilma nende küsimuste lahendamist püsib ilmselt Etioopia veel aastakümneid igasuguse äripotentsiaali mõistes Eesti jaoks täielikult kättesaamatu.

Eest Aafrika regioonistrateegia 2020-2030

Põhisisu

Aafrika Liit on seadnud eesmärgiks, et Aafrika oleks 2063.ndaks aastaks turvaline, majanduslikult õitsev ja demokraatlik kontinent. Eesti riik on võtnud nõuks seda kavatsust toetada, jagades oma e-valitsuse kogemust selle mandri riikidega ning edendada selle baasilt Aafrika Digi- ja rohepööret. Sellise abi/juhendamise/toetamise osutamise koordineerimiseks on koostatud Eesti Aafrika regioonistrateegia 2020-2030. Strateegia on laiahaardeline. Välja on toodud eraldi tegevusvaldkonnad äridiplomaatia, välis- ja julgeolekupoliitika, arengukoostöö ja humanitaarabi ning konsulaarteenuste edendamise kohta. Samas oli 9.ndal veebruaril toimunud strateegia tutvustamisel siiski selge rõhk ikkagi Eesti IT kogemuse jagamisel. [29] [30]

Strateegia põhifookus on Ida-Aafrikal. Kitsast fookust selgitatakse Põhijärelduste dokumendis järgnevalt: "Mandri suurust, Eesti senist vähest asjatundmust ja piiratud ressursse arvestades on partnerluse tulemuslikkuse huvides oluline keskenduda valdkonnaüleselt piiratud arvule riikidele. Strateegia tutvusõhtul põhjendati Ida-Aafrika valikut sobiva keeleruumi, Egiptuse saatkonna läheduse ja juba olemasolevate sidemete olemasoluga.[31][32] [33]


Konkreetsed plaanid

Välis- ja julgeolekupoliitika:
1. Jätkatakse osalemist sõjalistes operatsioonides Saheli piirkonnas.
2. Edendatakse valitud Aafrika riikidega küberjulgeoleku alast koostöd.
3. Teadvustada kliima ja julgeoleku valdkondade seoseid, toetada Aafrika riikide piirihaldusevõimekuse tõhustamist.
4. Tegeleda rände lähte- ja transiitriikides selle algpõhjuste leevendamisega.
5. Jätkata koostööd ELi ja ÜRO´ga erinevates Aafrika projektides

Majandussuhted ja äridiplomaatia:
1. Aidata Eesti ettevõtetel leida kohalikke äripartnereid ja kontakte.
2. Sõlmida vajaduspõhiselt Aafrika riikidega topeltmaksustamise vältimise memorandumeid.
3. Rakendada olemasolevaid aukonsuleid tõhusamalt majandusdiplomaatia teenistusse.
4. Laiendada aukonsulite võrgustikku.
5. Kaardistada taastuvenergia, põllumajanduse, puidu- ja metallitööstuse sektorite huvi Aafrika turgude vastu.
6. Osaleda erinevatel üritustel, teha koolitusi ning edendada iduettevõtlust.
7. Avatakse saatkond Keenias.
Arengukoostöö ja humanitaarabi:
1. Teha koostööd erinevate organisatsioonidega.
2. Jätkata koostööd seal tegutsevate Eesti MTÜ´dega.
3. Kaasata arengukoostöö projektidesse senisest enam uuenduslikke era-, avaliku ja kolmanda sektori digilahendusi.

Haridus- ja teaduskoostöö:
1. Tehakse koostööd digihariduse ja distantsõppe edendamiseks.
2. Teha tihedamat koostööd kõrghariduse ja teaduse valdkondades.

Kliima, keskond ja põllumajandus:
1. Edendada digilahendusi kliimariskidega seotud kohanemisvõime ja keskonnateadlikuse kasvatamiseks.

Muu valdkondlik koostöö/konsulaarteenused[34] [35]:
1. Tutvustada Eestit ja edendada erinevat koostööd.
2. Soodustada võrgustike loomist kodumaal ja võõrsil elavate teadus- ja arendustegevustes osalevate, rahvusvahelistes institutsioonides või tehnoloogiasektoris tegutsevate eestlaste vahel.
3. Sõlmida võimalusel kahepoolsed diplomaatiliste passide viisavabastuslepingud prioriteetsete riikidega. Läbirääkimiste ja visiitide käigus proovida jõuda selleni, et vastav riik oleks valmis ka Eesti kodanikke ühepoolselt viisanõudest vabastama.

Kriitika

Arvestades kui suur on Aafrika ja kui väike on võrreldes selle mandriga Eesti, on küsitav, kui suurt mõju suudab Eesti riik piirkonna arengule avaldada. Mõistlik on Välisministeeriumi otsus piirata, just selle sama tõsiasja tõttu, aktiivsem tegevus Ida-Aafrikaga. Kuid kui tuua näiteks ühe Ida-Aafrika väikseimatest riikidest Rwanda, siis, ehki riik on pindala poolest poole väikem kui Eesti, on seal rahvast oluliselt rohkem, üle 12 miljoni. Muidugi ei saa välistada, et siit lähtuv äridiplomaatia langeb viljakasse pinnasesse ja vähesega suudetakse ära teha palju. Kuid eks aeg näitab täpsemalt. Kiiduväärt on selline algatus kindlasti.

Peale piiratud ressursside on probleemiks ka tõsiasi, et kurikuulsa Aafrika korruptsiooni tõttu ei pruugi palju tehtud saada. Erinevatest korruptsiooni probleemidest oli juttu riikide tutvustustes. Vabalt võib juhtuda, et igasugused toetused ja rahavood seal maal jooksevad kellegi taskusse ja tulemust ei ole olla - Eesti riigi reklaamitud ja rahaliselt toetatud teenus jääbki osutamata. Üks antud ülevaate autoritest teab üht konkreetset Tartu IT ettevõtet, kus oodatakse juba mitmendat aastat ühe Keenia projekti kohe-kohe algamist. Ehk on projekti aluseks olnud rahad juba "kulutatud", aga teenuse osutajale ei suvatseta seda öelda?[36]

Samuti kaasneb Aafrika abistamisega ka rida mitmesuguseid moraalseid/filosoofilisi probleeme. Kas Aafrika abistamine kiirendab sealset arengut või juurutab selline abistamine õpitud abitust? Kas ollakse valmis ehitama e-riiki ebademokraatlikele režiimidele (selline asi võib juhtuda ka tahtmatult, ootamatu riigipöörde tagajärjel)? Kas edukas koostöö, teenuse osutamine on õiglane? Igasugune e-teenuste ehitamine seal, Eesti riigi toetusel ja Eesti ettevõtete poolt, on võimalik vaid kohalike abituse tõttu. Sellist abitust on võimalik ärakasutada. Riikide tutvustuses sai mainitud, kuidas IT lahendused on olnud täielikus sõltuvuses välismaistest spetsialistidest. Kui mõni Eesti firma ehitab sinna suure e-teenuse, mida hoitakse käigus Eestist, kas pole see siis mitte üks moodne e-koloonia?[37]

Kahtlemata ei ole olukord nii pessimistlik kui eelnevalt kirjutatust välja võib lugeda. Kuid liialt idealistlik ei tasu kindlasti olla. Sellised ohud eksisteerivad ja neid tuleb siiski silmas pidada.

Kokkuvõte

Aafrika on hiiglaslik manner. Sealne rahvastik ja majandus kasvab kiirelt. Kiire kasv tähendab suuri võimalusi majanduslikus sfääris (näiteks Eesti IT ettevõtetele), aga ka aina suurenevat survet keskkonnale. Arenev turg on võimalusterohke, kuid sellega kaasnevad ka erinevad riskid.

Eestiga võrreldes on sealne areng (loomulikult olenevalt riigist ja ka täpsemast piirkonnast) 20-30 aastat, ehk isegi rohkem, maas. Viimastel aastatel on sinna kanti jõudnud ka aina enam eestlasi, kelle suust kuuleb ikka, et sealne maa on ilus, inimesed rõõmsad ja siirad. Aga samas mainitakse ka korruptsiooni ja julgeoleku probleeme. Sellised asjad pole muidugi ainuomased aafriklastele. Mõisa köis on ka siin lohisenud ja riigilt varastamine on ka meie kodumaal olnud auasi. Eesti riigi soov piirkonna arengule kaasa aidata on kindlasti kiiduväärt. Kui hästi see õnnestub, eks seda näitab aeg. Hoiame pöialt.

Aafrikal tasub kindlasti silma ka edaspidi peal hoida.

Viited

  1. https://www.mapdevelopers.com/draw-circle-tool.php?circles=%5B%5B5774505.31%2C59.4372155%2C24.7453688%2C%22%23AAAAAA%22%2C%22%23000000%22%2C0.4%5D%5D
  2. https://thetruesize.com/#?borders=1~!MTU4MjE0NjY.NTgyMjEwMw*MzMwNzQ4MjY(MTA4MjA5MjA~!ET*NTg2MDg4MQ.MTY2OTQ5MDU)NQ~!TZ*NjYxMTgxOQ.MTYyMzkyMjg)Ng~!KE*NTU3MjI4OA.MTY5OTM3MjY)Nw
  3. https://earth.google.com/web/
  4. https://kultuur.err.ee/973254/rein-kuresoo-hiina-draakon-aafrikas
  5. https://www.err.ee/1091562/hiina-sai-djibouti-merevaebaasis-voimekuse-lennukikandjaid-teenindada
  6. https://www.un.org/en/development/desa/population/publications/pdf/popfacts/PopFacts_2019-6.pdf
  7. https://population.un.org/wpp/Publications/Files/WPP2019_Highlights.pdf
  8. https://vm.ee/et/uudised/valisministeerium-tutvustas-eesti-aafrika-regioonistrateegiat
  9. https://saylordotorg.github.io/text_world-regional-geography-people-places-and-globalization/s10-05-east-africa.html
  10. File:Https---upload.wikimedia.org-wikipedia-commons-thumb-4-49-Flag of Kenya.svg-1280px-Flag of Kenya.svg.png
  11. https://www.knbs.or.ke/?p=5621
  12. https://www.worldbank.org/en/country/kenya/overview
  13. https://vision2030.go.ke/
  14. https://ega.ee/wp-content/uploads/2019/04/eGA_Final-Report-Research-analysis-guidelines-and-roadmap-for-full-deployment-of-e-governance-systems-in-Af.pdf
  15. https://diplomaatia.ee/e-valitsemise-valjakutsed-aafrikas/
  16. https://tradingeconomics.com/tanzania/gdp
  17. https://archive.unu.edu/unupress/unupbooks/uu19ie/uu19ie0i.htm
  18. https://archive.unu.edu/unupress/unupbooks/uu19ie/uu19ie0i.htm
  19. https://archive.unu.edu/unupress/unupbooks/uu19ie/uu19ie0i.htm
  20. https://researchictafrica.net/publications/Evidence_for_ICT_Policy_Action/Policy_Paper_11_-_Understanding_what_is_happening_in_ICT_in_Tanzania.pdf
  21. http://www.mof.go.tz/mofdocs/overarch/vision2025.htm
  22. https://www.britannica.com/topic/flag-of-Ethiopia
  23. https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/ethiopia/
  24. https://www.africaw.com/major-problems-facing-ethiopia-today
  25. http://www.doendenkers.nl/user/file/ethiopia.pdf
  26. https://jobwebethiopia.com/job-category/ittelecom-jobs-in-ethiopia/
  27. https://www.africaw.com/major-problems-facing-ethiopia-today
  28. https://www.businesswire.com/news/home/20181105005688/en/ICT-Market-Analysis-Ethiopia-2018---Challenged
  29. https://vm.ee/sites/default/files/eesti_aafrika_regioonistrateegia_infoleht_est.pdf
  30. https://worksup.com/app/#/event/agenda/plan
  31. https://worksup.com/app/#/event/agenda/plan
  32. https://vm.ee/sites/default/files/eesti_aafrika_regioonistrateegia_2020-2030_pohijareldused.pdf
  33. https://vm.ee/et/eesti-aafrika-strateegia
  34. https://vm.ee/sites/default/files/eesti_aafrika_regioonistrateegia_2020-2030_pohijareldused.pdf
  35. https://www.err.ee/1608104473/eesti-avab-jargmisel-aastal-saatkonna-kenyas
  36. Andi Angel
  37. https://www.terveilm.ee/leht/blogi/kahepoolne-koostoo-aafrikaga-voi-eesti-kolooniate-loomine/