Infotehnoloogia inimese elus - eksoskelett või vähkkasvaja?

From EIK wiki

Sissejuhatus

Arvutid (kaasaarvatud nutitelefonid ning eriseadmed) ja internet on kõige suuremad produktiivsuse tõstjad ning kokku moodustavad ühe inimajaloo võimsaima tööriistakomplekti. Nad hõlbustavad (või defineerivad) metsikult paljude inimeste igapäevatööd: suhtlus, äri, finantsmaailm, meelelahutus - kõik on internetis ja arvutitega ligipääsetav. Tänast maailma ilma nendeta ette kujutada on võimatu. Infotehnoloogilised vahendid on kui eksoskelett, mis annab meile supervõimed, annab kõigile võrdsed võimalused ning viib ühiskonda helge tuleviku poole.

Arvutid (kaasaarvatud nutitelefonid ning eriseadmed) ja internet on kõige suuremad produktiivsuse takistajad oma lõputu koguse lihtsa meelelahutusega, mis röövib tähelepanu ning aja, kasutades inimlikke nõrkusi, millega sundida inimesi “klikkima ja ostma”. Seejuures tekitades üha suurenevat ebavõrdsust ning ühiskondlikku lõhet, andes pööraseid rikkusi ning mõjuvõimu osadele inimestele ja korporatsioonidele, marginaliseerides teiste elu väärtuse. Infotehnoloogilised vahendid on kui vähkkasvaja, mis pärsib indiviidide töövõime ning viib ühiskonna üha lähemale düstoopiale.


(Info)tehnoloogia ajalooliselt

Ajalooliselt on ühed oluliseimad tehnoloogiaarengu verstapostid kahtlemata seotud informatsiooni ja kommunikatsiooniga (sealhulgas massikommunikatsioon). Mõtleme näiteks arengutele nagu kirjakunst, paber, raamatupress, telegraaf, telefon, ajalehed, raadio, televisioon, mis kõik kuuluvad kommunikatsiooni (või massikommunikatsiooni) alla. Siia hulka kuulub ka internet. Internet on vahend või kanal, mida saab erinevate seadmetega kasutada kommunikatsiooniks. Just nagu telefoniliinid on kanaliks ning telefon ise on seade ning vaid üheskoos moodustavad kasuliku terviku.

Tinglikult võib öelda, et kirjutame (kirjakunst) digitaalsele paberile ehk veebi ("paber") ning tekitame uudiseid (ajalehed), raamatuid või analoogkujul mitte esinevaid foorumi- ja blogipostitusi. Aga lisaks on internet ka telefon (isegi videotelefon), raadio (taskuhäälingud) ja televisioon (Netflix, YouTube). Rääkimata, et meediat edastava tehnoloogiana on traditsiooniline telefon, raadio ja televisioon (vähemalt Eestis) praktiliselt juba kogutäies üle kolinud (digitelevisioon) või saadaval (raadiokanalid).

See võib tunduda küll elementaarne ning isegi triviaalne, aga kahtlemata on just vaba ja kohene kommunikatsioonivõimalus see infotehnoloogiline "mootor", mis on inimestele kõige rohkem kasu ja võimalusi toonud. Sest kui võrdleme tänast kirjavahetust - e-kirjaga, mis valmib hetkega ning on vastuvõtja kirjakastis praktiliselt momentaalselt - tavalise kirjavahetusega veel 50-60 aasta eest. Toona tuli see käsitsi kirjutada (kui midagi väga viltu läks, siis pidi alustama algusest) või kui suur ülemus olid siis said ehk dikteerida oma sekretärile (loomulikult masinkirja õppinud), kes kibekiiresti trükimasinal sõnad paberile pani. Siis ümbrik, postimark ning kõvasti ootamist. Sest kui kiri saajani jõudis pidi teine osapool veel sama kadalipu läbi käima. Ei kujuta ettegi kui täna peaks niimoodi äri tegema! Aga tehti.

Kinnitamaks, et kommunikatsioon on infotehnoloogia ning interneti alustaladeks piisab vaadata võrkude esmaseid funktsioone - "avalikud teadetetahvlid", sõnumite vahetus, foorumid ning e-post, mis on täna kõige enam kasutatud töövahend ja mis sai alguse 1960-datel ning võttis oma tänapäevase kuju 1970-date keskel - 40 aastat püsinud samasugusena, see terve igavik.

Seega kommunikatsioon on väga olulisel kohal inimeste elus ning seega ka tehnoloogiaarengus ning seetõttu ei peaks imestama, et tänase päeva kõige enamkasutatavad internetiteenused peale e-posti on samuti seotud mingil viisil suhtlusega - Facebook, Twitter, WhatsApp, Instagram, Snapchat jne.


Eksoskelett

Olevik

Olevik ehk teisisõnu kasulikkus tänases päevas on tõenäoliselt nii ilmselge, et raske on ette kujutada igapäevaelu ilma infotehnoloogiata meie ümber ja käes.

Vaadates mööda eelnevalt mainitud üsna primitiivsetest, aga olulistest, suhtlust hõlbustavatest vahenditest ning ka kõige traditsioonilisema äri - kaupade müük, mis on ka oluline inimeste elu lihtsustav valdkond - siis on tänasel päeval juba lisaks veel palju väärtusi, mida infotehnoloogia pakub.

Kõne tõlkimine

Kommunikatsiooniteemal jätkates on suur lõhe erinevat keelt kõnelevate inimeste vahel ning läbi tehnoloogiliste lahenduste oleme saanud näiteks võimekuse enda väljaütlemist tõlkida mõnda teise keelde, mille on meile võimalikuks teinud suurkorporatsioon Google. Antud funktsionaalsuse kasutamiseks on meil vaja ainult seadet, mis on Google Translate poolt toetatud ja internetti.[1] See tehnoloogia on hoogsalt arenduses ja peatselt suudetakse tõenäoliselt ka teineteise vestlust tõlkida otse kõrvaklappi, andes inimesele täieliku vabaduse rännata siin planeedil.

Tark kodu

Tehnoloogilised lahendid on jõudnud ka meile igapäeva koju, mõjutades seda kuidas käitume ja oleme oma kodustes tingimustes. Kui pikka aega on tulnud teleka sisselülitamiseks kasutada mõna nupuvajutust, kas siis puldil või telekal. Piisab nüüd temale lehvitamisest, või häälkäskluse andmisest tänu Smart TV lahendustele. Kõlarid mängivad ruumides kus inimesed parasjagu on. Telefoni äppidest võime seadistada valgust, temperatuuri või lukustada kodu. Kui kodust äraoleku ajal midagi juhtub, siis sensorid akendel ja ustel annavad märku võimalikust sissutungijast ning internetti ühendatud kaamera abil saab telefonist kohe ülevaate hetkeolukorrast. Põrandal vuravad aga robotid, kes imevad tolmu. Osa neist asjadest ei ole küll veel laialt levinud või on alles üsna toored ja lapsekingades, kuid siiski on juba täna võimalikud.

Enda tegevuse mõõtmine

Oleme läänemaailmas kogu enda tänase elu sidunud tehnoloogia ning selle imedega. Ka õues joostes loeme samme ja vahemaid digitaalse vahendiga, andes meile võimekuse täpselt hinnata enda füüsilist koormust. Samad seadmed jälgivad ka meie und, äratavad meid kõige optimaalsemal hetkel ning annavad soovitusi une kvaliteedi tõstmiseks.

e-Eesti

Meie siin täna Eestis oleme kogu enda ühiskondliku toimimisele pannud aluse IT-ga. Kui täna on vajadus riigiga suhelda, siis tavaliselt saad teostada enda toimingud ära e-teenindustes. Meil on taskus digitaalne ID, mis tänasel päeval omab tugevamat allkirjastamise võimekust kui käsikiri. Me oleme harjunud, et rahad liiguvad läbi digikanalite. Saame teostada makseid viibates või mobiilse seadmega.

Spetsialiseerumine ja asukoha vabadus

Tehnoloogia annab meil võimaluse tegeleda sellega, milles me oleme parimad. Võimalus on võtta osa projektidest, mis on globaalsed ja mille iga liige on unikaalne ja vajalik just seetõttu, et on parim selles mida ta teeb. Lisaks on meile ka tekkinud võimalus teostada enda tööülesandeid erinevatest asukohtadest. Näiteks tänasel päeval ei pea paljude ametite esindajad olema kontoris ja tihti peale ka võetakse endale kontorivabad päevad, et mõne projektiga süviti tegeleda. Isegi levivad järjest ettevõtted, mis on algusest peale nõnda üles ehitatud - näiteks Automattic, kes on WordPressi autoriks, GitHub või Eesti oma Toggl.[2]

Isemõtlevad seadmed

Tehnoloogia on meile andnud ka võimaluse luua "isemõtlevaid" seadmeid, mis suudavad tuhandeid kordi kiiremini andmeid analüüsida kui seda teeb inimene. Üks huvitavamaid projekte nimega Kepler, kus on seotud NASA doktorite teadmised ja Google'i tehisintellekti oskused. Kepleri ülesandeks on leida võimaliku eluga planeete. Kepler suudab analüüsida tuhandeid kordi rohkem andmeid kui seda teeb inimene, ja tänu sellele on ka tema võimekus ja tähelepanelikkus parem kui meil, antud kontekstis. Võimalik, et tänu sellistele lahendustele, on meil võimalus ka jõuda suuremale arusaamisele, kes me ise oleme ja kuhu liigume.[3]

Tänane reaalsus

Tänu tehnoloogiale oleme saanud silma maailma eri kohtadesse, läbi sotsiaalmeedia saame võimaluse suhelda kodust lahkumata teise kultuuriruumist inimesega. Internet ja arvutid on andnud samuti võimaluse töötada kust iganes - nii kaua kui internet ja vool olemas on. Tehnoloogia on meil järjest enam abiks olnud, et saaksime oma soovid rahuldatud võimalikult kiiresti ja efektiivselt.


Tulevik

Tulevik ehk võimalustemeri, mis meid ees ootab on ääretult lai! Kindlasti palju eelnevalt mainitud olevikutehnoloogiaid saavad hoogu juurde, muutuvad paremaks, odavamaks ning levivad laialdasemalt.

Meditsiin

Isiku perspektiivist on kindlasti põnev teema meditsiinitehnoloogia areng. Alustades kantavatest seadmetest, mis teevad märksa enamat kui loevad vaid me samme, näiteks e-tindi tatoveering, mis mõõdistab kehatemperatuuri, vereparameetreid, südametööd ning see 24/7 info jälgimine ning saatmine serveritesse võib ette ennustada haigusi või kutsuda kiirabi kui inimest tabab insult. Mõõtmisest üksi on vähe - saadud infot tuleb töödelda ning hinnata inimese tervise seisukohalt. Näiteks võivad hambas olevad sensorid mõõta söödud toidu koostist ning kogust ning soovitada kohe korrektuure dieedile, et inimene end paremini tunneks ja tervem oleks. Soovitused on loomulikult personaalsed, sest isiklik genoom kaardistatud. See kõik on muidugi võimalik vaid tehisintellekti kasutamisega, sest andmemahud on hoomamatult suured inimeste jaoks, et otsuseid nende põhjal teha. Sealt edasi võime mõelda kuni rakkude 3D printimiseni välja. Ning loomulikult ei saa välja jätta teemale kohaselt ka päris eksoskelette, mis aitavad näiteks muidu ratastooli aheldatud inimestel käia! Ka muude puuete puhul on abivahendid järjest võimsamad - koos videotöötluse ja inimest uuriva teaduse arenguga on ka jõutud juba sinnamaani, et pimedad saavad näha[4] ning loomulikult ka kurdid kuulda.

Transport

Transport on teine tõenäoliselt täielikult muutuv valdkond. Kui täna väga suur osa igapäevastest liikumistest toimub autodega, kus on vaja liikluses osalevat juhti, siis isesõitvad autod võiks ringi liikudes vabastavad meid neist kohustustest. Sealjuures muutub liiklus turvalisemaks ning inimene saab selle muidu transpordile täielikult raisatud aja asemel samal ajal muud teha. Boonusena liiklusummikute kadumine ja parkimiskohtade vajaduse vähenemine.

Virtuaalreaalsus ja liitreaalsus

Hetkel kuumad teemad, millel on tugev tuleviku potentsiaal. Liitreaalsuse osas on juba täna kasulikke äppe, mis suudavad näiteks toa pindala mõõta või näha kodust lahkumata, kuidas mööbliese tuppa sobida võiks. Virtuaalreaalsuse osas on üks suurimaid väärtusi pakkuda näiteks voodihaigetele võimalust olla vaba - kõndida, lennata ning näha maailma.

Kosmosereisid

Kui täna tegeletakse tehnoloogia abil väga kaugele vaatamisega ja loodetakse leida teisi sarnaseid planeete nagu seda on Maa. Võib loota, et on tulemas ka aeg, kus tehnoloogia võimaldab meil neid kohti külastada ja uurida.

Tehnoloogia eksponentsiaalne areng

Tegelikult on väga raske ennustada, mida tulevik täpselt toob, sest mõningate allikate arvates, tõuseb tehnoloogia võimekus eksponentsiaalne järgmise 5 aastaga 32 korda ning 10 aastaga 1024 korda. Sealt veel 10. aastat edasi juba miljon korda![5] Meil ei ole õrna aimugi, milleks on tehnoloogia võimeline kui see on tuhandeid või miljoneid kordi võimsam kui täna, seega seda millised on tuleviku võimalused tehnoloogial meie abistamisel, saame ainult spekuleerida. Mitte ainult tehnika võimekus ei tõuse, vaid ka selle mõõtmed aina kahanevad. Mille piisaval arenemisel saame ehk siduda enda keha ja tehnoloogia väga tugevasse sümbioosi. Tänane tehis intellekti areng on saavutanud kiirema ja silmatorkavate saavutustega suuna. Sidudes biotehnoloogia ja tehis intellekti arengu, võime saavutada tulevikus olukorra, kus saame enda inimlikud piirid lükata väga kaugele. Saame täieliku kontrolli enda elu üle, saades analüüsida enda toitumise ja une andmete koosmõju. Ning selle kogu info pealt teeb meile tehnoloogiline seade soovitusi mida lõunaks süüa ja kas vaja apteegist läbi sõita, kuna süda kipub täna teistmoodi töötama, või peaksime rohkem puhkama.

Utoopia

Kiire globaalne info liikumine on loomas olukorda, kus inimesed soovivad olla koheldud võrdselt planeedi erinevates punktides. Mitmed riiklikud institutsioonid kaotavad oma mõtte, kuna kõik funktsioonid on kaetud erilahendustega. Teenused on globaalsed. Tehnoloogia abil suudame suure osa haigustest kaotada ja toetada kõigi terveks olemist. Keha taastavad lahendused aitavad jäsemeid taas kasvatada või liikuma panna. Inimesel algaks periood, kus on võimalus kogeda vabadust ja järgida enda kutset, sest "äraelamise" pärast ei pea muretsema. Inimestel siin planeedil tekivad järjest rohkem ühtsed arusaamad ühisest toimimisest ja võimalustest. Selle tulemusena võib mõiste riik omada täiesti uue tähenduse või olemuse või kaotada funktsioon täielikult - riik "Planeet Maa"? Võib-olla jõuame utoopiasse...


Vähkkasvaja

Olevik

Olevik ehk hetkel aktuaalne negatiivne mõju on üha enam kõneainet pakkuv teema. Infotehnoloogiliste vahendite pidev hindade langus, ning seeläbi pea kõigile lääne maailmas ning suuresti ka kolmandates riikides kättesaadavaks muutumine ning taskusse jõudmine, on 2017 juuni seisuga internetiga liitnud juba üle poole Maailma elanikkonnast - 51.7 % ehk 3.885 miljardit inimest. [6]

Sõltuvus

Võrreldes näiteks paarikümne aasta taguse ajaga, kui internet oli ligipääsetav vaid teistega jagatud statsionaarsest arvutist, mille ühendus läbi modemi oli aeglane ja kallis, siis tänane konstantse ühendusega seade taskus muudab igal hetkel virtuaalmaailma põgenemise lihtsaks. Liigagi lihtsaks, sest nii nagu peaaegu iga (hea) asjaga on tehnoloogia kasutamisel vajalik mõõdukus. Inimene aga on inimlike nõrkustega ning tehnoloogia peegeldab neid. Seetõttu on oht sattuda sõltuvusse arvutitest ja/või internetist.

See kõlab tegelikult liiga üldiselt - sõltuvus tehnoloogiast tehnoloogia pärast ehk ei olegi nii palju, pigem on see vahendiks sõltuvust tekitavale sisule. See sisu võib olla ükskõik mis - videomaterjal (seriaalid, filmid, YouTube), mängud, hasartmängud, pornograafia, ükskõik milline meedia kaasaarvatud uudised ning sotsiaalmeedia. "Nõudlust" on kõigi nende jaoks, et põgeneda pärismaailmast.

Rahaahnus toodab algoritme

Kus on nõudlus, seal on pakkumine ehk palju suurem kasutajaskond ning tihedam kasutusmuster loovad metsikult võimalusi äriks. Äri või raha aga tekitab ahnust ning ahnus kaotab eetikapiirid. Seetõttu on kurb mõelda, et paljud tänased parimad insenerid töötavad välja algoritme ning disainerid kohendavad kasutajaliidest, mis meelitavad meid aina enam aega kulutama justnimelt nende platvormil ning klikkima rohkematel reklaamidel.

Näiteks endine Google töötaja Tristian Harris, kes on The Atlantic poolt tituleeritud kui "lähim asi südametunnistusele, mis Silicon Valleys on"[7], ütleb, et meie nutitelefonid on vahest meie sõbrad, vahest armsamad ning vahest narkodiilerid - meie teadvus on röövitud nende poolt. [8].

Ja ta ei ole ainuke, näiteks endine Facebooki juhtivtöötaja Chamath Palihapitiya ütleb, et sotsiaalmeedia rebib meie ühiskonna puruks ning tunneb sügavat kahetust, et on sellise ettevõtte aidanud üles ehitada. Lisades, et oma lastel ta ei luba seda "jama" (tsenseeritud) kasutada.[9]

Sotsiaalmeedia muudab meid antisotsiaalseks

Pidev "sotsiaalne" olemine toob endaga kaasa irdumise sotsiaalsest elust - täiesti tavaline pilt on tänaval kõndivad inimesed, kes ei jälgi kuhu nad kõnnivad (näiteks vastu posti) või kohvikus istutakse üksteise kõrval, vaikuses. Vahest kuuleb vaid naerupahvakaid erinevate grupiliikmete poolt sest mõni naljakas meme juhtus tema ekraanile. Helendavaid portaale virtuaalmaailma näeb isegi teatris ja klassikalise muusika kontsertidel.

Hirm ilmjäämise ees

Probleemiks on ka metsik uue "info" toodang, mida mitte keegi ei suuda kunagi läbi töötada, aga hirm millegi olulise mitte märkamisest (FOMO - Fear Of Missing Out). Raske on leida midagi hirmutavamat inimmõistusele kui hirm millestki ilma jääma ning see sunnib meid pidevalt kõiki uudisvoogusid uuendama. See on kompulsiivne soov midagi kogeda, mitte selle pärast, mis sa sellest saad vaid selle pärast, et mida sa potentsiaalselt võiksid kaotada, nagu kirjutab Mark Manson oma blogis.[10]

Tehnoloogia hävitab meie tervist

Tehnoloogia muudab meie eluviisi ning see paneb põntsu meie tervisele, isegi võivad meid tappa. Näiteks Business Insideri artikkel annab nimekirja kümnest IT professionaale (aga tegelikult võib laiendada "sihtgruppi" vähemalt kõigi arvutiga töötavate inimesteni) kimbutavast haigusest, mis meid tapavad. Alustades valudest seljas, kaelas ja karpaalkanali sündroomist, depressiooni, südamehaiguste ning vähini välja.[11]

Tulevik

Tulevik ehk ohud, mis võivad tõeks saada.

Ühiskonnast irdumine

Täna on sotsiaalvõrgustikud ja sellelaadsed lahendused hõivanud suure osa inimese tähelepanust. Kui vaadelda tulevikku, kus lisaks hetkel olevale sisendile võib olla võimalik tunda lõhnu, katsuda, liikuda, siis reaalne elu võib tähelepanuta jääda. Tehnoloogia abil on võimalik inimestele võimaldada intensiivset kogemuste hulka. Sellise olukorra tulemusena võib juhtuda, et inimesel kaob täielik huvi liikumiseks ja osalemiseks ühsikonnas. Reaalsusest täielik kadumine ning toimimine ainult tehisreaalsuses. Süüa saab ta külmkapist, mis tegeleb toidu tellimisega ise. Ja miks ka mitte, et kodus on seade, mis "prindib" toidu kohapeal - vahemikus 2013 kuni 2017 on viie untsi ehk umbes 140 grammi "laborikasvatatud" liha hind kahanenud 30000 korda, tasemele 11,36 dollarit. Samuti ennustatakse, et viie aasta jooksul saame juba poeletilt sellist toodangut koju tassida.[12]

Seksuaalelust loobumine

Virtuaalse maailma, nagu Second Life, edasi arendused võivad tulevikus tekitada olukorra, kus lisaks sotsiaalse elu kadumisele, võib kaduda ka seksuaalne elu. Tegelikult on juba meie planeedil üks riik, mis elab tulevikus. Nimelt Jaapanis on juba aastaid noorte (ja isegi keskeale lähenevate) meeste seas populaarsed virtuaalsed tüdruksõbrad, kes vajavad "palju vähem tööd" ning kellega ei pea muretsema tõsise tuleviku pärast - nagu abielu. Näiteks 30date eluaastate lõpus olevad mehed omavad teismealist alteregot, kes käib keskkoolis ning suhtleb oma keskkooliealise tüdruksõbraga, kes elab kaasaskantava mängukonsooli sees. Sealjuures ostetakse tüdrukule kooke sünnipäevaks, viiakse ta parki jalutama ning juba 2010 aasta artikkel kirjutab kuurorthotellidest, kes "paarikesi" vastu võtavad. Samal aastal tehtud uuring tervishoiuministeeriumi poolt ütleb, et 36% 16-19 aastaseid noormehi ei ole seksist huvitatud. [13][14] Teised praegused Lääne heaoluühiskonna riigid oma vananeva populatsiooniga võivad sarnasesse seisu jõuda, mis võib meie populatsioon siin planeedil saada löögi.

Küborgid

Tehisintellekti edasisel arenemisel, leiab ka tema tee rohkem inimesega kokkukasvamiseks. Võimalik, et tehisintellekt hakkab saatma meid kogu see aeg kui oleme ärkvel. Aitab juhtida meie puuduolevaid jäsemeid, täiustab meie nägemist infoga. Pakub meile reaalset eksoskeletti, kuid seda suuremaks kasvavad ka riskid. Viga inimese nägemist täiustavas moodulis muudab kasutaja pimedaks. Sümbioos inimese ja tehisintellekti vahel võib mõjutada ka inimpsühholoogiat - kas ta on enam sama inimene? Kust jookseb piir inimese ja masina vahel? Kuni selleni välja, et tehisintellekt on suuteline võtma kontrolli inimese keha üle.

Küberpunk ja düstoopia

Lisaks ülal mainitud ohtudele kasvab ka võimalus sattuda infomürasse. Kus üks vale sotsiaalmeedia sõnum, võib külvata globaalse paanika lühikese ajaga, kuna suure info müra all võib kaduda võimekus hinnata ja valideerida, kas on tegu tõese informatsiooniga. Juba tänasel päeval liigub sotsiaalvõrgustikes sõnumeid, mille tõepära on kaheldav. Samuti võivad tulevikus tehis intellekti ja sotsiaalmeedia kanalite sümbioos anda teatud huvigruppidele võimekuse mõjutada meie igapäeva harjumisi ja arusaami veelgi täpsemalt, kui seda saab teha täna. See tähendab, et suurkorporatsioonide võim kasvab ning nad dikteerivad kogu ühiskonna elukorraldust. Küberpunk (cyberpunk) on ulmekirjanduse alamžanr, mis portreteerib alati tehnoloogiliselt väga arenenud tulevikku - robotid, tehisintellekt, inimeste ja tehnoloogia integratsioon (küborgid). Loomulikult on läbiv teema ka üsna klassikaline võitlus kurja - suurkorporatsioonid, mis toodavad ja kontrollivad kõike - ja hea - häkkerid (ehk vastupanuliikumine), kes korporatsioonide mõjuvõimu kõigutada üritavad - vahel.

See paneb aga mõtlema, et kui ühiskond mingil hetkel sellises olukorras on, siis järelikult peavad eelnema sammud, mis viivad meid selles suunas. Kas äkki meie sõltuvus tehnoloogilistest vidinatest ning virtuaalsetest teenustest ja suurkorporatsioonid, kes meile seda kõike pakuvad tähistavadki juba alanud sündmuste jada, mis viib meid "küberpungini", mis alati on ka düstoopiline?

Võib-olla aga jäävad alles riigid (riik) ning tõuseb valitsus(t)e kontroll ühiskonna üle, mis ka praegusi sündmusi vaadates - nii kodanike jälgimise kui ka natsionalistlike ning autoritaarsete vaadetega valitsejate võimu kasvu osas - ei tekita kindlust, et tulevik ei oleks nagu Orwell'i 1984.

Ehk nagu eelnevalt mainitud võib inimkond tänu tehnoloogilisele "eksoskeletile" jõuda utoopiasse, aga võib ka minna teistpidi ning lõpetame üht või teistpidi düstoopias...


Vähiravi?

Hästi kulutatud aeg

Tristian Harrise kriitika suurkorporatsioonide ja tehnikagigantide nagu Apple, Facebook, Google, YouTube, Snapchat, Twitter, Instagram pihta on päädinud mittetulundusühinguga Time Well Spent (Hästi Kulutatud Aeg)[15], mille põhiteesiks on, et sõltuvus on osa millestki suuremast - ettevõtted võitlevad meie tähelepanu eest, sest see on nende jaoks tulu, aga see ei ole hea meie tervisele.

Time Well Spent esitab üleskutse tehnoloogiaettevõtetele on, et disainida tooteid ja teenuseid nii, et nad annaks võimalikult suur väärtuse kasutajale võimalikult kiiresti ja vähese interaktsioonina. Seadmed ja teenused peaksid kasutajat aitama ning nende aega säästma.

Haara kontroll

Samuti on Time Well Spent leheküljel ka sektsioon soovitustega, et kuidas haarata kontroll oma telefoni üle, sest kui inimene ei kontrolli tehnoloogiat, siis tehnoloogia kontrollib inimest.

1. Keera kinni kõik teavitused, mis ei tule pärisinimestelt ehk sõnumi teavitus on ok, aga teenuste uudised mitte.
2. Muuda telefon must-valgeks. Värvid tekitavad rohkem positiivset tagasisidet, mis tugevdab soovi kompulsiivselt telefoni järgi haarata.
3. Seadista oma koduekraan ümber, et ainult kõige olulisemad tööriistad on kergelt ligipääsetavad ning peida kõik muu kaustadesse.
4. Käivita rakendusi "käsurealt" - trükkimine vajab piisavalt aega ja mõttetööd, et vältida automaatseid liigutusi ning küsida endalt, kas tõesti ikka tahad seda äppi avada.
5. Osta endale äratuskell ehk ära lae mobiili magamistoas, et see ei oleks viimane asi mida vaadad enne magama jäämist ning esimene pärast ärkamist.

Tea kuhu aeg läheb

Selleks, et teada mis on probleemikohad ning kuidas neid parandada oleks vaja statistikat, et kuidas hetkel aega kulutad. Päeviku pidamine iga minuti või tunni kohta on tüütu, seega mida automaatsem andmete kogumine seda parem. Mõned teenused, mis seda teha aitavad:

RescueTime[16]
Programm saadaval platvormidel Windows, macOS, Linux ja Android. Lisad ka veebibrauseritele. Arvutisse installeerides ning oma kontoga seadistades saad hiljem näha kui palju aega on kulunud tunni, päeva, nädala, kuu, aasta jooksul erinevates programmides või erinevatel internetilehekülgedel. Erinevatel programmidele ja lehekülgedele on küljes ka produktiivsuse hinne, mida saab vastavalt enda vajadusele korrigeerida, ning statistika annab siis lisaks infot ka erinevates kategooriates kulutatud aja kohta koos protsentuaalsete ülevaadetega. Tasulises versioonis on ajalugu pikem ning saab isegi failitäpsusega teada, mida teinud oled.

Toggl[17]
Programm saadaval platvormidel Windows, macOS, Linux, Android ja iOS. Lisad ka veebibrauseritele. Lihtne ajamõõtmise teenus, mida saab nupuvajutusega käima ja kinni panna. Veebibrauserite lisana tekitab ka nupu erinevatesse teenustesse. Nõuab küll käsitsi käivitamist, aga võib-olla just hea treeningvahend, et kui pead taimeri käivitama kirjeldusega "surfan mõtetult Facebookis" siis äkki ei lähegi või hoiad kasutuse minimaalsena vaid selle info saamiseks mida otsima lähed.

Timecamp[18]
Programm saadaval platvormidel Windows, macOS, Linux, Android ja iOS. Lisad ka veebibrauseritele. Mõnes mõttes hübriid eelnevast kahest, aga automaatne mõõtmine ei toimi mobiilsetel platvormidel. Teisalt aja mõõtmise osa on huvitav, sest annab kalendriblokkidena ülevaate kulutatud ajast.

Moment[19] Äpp saadaval vaid iOS seadmetele ning operatsioonisüsteemi piirangutest ei anna äpipõhist ülevaadet vaid kogukasutusest päevade lõikes.

Sandista telefon

Kuna inimesed on inimlike nõrkustega siis vaid tahtejõuga on raske telefoni ahvatlustele ja kiusatustele vastu panna. Teisalt täiesti loobuda ka ei soovi või saa sest kalender ning märkmete tegemise äpp on mugavad ja vajalikud. Sama lugu muude äppidega nagu näiteks Waze, Uber, Spotify. Kui tahaks 21. sajandi mugavusi kuid ilma ohtudeta, siis on ka kesktee - piirata ligipääs kindlatele äppidele või veebilehtedele.

Üldiselt on tegemist "lasteluku" tüüpi lahendusega, seega Androidile on palju äppe, mis seda teha võimaldavad. Saad otsida parental control või web blocker märksõnade järgi. Mõningad neist on lihsamini möödapääsetavad kui teised, aga vähemalt see nõuab pühendunult pusimist, seega hetkeemotsiooni nõrkusehetkedel peaks päästma. Sisseehitatud Restrictions funktsioon iOS seadmetel toimib väga hästi ning sellest vabaneda on suht võimatu. Soovituslik on parool lasta lisada oma partneril või heal sõbral ning kokku leppida reegel, et millal (ajaline projekt) või mis põhjusel võib parooli anda. Meil kõigil on tugevamaid ja nõrgemaid hetki ning asja iva on võtta appi meetmed enda nõrkushetkede kahjutuks tegemiseks kui oleme tugevad.

Blokeeri arvuti

Sama lugu nagu telefonidega - ei saa usaldada enda tahtejõudu nõrkushetkedel, seega võib veebilehed ära blokeerida.

K9 Web Protection[20] on väga paindlik tööriist selle jaoks. Saad määrata ligipääsukeelu või -loa kategooriate kaupa, veebidomeenina või domeenis sisalduva tähtedekombinatsioonina. Töötab hästi nii Windows kui macOS platvormidel. Android ja iOS jaoks on neil ka veebilehitseja piirangutega, aga telefonidele on paremaid variante. Sellest lahtisaamine on praktiliselt võimatu kui just operatsioonisüsteemile puhast installatsiooni ei tee, seega töötab hästi.

Cold Turkey[21] on alternatiivne vahend. Cold Turkey mõte on pigem anda endale ajutine piirang - tundides või päevades. Selles mõttes on K9 üldiselt tugevam variant, aga paar eelist Cold Turkey kasuks räägivad. Või siis kaks programmi võivad üksteist täiendada. Esimene eelis on, et saad erinevaid nimekirju teha ning neil kõigil võib olla erinev aeg, millal nad aktiivsed on ehk võid lubada nädalavahetustel kuni kella kümneni Facebooki aga muul ajal mitte, YouTube seevastu on lubatud vaid argipäevade õhtuti paariks tunniks näiteks.

Võida tagasi uneaega

Eelnevalt mainitud K9 Web Protection ning Cold Turkey võimaldavad seada ka piirangud ajaliselt ehk näiteks K9 puhul võid kogu internetühenduse ära keelata kell üheksa õhtul, et mitte unustada ennast pooleks ööks arvutitaha vaid anda endale võimalus varakult magama minna ja korralikult välja puhata.

Eemalda sinine valgus õhtul, et teha ekraan silmasõbralikumaks ning võita tagasi kvaliteetsem uni, sest sinine valgus toodab hormooni melatoniin, mis ergastab inimest. Kõik sai alguse programmist nimega f.lux[22] ning täna on see juba paljudesse operatsioonisüsteemidesse sisseehitatud.
Windows - Night Light (Display seadete alt)
iOS - Night Shift (Display & Brightness seaded)
macOS - Night Shift (Notification Center seadetes)
Android - osadel mudelitel on Night Mode, aga f.lux on ka saadaval
Linuxis peab f.lux'i võtma

Digitaalne kirjaoskus

Suur probleem on ka inimeste nõrgad oskused digitaalse tehnoloogiaga töötada. Jah, Facebooki suudab iga üks kerida, aga reaalselt tööd teha ning veel enam seda efektiivselt teha on oskused, mis on palju haruldasemad kui võiks eeldada.

OECD poolt aastatel 2011–2015 läbiviidud uuring, mis hõlmas 215942 inimest 33-es riigis ja vanuses 16-65 aastat. Uuring keskendus laiale spektrumile töötegemisega seotud oskuste uurimisele, mille seas oli ka arvutikasutamise oskused.[23]

Kõige keerulisemate ehk kolmanda taseme ülesannete tegemise n'aideteks on vaja

“You want to know what percentage of the emails sent by John Smith last month were about sustainability.”


Bit Literacy - Mark Hurst raamat: [24] peame õppima oma infovoogusid kontrollima – uudised, email, sotsiaalmeedia (FB jälgitavate hulk ja kvaliteet) Arvutit ei osata efektiivselt kasutada, seda tuleks õpetada (ja õppida) - uus "kirjaoskus"

Tehnoloogiadieet

Mõni aeg tagasi avastasime, et protsess nutisõltuvus on soovi korral tagasipööratav. Praktiliseks näiteks Gazpromi töötajate laste suvelaager. Noored saabuvad ja istuvad esimesed kaks päeva ootuspäraselt üksnes nutiseadmetes. Kolmandaks päevaks jõuab noorteni tõdemus, et laagris ei ole elektrit ja akude mahtuvusel on piir. Sama päeva õhtuks suheldakse omavahel elavalt ja tegeldakse sellega, mida laager pakub - sport, matkamine, ujumine, lõkked, laulmine, suhtlemine.

"Digitaalse puhastumise" laagrid (digital detox) on juba muutunud äriks ja selliseid teenuseid pakutakse.[25] Aga ilmtingimata ei pea kuhugi laagrisse minema, võib ka koduste vahenditega puhastuda. Alustades lihtsamalt võib näiteks jätta telefon koju ja minna jalutama või raamatuga kohvikusse. Või jäta telefon kontorisse kui õhtul koju lähed. Järgmine tase on juba mitmeks päevaks telefoni usaldusisiku kätte andmine näiteks. Alguses on küll natuke hirmus, aga tegelikult Maailm toimib edasi. Võib ka eelnevalt mainitud

Tervis

Eelnevalt mainitud tervist probleemide puhul ka lahendused seal kirjas - http://www.businessinsider.com/if-you-work-in-it-these-10-things-are-probably-killing-you-2011-11[26]

Kokkuvõte

Kokkuvõttes võiks öelda, et kiire infotehnoloogiline areng toob kaasa ridamisi positiivseid aspekte - see on kui eksoskelett, mis aitab inimesel (ja inimestel) teha tunduvalt rohkem ja efektiivsemalt kui indiviid või ühiskond ilma tehnoloogiata suudaks. Teisalt on see areng olnud märksa kiirem kui inimeste kohanemisvõime on suutnud adapteeruda selle tehnoloogia käsitlemise/käitlemisega. Inimene on aga habras ning inimlike nõrkustega, mis tähendab, et infotehnoloogiast on ka oht saada vähkkasvaja, kes pärsib peremeesorganismi(de) töövõimet ning elutegevust. Kõige karmima stsenaariumi korral kuni inimkonna hukatuseni välja.

Seega on oluline nii indiviidi kui ka ühiskonnana teadvustada, et mündil on kaks poolt ning hoida end ja teisi vältimaks ohte ning teisalt kasutades ära positiivseid võimalusi. Ainult nii on lootus, et inimesed oleksid edukad ning ühiskond õitseks, sest muidu … (lõpetame õndsalt vedeledes, õgides ja veetes kogu aja virtuaalreaalsuses nagu animatsioonifilmis Wall-E näidatakse[27], kuni AI robotid meid võib-olla igaks juhuks neutraliseerivad).

Kasutatud materjalid

[1]https://support.google.com/translate/answer/6142468?co=GENIE.Platform%3DAndroid&hl=en
[2]https://zapier.com/blog/companies-hiring-remote-workers/
[3]https://www.nasa.gov/mission_pages/kepler/main/index.htm
[4]https://www.wicab.com/
[5]http://theemergingfuture.com/speed-technological-advancement.htm
[6]http://www.internetworldstats.com/emarketing.htm
[7]http://www.tristanharris.com/
[8]https://www.wired.com/story/our-minds-have-been-hijacked-by-our-phones-tristan-harris-wants-to-rescue-them/
[9]https://www.theverge.com/2017/12/11/16761016/former-facebook-exec-ripping-apart-society
[10]https://markmanson.net/fear-of-missing-out
[11]http://www.businessinsider.com/if-you-work-in-it-these-10-things-are-probably-killing-you-2011-11
[12]https://futurism.com/were-5-years-away-from-lab-grown-meat-hitting-store-shelves/
[13]http://www.bbc.com/news/magazine-24614830
[14]http://mashable.com/2010/08/31/virtual-girlfriend-vacation/#CLtnchst_5qc
[15]http://www.timewellspent.io/
[16]https://www.rescuetime.com/
[17]https://toggl.com/
[18]https://www.timecamp.com/
[19]https://inthemoment.io/
[20]http://www1.k9webprotection.com/
[21]https://getcoldturkey.com/
[22]https://justgetflux.com/ [23]https://www.nngroup.com/articles/computer-skill-levels/
[24]http://bitliteracy.com/
[25]http://mashable.com/2013/06/22/camp-grounded-digital-detox-experience/#74AQSElAbOqI
[26]http://www.businessinsider.com/if-you-work-in-it-these-10-things-are-probably-killing-you-2011-11
[27]https://www.youtube.com/watch?v=h1BQPV-iCkU