Juturobot
Mis on juturobot?
Juturobot on juturoboti programm, mis simuleerib inimeste suhtlust teksti või hääle abil. Juturobotid aitavad toiminguid automatiseerida, töötades vastavalt antud algoritmile. Nad peavad kasutajaga dialoogi, täites tema taotlusi, vastates päringutele või lõbustades neid oma vastustega. Enamik töötab populaarsete kullerite platvormidel: Facebook Messenger, Telegram, Viber, VKontakte, Skype, Slack. Robotid võivad töötada eraldi rakendustena või olla sisse ehitatud otsingumootori funktsionaalsusse.
Kuidas see kõik algas?
1950. aastal ilmus Alan Turingi kuulus artikkel "Computing Machinery and Intelligence", kus on kirjas intellekti omamise kriteerium, mida praegu tuntakse Turingi testi nime all. Kriteeriumiks on arvutiprogrammi võime matkida inimest, vesteldes kirjaliku teksti abil reaalajas teises ruumis viibiva inimesega (kohtunikuga). Test loetakse edukalt läbituks, kui kohtunik ei suuda vahet teha sellel, kas ta vestleb teise inimese või arvutiprogrammiga. Turingi väljapakutud test ajendas saksa arvutiteadlast Joseph Weizenbaumi looma programmi ELIZA, mis on esimene tuntuks saanud (ja tõenäoliselt siiani kõige tuntum) programm, mida peetakse juturobotiks. Eri allikate andmetel on ELIZA programm kirjutatud ajavahemikus 1964–1966. ELIZA vestleb kasutajaga inglise keeles ning näiliselt üsna arukalt. Programm kasutab võtmesõnade andmebaasi, kus iga võtmesõna jaoks on antud: järk (täisarv), šabloon, millega võrrelda sisendit, väljundi ehk vastuse spetsifikatsioon. See juturobot otsib niisiis kasutaja sisestatud tekstist võtmesõnu, mille šabloon sobiks lausega. Nii näiteks vastab programm igale sisendile, mis sisaldab sõna "ema", lausega "räägi mulle oma perest". See programm näitab, kui kerge on luua esmamuljet, et arvutiprogramm mõistab keelt, kuigi keele töötlus on pealiskaudne. Teise klassikalise juturoboti PARRY (1972) autor on Kenneth M. Colby. Süsteem jäljendas paranoikut. Selleks sisaldas programm ligi 6000 mustrit, mida võrdles sisendiga, et anda sobiv vastus. Hilisematest juturobotitest on tuntud näiteks A.L.I.C.E. (Artificial Linguistic Internet Computer Entity) ning Jabberwacky. A.L.I.C.E. loodi märgistuskeeles AIML, mis on mõeldud spetsiaalselt konversatsiooniagentide programmeerimiseks. Jabberwacky on eelnimetatutest erinev selle poolest, et ta õpib vestluse käigus ka juurde. Veel üks inglise keelel põhinev klassikaline juturobot on Racter (1984), mis on sarnaselt ELIZA-ga loodud lihtsaid vahendeid kasutades. Racterit on kasutatud ka ingliskeelse raamatu "The Policeman's Beard is Half Constructed" koostamisel. 2017. aastal käivitas Iisraeli ettevõte SnatchBot juturobotite loomise veebisaidi, millega saab nende sõnade kohaselt teha emotsioonianalüüsi funktsiooniga roboteid.
Võistlused
Juturobotite klassikaline eesmärk on Turingi testi läbimine, ent võistlustel võivad olla ka muud kindlad eesmärgid. Igal aastal toimub kaks väga mainekat võistlust. Üks neist käib Loebneri auhinna nimel. 1991. aastal algatas Hugh Loebner iga-aastase Loebneri auhinna võistluse, pakkudes 100 000 USA dollarit programmile, mis läbib Turingi testi. Aastatel 2000, 2001 ja 2004 on võitnud auhindu Richard Wallace'i kirjutatud programm A.L.I.C.E. Võistlusel Chatterbox Challenge on kaks juturobotit on võitjaks tulnud kolmel aastal: Talk-Bot (2001, 2002, 2006) ja Bildgesmythe (2008, 2009, 2011). 2012. aastal sai alguse ülemaailmne inglise keelt kõnelevate juturobotite veebipõhine võistlus Robo Chat Challenge (CBC). Nii Loebneri auhinna võistlusel kui ka Chatterbox Challenge'i võistlusel auhinnatud juturobot on näiteks Mitsuku.
Kuidas see töötab?
Juturobotid võib jagada lihtsateks ja iseõppivateks. Esimesed saavad kasutajaga suhelda nuppude ja piltide kaudu või vastu võtta tekstikäsklusi. Robot tunneb teksti või kõne ära, tõstes esile märksõnad ja tõlkides need käskudeks. Kõige sagedamini on sellistes vestlusrobotites juhised koos käskude loendiga ja märksõnad. DAR VIS kuulub seda tüüpi robotitesse. Teist tüüpi vestlusrobotid töötavad tehisintellekti põhimõttel, õppides kasutajatega suhtlemise protsessis, analüüsides dialooge ja kohanedes kasutajate individuaalsete omadustega. Seda põhimõtet järgib hääle assistendid Siri Apple'ist ja "Alice" "Yandexist". Selliste vestlusrobotite abil saate vestelda abstraktsetel teemadel.
Juturobotite tüübid
Meelelahutuslik - genereerida meeme, viia läbi tekstimänge, viktoriinid jne Konsultandid on kommertsrobotid, mis on loodud klientidega suhtlemiseks. Abilised - täidavad ülesandeid, sealhulgas ajakava järgi. Näiteks näitailmateade või telli takso. Ärijuturobotid on sageli loodud CRM-süsteemidesse integreerimiseks. Need võivad olla ettevõtte sisemised vajadused (vääriline näide on toodud artiklisartikkel CROCjuturoboti kohta ) ja aitavad klientidel teatud toiminguid teha, näiteks rahaülekandeid teha.
Erineva juturobotite tüübi näited
Xiaoice
Xiaoice on kõige edukam abiline-/ärijuturobot, mille arendas Microsoft (Asia) Software Technology Center (STCA) 2014. aastal emotsionaalse arvutamise raamistikul. Algoritmide, pilvandmetöötluse ja suurandmete tervikliku rakendamise kaudu võtab Xiaoice kasutusele põlvkondade vahelise suurendamise meetodi, et järk-järgult luua täielik tehisintellekti süsteem EQ jaoks. 2018. aasta juulis sai Microsoft Xiaoice'ist 6. põlvkond ja Xiaoice arendamise kiirus jätkas kasvu. Xiaoice levitab oma mõju Hiinast kogu maailmale. Praegu töötab see enam kui 40 platvormil neljas riigis (Hiina, Jaapan, USA ja Indoneesia), sealhulgas rakendused nagu WeChat, QQ, Weibo ja Meipai Hiinas, samuti Facebook Messenger USA-s ja LINE Jaapanis.
Mõned funkstioonid
Luuletaja: Tõlketulemused Xiaois õppis kirjutama, laulma ja looma muid kunstiteoseid. 2017. aasta mais avaldas Xiaoice esimese tehisintellekti loodud luulekogu - The Sunshine Lost Windows. Lisaks saab iga tavaline inimene kasutada Microsofti avatud lähtekoodiga luuleriista Xiaoice. Nüüdseks on Xiaoice aidanud luulet kirjutada miljonitel inimestel.
Laulja: Xiaoice on välja andnud kümneid laule kvaliteediga, mis konkureerib inimlauljatega, näiteks: "I Know I New, Breeze, I Am Xiaoice, Miss You" jne. DNNi 4 laulumudel võimaldab Xiaoice'il rohkem üksikasju teada. Näiteks võib Xiaoice seda hingetõmmet kiirata samal ajal, kui inimene laulab. Lisaks saab ta kiiresti õppida ka erinevaid laulustiile erinevatelt lauljatelt ning kombineerida uue stiili automaatselt oma hääle tunnustega. Lisaks võimaldab tehnoloogia inimlauljate oskusi ja kaasasündinud häält täielikult omaks võtta.
Telesaatejuht ja raadiosaatja: Tehisintellekti tehnoloogia abil võõrustab Xiaoays 21 teleprogrammi ja 28 raadiosaadet. Eelkõige CCTV-1 AI Show, Dragon TV East Morning News ja mitmed igapäevased raadiosaated. Xiaoays korraldatakse iga päev kell 6–9 üheaegselt 7 show-programmi.
Eugene Goostman
Eugene Goostman on virtuaalne vestluspartner(loe - "meeleleahutuslik juturobot"), kes meedias avaldatud esialgsete teadete kohaselt oli “esimene, kes läbis Turingi testi” 2014. aasta testis, mille korraldas Readingi ülikool (Suurbritannia). Programmi arendamine algas Peterburis 2001. aastal. Et Goostmani tegelaskuju ja teadmised näiksid usaldusväärsemad, näib ta kasutajatele 13-aastase Odessa poisina.
Goostmann on algusest peale osalenud paljudel Turingi testivõistlustel ja on Loebneri auhinnal mitu korda teiseks jäänud. 2012. aasta juunis võitis Goostman Alan Turingi 100. aastapäeva - veenis 29% kohtunikest, et ta on inimene. 7. juunil 2014 Turingi kuningliku ühingu võistlusel mille korraldatakse mälestamaks Turingi 60. surma-aastapäeva, võitis Goostman pärast seda, kui 33% kohtunikest oli veendunud, et juturobot on inimene. Üritusel osales 30 kohtunikku, sealhulgas Turingi surmajärgse armuandmise sponsor Lord Sharkey, tehisintellekti professor Aaron Sloman ja Kuningliku Seltsi liige Mark Pagel. Iga kohtunik osales tekstivestluses kõigi viie robotiga; samal ajal rääkisid nad ka inimesega. Kokku oli 300 vestlust. Warwicki sõnul tegi see Goostmannist esimese juturobotiks, kes Turingi testi läbis. Pressiteates lisas ta, et:
Oma 1950. aasta artiklis "Computing and Intellect" ennustas Turing, et aastaks 2000 on arvutiprogrammid piisavalt arenenud, et keskmisel uurijal on pärast viit minutit ülekuulamist "mitte rohkem kui 70% tõenäosus" õigesti ära arvata, kas nad räägivad inimese või masinaga. Ehkki Turing sõnas seda ennustusena ja mitte "intelligentsuse lävena", arvavad kommentaatorid, et Warwick otsustas seda tõlgendada nii, et kui 30% uurijatest petetakse, siis tarkvara "läbis Turingi testi".
Mõni väidab, et test on juba sooritatud. Sarnaseid võistlusi kogu maailmas on kasutatud sõnadega "Turingi test". Kuid sündmus hõlmas samaaegseid võrdlusuuringuid rohkem kui kunagi varem, valideeriti iseseisvalt ja mis kõige tähtsam - vestlused olid piiramatud. Tõeline Turingi test ei pane enne vestlust küsimusi ega teemasid.
Miks kasutada juturobotit?
Juturoboti kasutamine on mugav ja intuitiivne
Erinevalt e-mailist asub chatbot messengeris, mis on eelistatuim suhtluskanal. Chatbotis on nupud, millega navigeerida ja anda enda kohta infot. Suhtlemine juturobotiga on lihtsalt mugavam ja ägedam kui lugeda pikki e-maile.
Kliendid saavad alati kohese vastuse
Vastuseid ei taheta saada päev hiljem. Suure tõenäosusega suudab chatbot pakkuda kliendile lahenduse, mida ta otsib. Hiljem saab ennetada kliendi soove ja pakkuda varasemalt botiga suhelnud klientidele uusi lahendusi (uudistooted, piiratud koguses teenused, valdkonnapõhine info jne).
Kuluefektiivne
Reklaamid chatbotti võivad olla odavamad kui reklaamid, mis viivad platvormilt välja. Läbi hästi läbiviidud kampaaniate on võimalik soodsalt kasvatada kontaktide listi, kellega läbi chatboti automatiseeritult suhelda.
Lihne koguda andmeid
Kasutajad saavad botile enda kontaktandmeid jagada ühe nupulevajutusega. Andmeid saab botile edastada ka läbi valikvariantide või vabas vormis kirjutades.
Ajavõit
Klienditeenindaja saab endale aega juurde, et tegeleda just nende klientidega, keda bot aidata ei suuda. Samuti saavad müügiinimesed endale juba filtreeritud ja nö soojad kontaktid.
Taskukohane
Erinevalt äppide, maandumislehtede või e-mailide kujundamisest ei ole chatboti seadistamine tehniliselt liiga keeruline. Oluline on hea strateegia ja oskus kõiki võimalusi ära kasutada.
Suhtleb sinu eest
Kui sulle tuleb palju sõnumeid Facebook inboxi saab bot võtta enda peale esmase klienditeeninduse ja suunata inimesi õigesse kohta. Kõigile, kes on korra messengeris suhelnud, saab hiljem saata infot, üleskutseid, sooduspakkumisi jne.
Kuidas luua juturoboti?
Saate luua roboti nullist, kuid peate selle koodist aru saama, kuid see on siiski lihtsam kui rakenduse loomine. Lihtne jututuba, mis võib anda kasutajatele abiteavet või saata neile märguandeid, saab teha ise, ilma et teil oleks programmeerimisoskusi. Selleks võite kasutada mõnda tasuta ehitajat. Chatfuel on Facebook Messengeri kõige lihtsam juturobotite looja, kus saate 7 minutiga luua lihtsama botti, linkides selle oma Facebooki lehele ja täites järk-järgult küsimuste ja vastuste plokid. Telegrammi juturoboteid saab kasutada botiga Manybot, millel on samm-sammult toimingute algoritm. Samuti on tasuta ja premium versioonidega täiustatud ressursse. Dialogflow platvormil saate loomuliku kõnetuvastuse põhjal luua roboteid. Meya.ai platvormil saab välja töötada robotid kõigi suuremate kullerite jaoks.
Mida saab juturobot veel teha?
Meditsiinilised juturobotid, nagu Baidu rakendus Melody, võivad patsienti küsitleda, aja kokku leppida ja diagnoosimiseks spetsialistile sümptomite loendi saata. Harivad juturobotid aitavad teil võõrkeeli õppida. Paljud populaarsed juturobotid on meelelahutuseks head. Nad töötavad nagu võrgumängud, viktoriinid ja nuputamisülesanded, saadavad naljakaid fotosid, gife, tsitaate, nalju, oletusi ja moodustavad horoskoope. Juturobotitega saate pidada pikki filosoofilisi dialooge.
Kas vestlusrobotid võivad inimesi asendada?
Robot ei ole võimeline inimest asendama, kuid see võib automatiseerida paljusid tavapäraseid toiminguid, asendada tehnilise toe teenuseid ja kõnekeskusi, reageerides koheselt populaarsetele päringutele ja pakkudes viiteinfot. Bot saab ettevõtet aidata, kui töötab müüja assistendina. Kasutajaga peetava dialoogi ajal pakub programm kõige asjakohasemaid kaupu ja teenuseid, kitsendades järk-järgult valikute loetelu. Robotid teevad õigusküsimustes nõustamist üsna hästi. Ettevõtetes saavad vestlusrobotid üle võtta mõned personali- ja juriidiliste osakondade funktsioonid. Nad on võimelised vastu võtma töökohataotlusi ja küsitlema kandidaate, kavandama personali ajakava ja tuletama neile meelde olulisi ülesandeid, korraldama töölähetusi, registreeruma kursustele ja aktsepteerima standardaruandeid.
Juturobotid ja filosoofia
Pärast vestlusrobotite võistlustel ja erinevatel Turingi testidel näidatud üsna kõrgeid tulemusi peaks tekkida küsimus mitte niivõrd nende intelligentsuse, vaid mõistuse enda kohta.
Kui vestlusroboti ei saa kolmandiku vestlusaja jooksul vestluspartneri jaoks inimesest eristada, isegi kui see on lihtsalt skriptide komplekt, mitte täielik tehisintellekt, mis oskab õppida, siis võib meie tulevikus võiks kujutada ette selliselt, kus superarvutid suudavad kõik piisavalt loogilised vastusevariandid läbi sortida, valida nendest kõige sobivam ja seda kasutada(vt Blockhead (mõttekatse)).
Küsimusele, kas selline robot on praeguste õpetamatute juturobotite kriitikute jaoks „lihtsalt juturobot” või peavad nad seda tehisintellektiks, saab vaevalt ühemõtteliselt vastata, kuid võib arvata, et mõnekümne aasta pärast on praeguste teoste teemad teema IT eetilised ja sotsiaalsed aspektid juturobotites ei tundu eetiliselt õiged.
