Lliba tööd

IT sotsiaalsed, professionaalsed ja eetilised aspektid

Õppejõud: Kaido Kikkas

Retsensioon

"Ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest"

Esitatud: ??.??.2013

Esitaja: Magnus Kokk

Plussid

• Esitaja oli ka ise kokkupuutunud nende töölaua keskkondadega ja rääkiski suht enda kogemustest, eks muidugi nipet-näpet oli välja uuritud ka internetist (versiooninumbrid, väljalaske kuupäevad, jne.)
• Isiklikult mulle väga meeldis Linuxi töölauakeskkonnaga loodud analoogia legoklotsidega, mis on väga tõsi.
• See pluss on muidugi väga subjektiivne, aga kuna ise viimasel ajal palju tegelenud erinevate Linuxite installeerimiste/katsetamistega siis oli teema minu jaoks väga huvitav kuna enda katse-eksitus meetodil ja erinevate wiki lehtede läbilugemisega tundsin end teemas kodusemalt kui mõndade teiste esitlustega.

Miinused

• Presentatsioon jäi kuidagi lühikeseks ning pealiskaudseks ja kuna esitleja rääkiski pigem oma kogemuste baasil siis tal oligi vist raskusi põhjalikumalt rääkida nendest erinevatest töölaua keskkondadest, mida ta oli valinud oma esitlusse.
• Sissejuhatavalt oleks võinud rohkem infot olla, et mis asi see töölauakeskkond on, teadjamale isikule oleks selline sissejuhatus tõesti OK olnud, aga ehk sellistele vähem kogenenud linuxi jüngritele (ala, kes esimest korda 319 klassis teada sai, mis see ubuntu on) oleks vist teemast parem ülevaade olnud kui oleks välja toodud, et keskmine graafiline töölaud koosneb aknahaldurist, tegumiribast, terminali emulaatorist, failihaldurist, tekstiredaktorist, display managerist (ekraanihaldur?) ja veebibrauserist (kuigi tehniliselt on töölauakeskkond juba aknahaldur+terminali emulaator.)
• Oleks võinud olla pisut loogilisem ülesehitus, ala alustada GNOME2, siis rääkida GNOME "lastest" GNOME3 ja MATE, siis rääkida GNOME3 "pojast" Unity'st ja siis oleks võinud kohe esile tuua ka tema "venna" Cinnamoni, põhjalikumalt mainida ka, et miks või kuidas üldse selline suguvõsa sigines, samuti oleks võinud esile võtta ka veel ühe täitsa populaarse keskkonna nimega XFCE, kes on tehniliselt ka GNOME perekonnas (GTK+2 toolkit) ja siis ehk rääkida LXDE'st, kes on samuti GNOME sugulane ja siis juba edasi rääkida GNOME igivanast rivaalist KDE, natukene mainida ka KDE puhul toimunud sigimisega, kus üleminek 3.x versioonilt 4.x versioonile tekitas analoogseid lahkhelisid nagu GNOME kahelt GNOME kolmele üleminek ja mille tõttu sündis KDE Trinity, samuti ei tasu unustada, et KDE'l on juurde tekkinud selline puutetundlikele ekraanidele mõeldud esitlusviis (plasma active).
• Esitluses oleks võinud olla ka rohkem infot, et mille poolest need erinevad töölauakeskkonnad erinevad peale selle, et välimus erinev. Nt. nende erinevate keskkondade arendusparadigmad, disainivalikud, programmeerimiskeele valik (GTK, GTK+2, GTK+3, QT3, QT4, jne.)

Lisaks

• Esitluse ajal toimus kerge tõrge (ilmselt .odt>google docs>.odt formaati muutmisest vms.), mille tõttu slaidid olid sellise kentsaka välimusega.