Near Field Communication

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Sissejuhatus

Near Field Communication (NFC) - lähiväljaside on traadita side tehnoloogia, mis võimaldab seadmetel suhelda, kui neid lähestikku hoida. NFC tehnoloogia kasutab litsentsivaba raadiosagedust ning signaalide edastamiseks seadmete vahel magnet induktsiooni. NFC ühendus toimub kahe seadme või seadme ja NFC-ga varustatud sildi (RF Tag) vahel, kus üks osapooltest on initsiaator ja teine sihtmärk. NFC-ga varustatud sihtmärk ei pea omama eraldi toidet ning NFC kiibilt teave välja lugemiseks indutseerib saatja vajaliku pinge. Lähiväljaside on tuntud ka ISO (International Organization for Standardization) standardina ISO18092. NFC arendust edendab 2004 aastal loodud NFC Forum mille liikmeteks on erinevad tootjad, arendajad ja finants ning transpordi esindajad. Liikmete hulka mille arv ulatub 140 kuuluvad Nokia Corporation, NEC Corporation, Broadcom Corporation, Microsoft Corporation, Intel Corporation, Google Inc.


Tehnilised näitajad

NFC tehnilised näitajad on allutatud ISO ja IEC (International Electrotechnical Commission) ning EMAC poolt kinnitatud standarditele. Nendeks standarditeks on ECMA-340 “Near Field Communication - Interface and Protocol (NFCIP-1)” (ISO/IEC 18092), ECMA-352 “Near Field Communication Interface and Protocol - 2 (NFCIP-2)” (ISO/IEC 21481), ECMA-356 "NFCIP-1 - RF Interface Test Methods" (ISO/IEC 22536) ja ECMA-362 "NFCIP-1 - Protocol Test Methods" (ISO/IEC DIS 23917).

  • Ühendus luuakse magnet induktsiooniga kahe raam (Loop) antenne vahel.
  • NFC kasutab litsentsivaba raadiosagedust 13,56 MHz.
  • NFC edastus vahemaa 4 cm (max ~20 cm).
  • Andmeedastus kiirused 106, 212, 424, 848 kbit/s.
  • Võrgu tüübiks on Point-to-Point
  • Ühenduse loomise kiirus (Set-up Time) alla 0,1 s.
  • Side režiim:

- Aktiivne režiim mõlemad initsiaator ja sihtseade toodavad oma raadiosagedus välja, kus andmeid ootav osapool lülitab enda genereeritud signaali välja.

- Passiivne režiim loob sagedus välja initsiaator ning sihtseade moduleerib olemasolevat välja. Antud juhul saab sihtseade oma toite initsiaatori tekitatud elektromagnet väljast ja eraldi toidet ei vaja.

  • Andmete edastuseks kasutatakse NFC kahte kodeerimise meetodit. Milleri kodeeringut, kui edastatakse andmeid 106 kbit/s ja Manchester kodeeringut teistel edastus kiirustel.
  • NFC seadmed ei suuda korraga saata ja vastu võtta, kuid suudavad avastada RF väljas kokkupõrkeid.


Kasutusalad

NFC Forum kohaselt on lähiväljaside kolm peamist kasutus meetodit, esiteks teostada kontaktita tehinguid (maksed, piletimüük, juurdepääs). Mobiil seade on kui kaart. Teiseks on lugemise kirjutamise meetod, kus NFC-ka mobiiltelefoni kasutatakse RF Tag varustatud siltide lugemiseks. Kolmandaks on andmete edastus meetod, kus P2P (Point-to-Point) ühendust kasutatakse. NFC-ga varustatud seadmete vahel edastatakse andmeid, nagu digitaalsed visiitkaardid, pildid või muud andmed.

Paljudes riikides kasutatakse transpordi süsteemides piletitena Radio Frequency Identification (RFID) tehnoloogiat, mis on ühilduvad NFC seadmetega. Seega saaks NFC-ga varustatud mobiiltelefoni kasutada ühistranspordis piletina. NFC annaks lisaväärtust antud pileti süsteemile, võimaldades klientidel mobiili kaudu uusi pileteid osta ja samas ka sõidu graafikuid näha.

NFC varustatud seadmeid saab ka rakendada identifitseerimise vahenditena juurdepääsu süsteemide juures, kus üks seade võib asendada mitut erinevat ligipääsu kaarti. Samas võimaldab mobiilne andmete edastus saata vajalikud juurdepääsu õigused mida NFC-ga edastatakse kontroll punktis. Kuna mobiiltelefon on alati kaasas, siis on ka vajalikud ligipääsu kaardid koguaeg kaasas.

Lähiväljaside võimalustega mobiiltelefoni saab muuta makse vahendiks. Kasutusel on „Wave to Pay“ süsteemid, kus NFC seadmega teostatakse makseid. Tänu turva kiipidele, mis on seadmes endas või SIM kaardil on maksete sooritamine kasutades NFC varustatud mobiiltelefone turvaline. Samas võimaldab mobiiltelefoni kasutamine lisateenuseid mida tavaline NFC-ga varustatud pangakaart ei võimalda. Mobiiltelefon muutub elektrooniliseks rahakotiks, mis kadumisel on võimalik tühistada ja vastavad õigused uuele seadmele kanda.

NFC kasutades on võimalik kiirendada ka seadmete omavahel ühendumist. Näiteks kahe mobiiltelefoni ühendamisel bluetoothi kaudu peavad mõlemad oma seadmed vastavalt seadistama ja üksteist ligipääsuks autoriseerima. NFC võimaldab seadistust kiirendada, kus vajalik on vaid telefonide üksteise lähedal hoidmine, et ühendus bluttoothi kaudu luua.


Kokkuvõte

Lähiväljasidel on laialdaselt kasutus võimalusi, nii reklaami, transpordi, panganduse, kui ka teistes valdkondades. Erinevates riikides on algatatud projekte, mis kasutavad NFC tehnoloogiat. Ühistranspordi teenustes on algatanud projekte Saksamaa, Austria, Venemaal, USA, Itaalia ja Hispaania. Mobiilsete maksesüsteemidega tegeletakse Inglismaal, Poolas, Saksamaal, USA ja teistes riikides. NFC levikule on kaasa aidanud ka turule jõudnud NFC-ga varustatud mobiiltelefonid nagu Nokia 6680, Nokia C7-00, Motorola L7 (SLVR), Google Nexus S, BlackBerry Bold 9900/9930…


Kasutatud materjalid

Near Field Communication and the NFC Forum: The Keys to Truly Interoperable Communications

Nokia: White Paper Near Field Communication

EKMA: Near Field Communication White paper

http://www.nfc-forum.org/home/

http://en.wikipedia.org/wiki/Near_field_communication


Autor

Toomas Rohumets A21

Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Near_Field_Communication&oldid=32292"