Piraatlus ja striiminguteenused

From ICO wiki

Piraatlus, artistid ja produtsendid

Piraatlus, muusika, artistid

Pirate key

Võib väita, et mingil määral on piraatlus vähenenud, kuid mitte igas valdkonnas. Vaadeldes piraatlust seoses muusikamaailmaga, on piraatlus veidi vähenenud. Mõnda aega tagasi, kui muusika kuulamiseks ei olnud veel spetsiaalseid voogedastusi ehk striiminguteenuseid, kasutati piraatlust rohkem.

2000. aastate alguses olid muusika kuulamiseks populaarsed cd-plaadid. Tõelised fännid ja ausamad inimesed ostsid originaalplaate, kuid ajapikku hakati neid ümber kirjutama/kopeerima. Mida kallim oli plaat, siis ilmselgelt seda suurem oli kiusatus ilma rahata tuttavalt laenata originaalplaat ning kodus see ümber kirjutada. Selline tegevus on küll ebaseduslik, kuid kasulik tarbijale vastupidiselt tootjale (siin kohal artistile). Artist teenib kasumit iga müüdud plaadi pealt, kui aga 1 inimene ostab plaadi ja teised 9 kopeerivad selle ümber, toob see ilmselgelt artistile kokkuvõttes rohkem kahju kui kasu. Sellist piraatlust on aidanud vähendada turule tulnud voogedastused. Nendest tuntumad on nt Spotify, Youtube, Soundcloud jpt.

Minnes konkreetsemalt üle Eesti muusika peale, on piraatluse põhjuseks ka see, et kogu Eesti muusika ei ole legaalsetel platvormidel kättesaadav. Selle probleemi lahendamisele saavad kaasa aidata artistid ja produtsendid põhiliselt ise. Kuidas? Tehes oma muusika digitaalselt võrgus kättesaadavaks kõigi inimeste jaoks. Tänapäeval on cd-plaatide populaarsus oluliselt vähenenud ja enamus inimesi kasutab muusika kuulamiseks oma telefone/arvuteid. Kaheks kõige populaarsemaks striiminguteenuseks on osutunud Youtube ja Spotify. Neid on väga mugav ja lihtne kasutada ja ilmselt leiab sealt üles enamus enda maitsele vastavad laulud/videod.

Uuringute põhiselt on veel üks oluline punkt, millele tuleks tähelepanu pöörata. Paljud inimesed ei tee vahet mis on legaalne ja mis mitte. Nimelt uuringute põhiselt peab koguni 52% vastanutest legaalseks muusika, filmide ja videote allalaadimist failivahetuskeskkondadest. See tähendab, et ligikaudu pooled inimesed ei pruugi teadagi mida tegelikult tähendab piraatlus, mis on üsna murettekitav probleem. Siinkohal oleks abiks see, kui muusikatööstused teeksid koostööd ning hariksid sel teemal inimesi rohkem. Ka see tooks arvatavasti kaasa piraatluse vähenemise.

Piraatlus, filmitööstus, produtsendid

The Pirate Bay

Vaadeldes järgmiseks filmitööstusi ja produtsente on piraatlus avaldanud ka neile negatiivset mõju. Kuigi tänapäeval on väga populaarseks osutunud Netflix, kus on suur valik filme ja sarju, ei raatsi kõik selle teenuse eest maksta ning on otsustanud piraatluse kasuks. Üsna lihtne on legaalselt võimalus internetist filme tasuta alla laadida või kasutada nende vaatamiseks mõnda veebilehekülge. See aga toob jällegi kahju ja probleeme filmitööstustele ja produtsentidele.

Selle probleemi lahendamiseks on tehtud mitmeid edusamme. Üheks silmapaistvamaks näiteks võib tuua NJORD Advokaadibüroo ettevõtmise Taanis. Nimelt hakkas 2012.aastal eelnimetatud büroo kaitsma õiguste valdajate õigusi saates otseteateid Taani eraisikutele, kelle internetivõrku oli kasutatud illegaalsete failide jagamiseks. Selle tegevuse eesmärgiks oli teleettevõtete, filmide, muusikute, produtsentide, režissööride, näitlejate ning teiste filmitööstuses osalejate õiguste jõustamine ja illegaalsete failide jagamise kohta teadlikkuse tõstmine. See on küllaltki suurelt langetanud piraatluse kasutamist. Sedalaadi meetodit on kasutama hakanud ka nt. Soome, Rootsi, Norra ja Island.

Filitööstustel, produtsentidel ning ka teistel, kes omavad autoriõigustega kaitstud materjale, on võimalus oma õiguseid jõustada. Nt. on olemas mitmesuguseid programme, mis skanneerivad internetivarusi illegaalse allalaadimise tuvastamiseks. Piraatlusvastane seadusandlus laieneb pidevalt ning seetõttu on ka piraatlusvastase edukuse määr kasvuteel.

Vaadeldes veel tarbijat ehk eraisikut, kes kasutab piraatlust, on rangelt soovitatav väga hoolikalt enne failide allalaadimist ja imelike veebilehekülgede külastamist kontollida, millega on täpselt tegu. Samuti tuleks kontrollida oma internetivõrgu turvalisust ning jälgida, kellel on sellele ligipääs. Kõige õigem oleks aga üldse piraatlusest loobuda ning austada teiste inimeste tööd ja kasutada seaduslikke meetmeid/vahendeid.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes on piraatluse kasutamine iga inimese enda asi, kuid peab arvestama ka sellega, et ükspäev võib seaduse rikkumine kaasa tuua paksu pahandust. Parim valik oleks siiski järgida seadust. Nii austame ka muusikute ja produtsentide tööd ning näitame oma tänulikkust nende loodud teoste eest.

Kasutatud allikad:


Piraatluse + ja - striiminguteenuste pakkujatest lähtuvalt

Teatavasti on üsna tuntud striiminguteenuste pakkujad näiteks Netflix, YouTube kui ka Steam jpt. Teenused paistavad välja väga paljudes erinevates valdkondades ning neid kõiki seob omavahel piraatlus. Mis oleks piraatluse positiivsed ning negatiivsed küljed just striiminguteenuste pakkujatele ning tarbijatele?

Inglise poeet Ted Hughes on öelnud, et miski pole tasuta, igal asjal on maksumus. See tuleb eriti välja striiminguteenuste pakkujatel. On nähtud vaeva ja investeeritud raha, et mingisugust toodet pakkuda, olgu see siis näiteks mäng, tarkvara või film. Kui pakkujad ei küsiks tarbijatelt raha, siis poleks mõtet ka midagi pakkuda. Siit tuleb esimene piraatluse positiivne kui ka negatiivne külg, nimelt positiivseks küljeks oleks see, et on majanduslikult odav just tarbijale. Milleks maksta raha filmi eest, kui on võimalus see endale Torrent saidilt, näiteks Pirate Bay, kergelt enda arvutisse alla laadida ja vaadata? Tihtilugu ei nähta suuremat pilti. Ei mõelda sellele,  kuidas film tarbija silme ette üldse jõudis, mis töö ja vaev selleks kulus. Ühe kahju, teise kasu ütleb Eesti vanasõna. Sellest järeldub piraatluse negatiivne külg, majanduslikult kaotab striiminguteenus oma mõju, mida aktiivsem piraatlus on. [1]

Pakkujad võitlevad selle vastu koguaeg, paljud riigid on kehtestanud seadused, mis keelavad ilma autori loata jagada teatud teenuste sisu, kuid ega piraatluse illegaalsus inimesi ju peata, sest piraatlus pakub tegelikult inimestele anonüümsust. Tarbija ei pea avalikustama oma nime, pangakaarti ega muud isiklikku informatsiooni, kui ta tõmbab enda arvutisse piraaditud faile. Striiminguteenused seda ei paku, vastupidi, just nõuavad tarbijate informatsiooni turvalisuse pärast. [1]

Isiklike andmete päring ei pruugi tegelikult halb ollagi. Kui teenus, mida pakutakse on vigane või sellega tekivad probleemid, siis saab pöörduda pakkuja poole ning leitakse probleemile vastav lahendus, kuid piraatluse korral ei tule tarbijale mitte keegi vastu, kui alla laetud toode ei tööta või tekitab mõne muu sõlme. [1] [2]

Väga palju tarkvara ja tooteid on suvalistel interneti lehekülgedel müügil odavamalt kui toote originaal leheküljel. See tähendab, et piraaditud faile müüakse. See on piraatluse negatiivseks küljeks just striiminguteenuste pakkujatele, kuna nemad kaotavad seetõttu raha. Tarbijale võib see olla kasulik, kui ta saab originaal toote odavamalt, kuid mis juhtub siis kui toode on võlts ja ei tööta üldse? [1]

Kuigi näiteks filmide alla laadimine võib olla odav, siis ei kaitse see tarbijat ühe olulise negatiivse piraatluse külje eest, nimelt tarkvara viiruste eest. Millegi tasuta omistamine ahvatleb paljusid inimesi ning see võib neid pimestada. Kui teenuse pakkuja tuleb välja näiteks uue filmiga, siis tihtilugu luuakse uue filmi jaoks niinimetatud võltsitud Torrentid, mis paistavad välja nagu nad viitaks õigele asjale, kuid sisuliselt on need lihtsalt viirused, mis on tarbijale kahjulikud. Kasutatakse ära inimlikku usaldust. Lisaks viirustele saab läbi Torrentite ligipääsu ka tarbija IP-aadressile, mida on võimalik kuritarvitada. [1] [2]

Kokkuvõtlikult on piraatlus striiminguteenuste pakkujatele pigem negatiivne kui positiivne. Pakkujad kaotavad raha ning seeläbi oma mõju. Tarbijatele on piraatlus isegi kasulik, kuid seejuures tuleb olla hoolikas, kuna kõik piraaditud failid ei pruugi olla koopiad originaalist ning seeläbi tuua tarbijale rohkem kahju kui kasu.


Autoriõigused

Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Autoriõiguse seadust ei kohaldata ideedele, teooriatele, avastistele ja mõningatele teistele intellektuaalse tegevuse tulemustele. Teose autoril tekib teose loomise hetkest autoriõigus sellele teosele. [3] Autoriõiguse põhieesmärgid on:

  • Et julgustada kultuuri, teaduse ja innovatsiooni arendamist
  • Et pakkuda autorõiguste omanikele nende tööde eest finantsilist kasu
  • Et hõlbustada avalikku ligipääsu teabele ja meelelahutusele [4]

Üks Berne'i Konventsiooni baasprintsiipidest on “automaatne kaitse”, mis tähendab, et autorikaitse eksisteerib automaatselt alates ajast, mil vastav teos on kinnitatud käegakatsutavale meediumile (nagu näiteks paber, film ränikiip). [4] Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste toimingute täitmist. Isiku autorsust, kes avaldab teose oma nime all, eeldatakse, kuni pole tõendatud vastupidist.[3] Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused. Autori isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad autori eluajal. Need viitavad ideele,et autoriõigusega teos autori või looja isiksuse ja inimlikkuse väljendus. Need sisaldavad:

  • Õigus olla tunnustatud kui teose autor,
  • Õigus terviklikkusele (s.t. õigus keelata teose muutmine, moonutamine või väänamine) ja
  • Õigus teose esmasele avalikustamisele. [3]

Autori varalised õigused on aga üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina. Autori mittevaraliste õiguste hulka kuuluvad muuhulgas õigus autorsusele, õigus autorinimele, õigus teose puutumatusele, õigus autori au ja väärikuse kaitsele. Autori varaliste õiguste hulka kuuluvad näiteks [3]

  • õigus teose reprodutseerimisele (näiteks, teha koopiad digitaal või analoog vahenditega), [4]
  • õigus teose levitamisele (näiteks, müües, rentides või koopiaid laenates), [4]
  • õigus teose edasiandmisele avalikkusele, (sealhulgas avalik esitamine, avalik väljapanek and lävitamine üle digitaalvõrgu nagu näiteks Internet) [4]
  • õigus teose ülekandmisele, (sealhulgas tekstiteose tõlke või näiteks filmiversiooni üle) [4]
  • õigus teose töötlemisele. [3]

Autori isiklikud õigused ei pruugi alati olla üle viidavad autorilt kellelegi kolmandale ja osad neist ei aegu mõndades riikides. [4] Kuna autorile kuulub ainuõigus lubada või keelata oma teose kasutamist teiste isikute poolt ning saada tulu (tasu) oma teose sellisest kasutamisest, siis võivad teised isikud autoriõigusega kaitstud teoseid kasutada ainult autori poolt antud loa (litsentsi) alusel. [3]

Rahvusvahelised autoriõigused

Autoriõigused seadused iga riigi enda teha ja seega ei ole sellist asja nagu rahvusvaheline autoriõiguste seadus. Sellele vaatamata on peaaegu 180 riiki ratifitseerinud kokkuleppe – Berne’i Konventsioon, mis on administreeritud Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) poolt – mis sätib miinimumstandardid autoriõiguslike loojate õiguste kaitseks üle maailma. Lisaks on olnud ka püüdlusi, et harmoniseerida autoriõiguste seadused Euroopas või mujal regioonides. Erinevused riiklikes autoriõiguste seadustes loovad ka väljakutseid globaalsetele organisatsioonidele, kellel töötajaid eri riikides, kuid jagavad loomet üle piiride.

Mitmed rahvusvahelised lepingud soodustavad autoriõiguste mõistlikku ühtset kaitset riigide vahele. Nad kehtestavad miinimumstandardid kaitsele, mida iga allakirjutanud riik siis rakendab omaenda autoriõigusseaduste piires. [4]

Berne Konventsioon
  • Vanim ja tähtsaim lepe
  • Allkirjastatud 1886 (aga on sellest ajast saati mitmeid korda uuendatud)
  • Ratifitseeritud peaaegu 180 osapoole poolt.
  • kaitse miinimumstandardid
  • Kaitstud tööde tübid
  • Kaitse pikkus
  • Erandite ulatus
  • Kitsendused
  • Printsiibid, nagu näiteks “rahvuslik kokkulepe” (loomele, mis pärineb ühest riigist, antakse samasugune kaitse teises allkirjastanud riigis, justkui tegu oleks oma riigi elanikuga.
  • Printsiibid, nagu näiteks “automaatne kaitse” (autoriõigus eksisteerib automaatselt vastavas loometöös kui ta on kinnitatud käegakatsutavale meediumile ja seda ilma nõutud eelneva formaalse toiminguta.[4]

Allikad