Suur Vend ja (pahade) asjade internet

From ICO wiki

Sissejuhatus

Läbi ajaloo on alati proovitud inimesi kontrollida ning mõjutada. Hästi on seda kajastatud George Orwelli raamatus "1984", kus võimulolev valitsus kontrollib, mida rahvas mõtleb ning mis on faktuaalselt õige. Tehnoloogia arenguga on kaasnenud uudseid viise, kuidas inimesi mõjutada, kuidas inimesi jälgida. Selle arenguga kaasneb privaatsuse küsimus: mida ja kui palju tohiksid kõrvalised isikud meie eraelu kohta teada ning kas üldse peaks selline järelevalve lubatud olema.


Järelevalve

Sissejuhatus

Järelevalve on selle sajandid jooksul ainult tõusnud. Kaameraid võib tänavatel näha igal pool, võib julgelt ka väita, et me liigume passiivselt maailma suunas kus igal pool on kaamerad või mõned muud vidinad „inimeste jälgimiseks“, tihtipeale mõistame viimast kui „turvalisemat ühiskonda“, mõistmata mis võivad olla sellise ühiskonnaga kaasnevad riskid, järelevalve on teave jälgitava liikumiste ja tegevuste kohta. Selleks ei pea just olema kaamerad vaid järelevalvet võivad teostada ka teised inimesed, näiteks vangivalvurite peamine ülesanne on tagada järelevalve vangide üle.(1)


Järelevalve maailmas

Järelevalveühiskonna idee tuleneb nii valitsuse kui ka inimeste hirmudest mille on põhjustanud korduvad ohud inimeste eludele, ohtudeks on näiteks terrorism, relvastatud röövid, vargused. Probleemidele lahenduse leidmiseks ja turvalisuse tagamiseks võetakse üha enam kasutusele teatavad järelevalvemeetmeid nagu on kaamerad, telekommunikatsioon, biomeetria, kliendikaardid. Kuigi järelvalvel on omad plussid, mis hõlmavad endas turvalisuse tagamist. Näiteks kaitset kräkkerite vastu, terroristide rünnakute või pommiähvarduse vastu. Samuti järelevalve kiirendab ja parandab täpsust pahade tegelaste püüdmisel. On sellest hoolimata suurimaks miinuseks on üksikisikute eraelu puutumatus, järelevalve äratab kahtlusi kodanike ja riigi vahel jättes mulje usalduse puudumisest. Usalduse puudumine ei toimu ainult riigi ja kodaniku vahel vaid ka töötaja ja tööandja vahel, tööandjad võivad töötajaid määrata teatud meditsiinilistele kui ka mitte meditsiinilistele uuringutele, ettevõtte tehnikale peale installeerida näiteks arvutite või telefonide jälgimiseks vajaliku tarkvara, asukoha jälgimisseadmed paigaldada ettevõtte sõidukitele. Kõik see mis peaks suurendama turvalisust, samal ajal vähendab ka usaldust.(1)

Hiina linnas nimega Chongqing on üle 2.6 miljoni kaamera, viies selle linna kaamerate järelevalve poolest esimesele kohale. Politsei Hiinas kasutab kaameraid kurjategijate nägude tuvastamiseks, kui nägu on vähemalt 60 protsenti sarnane antakse sellest võimudele märku. Sama kiiresti teatavad kaamerad ka liikluseeskirjade rikkumisest, näiteks valesse kohta parkimine võib esimese viie minutiga trahvi kaela tuua.(2)

Inglismaa pealinnas Londonis, on üle 691 tuhande kaamera, ning keskmise inimese liikumised jäädvustuvad vähemalt kolmesajal kaameral päevas. Suur osa neist kaameratest ei kuulu ametlikult riigile, vaid kuuluvad eraisikutele ja firmadele ning neid kasutatakse näiteks parkimisalade ja muude eravalduse jälgimiseks. Kaamerad on üks populaarsemaid järelevalve liike, sest need lubavad salvestada toimuvat videona. Telekommunikatsiooni vahendid hõlmavad endas nii GPS-i kui ka telefonide SIM kaarte, mida on tänapäeval väga kerge jälgida, sest tihtipeale lülitatakse telefonil „Asukoht“ sisse, et mõnda kaardi rakendust kasutada. Biomeetria, telefonides on olemas nii sõrmejälelugejad kui ka näotuvastus, et telefoni lukust lahti teha, ühe olemasolek neist kahest on piisav isiku tuvastamiseks. Kas meil üldse on enam privaatsust?(3)


Privaatsus

Seoses järelevalveühiskonnaga on privaatsuse mõiste esmatähtis, kuna inimese eraelu puutumatus on põhiseaduslik õigus, mida ei tohi rikkuda. Privaatsus ja järelevalve ei saa koos eksisteerida ilma, et üks oleks teisele takistuseks. Alles jääbki ainult kaks võimalust. Esimeseks võimaluseks on privaatsusest loobumine ja järelevalvega täielikult kaasa minemine, mis tähendaks, et maailm on turvalisem. Teiseks võimaluseks on elada privaatselt, aga ohuga kokkupuutumise risk on kordades suurem. Kumbki neist valikutest ei ole just parim.(1)

Isikuandmete kaitse seadus võeti Eestis vastu 2003. aastal, täiendatud aastal 2007 ning on loodud selleks, et andmete kogumine ja töötlemine toimuks võimalikult minimaalsel määral. Samuti on isikul õigus juurdepääsule enda kohta käivatele andmetele ning õigus nõuda valede andmete parandamist.(4)


Kokkuvõte

Ühiskond ei saa eksisteerida ilma seaduste ja järelevalveasutusteta, mis reguleeriksid üksikisikute tegevust ja käitumist. Järelevalveühiskonnas on väga oluline, et isikuandmete kaitseks oleksid olemas omad seadused ja asutused, mis jälgiksid, et isikuandmeid kasutatakse seaduspäraselt selleks, et oht andmete sattumisest kurjategijate kätesse oleks võimalikult väike, Eestis on selleks asutuseks Andmekaitse Inspektsioon. Viimased saavad isikuandmeid ära kasutada näiteks väljapressimiseks.


Suur Vend

Sissejuhatus

Suur Vend(Big Brother)- viis kuidas kutsutakse võimuorganit, valitsejat või muud võimul olevat inimest, kellel on täielik võim ja kes üritab kontrollida enda võimu all olevate inimeste käitumist mõtteid ning piirata vabadust. Kas tänapäeva ühiskonnas on Suure Venna laadi „salajast“ suunamis, juhtimist ja piiramist? Hetkel on meil igaühel läheduses telefon ja kodudes veel ligi tosin muud seadet, mille abil saaks seda laadi mõjutamist otseselt või ka kaudselt korda saata. Üldiselt peavad tänapäeval inimesed enda privaatsust väga tähtsaks, kuid tihti ei ole inimesed teadlikud, kui lihtne on nende privaatsust rikkuda ja isiklikku informatsiooni kätte saada.(5)


Andmed ja nende kaitstus Euroopas

Igal Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikul on õigus Euroopa Liidu kodakondsusele, mis tagab tema õiguste kaitse ka Euroopa Liidu seadusandluse järgi.(6) Seega kaitsevad Euroopa õigusaktid ka meid.

Andmete kogumisel on üldiselt kaks poolt, soov privaatsusele inimeste poolt versus turvalisuse tagamine andmete kogujate poolt. Ühelt poolt soovivad inimesed, et keegi nende eraelulisi tegevusi ei jälgiks. Teiselt poolt oleks näiteks kõnesid jälgides võimalik ära hoida mõningaid kuritegusid, kuigi üldiselt on halbade kavatsustega inimesed piisavalt nutikad, et diskreetset informatsiooni telefoni teel ei vahetata.

Andmete Säilitamise Direktiiv(mitteametlik tõlge) just sellist andmete kogumist ette nägigi, salvestati inimese identiteet, kommunikeerimise aeg, koht kust suhtlust teostati ja suhtluse(kõnede) sagedus, selliseid andmeid pidid telekommunikatsiooni ettevõtted hoidma kuus kuud kuni kaks aastat iga inimese kohta.(7) Andmed pidid olema küsimise peale saadavad olema riigi asutustele. Sellele informatsioonile oli ligipääs ka väljastpoolt tõsiste kuritegude uurimist ning ligipääsu saamiseks ei olnud vaja orderit.(8)

Direktiiv loodi 2006 aastal, kuid 2014. aastal otsustas Euroopa Kohus Andmete Säilitamise Direktiivi kehtetuks tunnistada. Põhjuseks mainis kohus, et see rikub inimese kahte põhiõigust- õigut privaatsusele ja õigustisiklike andmete kaitstusele.(7)

7. raamprogrammi raames rahastati ka muude teadusuuringute hulgas ka inimeste andmete kogumis projekte nagu HIDE(Ingliskeelne lühend-Homeland Security, Biometric Identification & Personal Detection Ethics) ja INDECT(Intelligent information system supporting observation, searching and detection for security of citizens in urban environment). Mõlema projekti eesmärgiks inimeste teadmata andmete kogudes, meid “kaitsta”. INDECT’i eesmärgiks oli luua süsteem linnastunud alade jälgimiseks ning kuritegeliku või vägivaldse tegevuse tuvastamine. HIDE uuris biomeetrilise autoriseerimise, isiku tuvastamise ja massi järelevalve sidumist.(9)(10)

Arvestama peab asjaoluga, et tehnoloogia, mis meid ümbritseb on lisaks oma kasulikkusele ka ohu kohaks. Suure Vennalikku jälgimistegevust pigem meie, Euroopalikus ühiskonnas, ei leidu. Pigem on see vähem demokraatlike ja rohkem kommunistlike või diktaatorlike riikide mõjuvõimu rakendamise meetod. Kuid siiski saab mingil määral paralleele tuua Suure Vennaliku “juhtimise” ja riiklike organite andmete kogumise, mis suunatud kuritegude ennetamiseks, vahel. On loodud süsteeme, et meid jälgida ja meie andmeid koguda, kui neid ei kasutata meie vastu, mis ei tähenda, et seda tulevikus ei tehta.


Seadmed, mis meid suudavad jälgida

Kuidas saab koguda informatsiooni meie igapäeva tegemiste kohta? Kas selleks peab paigaldama inimeste kodudesse jälgimisseadmed, lutikad, et inimesi pealt kuulata või jälgida nende tegevusi väljaspool avalikku keskkonda. Sugugi mitte, meie kõigi kodudes on seadmeid, millel on võimekus jälgida meid ühel või teisel viisil, loetlen mõned neist seadmetest ning kuidas nad meie elu jälgida võivad.

Televiisorid- kui teil pole just kodus kineskoopteler on vägagi tõenäoline, et see on kas otseselt või kaudselt internetiga ühenduses ning sealt on juba suhteliselt lihtne ligi pääseda näiteks teleri kasutaja eelistustele telekanalite ja sarjade osas, mis pole muidugi eriti ohtlik informatsioon, kuid sarnaselt on võimalik ka juurdepääs hankida telerisse sisseehitatud kaamerale, mille läbi on võimalik jälgida teisel pool ekraani olevaid pahaaimamatuid inimesi. Arvuti turvalisuse ettevõte ReVuln tõestas seda 2012. aastal Samsungi uusimate telerite peal, telerisse ja teistesse ühendatud seadmetesse laeti alla pahavara ning saadi kätte kõik salvestatud andmed.(11)

Digiboks- suurettevõtted nagu Google ja Verizon on väidete kohaselt arendanud digibokse sisseehitatud kaamerate ja liikumisanduritega, mille eesmärgiks originaalselt oli sobivate reklaamide näitamine televaatajatele. Näiteks kui teleka ees on lapsed on näidatavad reklaamid mänguasjadest ja maiustustest, kui teleka ees on mees ja naine kahekesi näidatakse reklaame uuest armastus filmist või alkohoolsest joogist. Aga mida suudaks sellise informatsiooni kogujaga teha riikide valitsused või häkkeritest väljapressijad?(11)

Pesumasin, kuivati, röster, kellraadio, kohvimasin- üldiselt tuntud kui “rumalad” masinad on viimastel aastatel aina targemaks saanud, tänu interneti ühendusele, mille abil saab inimene kodust eemal olles panna pesu pesema või kohvi masina jooksma, et koju jõudes ootaks teda värske kohv. Tõsi, nendele seadmetele ligi pääsemine kellegi privaatsust vist ohtu ei sea, kuid näiteks saaks nii kätte inimese liikumis rutiinile, mille abil on võimalik näiteks planeerida vargust või mõnda jälgivat tegevust.(11)

Lambid- sarnaselt eelmisele punktile saab tarkasid valgustusi jälgides informatsiooni inimese rutiini kohta, lisaks sellele kontroll terve kodu valgustus süsteemi üle võib aidata vargusi toime panna hoides valgusteid enda kontrolli alla ja kinnisena terve varguse vältel.(11)

Signalisatsioon- kodune valve oli aastaid ühenduses vaid teenuse pakkuja operatsiooni keskusega, kuid hiljuti on aina rohkem juurde tulnud turvalahendusi, mille abil saab inimene jälgida oma kodu turvasüsteemi olekut oma nutiseadmest igal ajal, kuid see annab omakorda ligipääsu ka kräkkeritele, kes saaksid tuvasüsteemi lihtsalt välja lülitada.(9)

Nutitelefon- kaamera, mikrofon ja GPS, need kolm funktsionaalsust, millega meie nutiseadmed on ühenduses välis maailmaga annavad suurepärase kombinatsiooni meie jälgimiseks, lisaks on paljud meie isiklikud andmed ja kontod ka lihtsast ligipääsetavad läbi meie nutiseadmete. USA sõjavägi väitis, et nad lõid 2012. aastal rakenduse nimega “PlaceRaider” mis suutis telefoni kaamera, GPS’i ja kiirendusmõõturi abil luua 3D keskkonna telefoni ümbritsevast keskkonnast.(11)

Arvutid- kõike mida suudavad nutiseadmed suudavad ka arvutid ning vahel isegi rohkem. Lisaks jälgimis võimalustele salvestavad paljud inimesed enda salasõnu või muud informatsiooni suvalistesse kohtadesse oma arvutis, turvalisusele mõtlemata, mis teeb ka neist suure ohu meie turvalisusele.(11)

Meie ümber on palju uut ja mugavat tehnoloogiat, mis on loodud, et meie elu kergemaks ja mugavamaks teha, kuid nende mugavuste arvelt on võimalik ka palju kahju korda saada, kuid õnneks on pahatahtlikele inimestele võrdselt või loodetavasti rohkem inimes, kes näevad vaeva, et neid turva-auke parandada ja kindlustada, et turvatunne säiliks ka kõige uuemate tehnoloogilist saavutuste kasutamisel.


Näide Suurest Vennast Hiinas

Kujutage ette ühiskonda, kus valitsus hindab igat indiviidi tema usaldusväärsuse poolest. Sinu isiklikud “kodaniku punktid” käivad sinuga kaasas kogu aeg. Kõrgemad punktid tähendavad paremat elu- kiiremad viisad reisimiseks, kiirem internetiühendus jm. Kui aga sa otsustad teha valitsusele vastukarva olevaid tegevusi nagu näiteks oma poliitiliste vaadete teadvustamine ja levitamine internetis või mõne valitsust kritiseeriva uudise jagamine alandavad sinu punkti summat. Punktide arvutamiseks käivad mitmed valitsuse heaks töötavad eraettevõtted läbi kogu sinu sotsiaalmeedia ja veebipoodides tehtud tehingute andmeid.(12)

Väljaspool kodu, avalikus ruumis, on iga sinu tegevus samuti hinnatav, riik jälgib laialdase videokaamerate võrgu ning näotuvastus süsteemi abil igat sinu liigutust. Kui sa saadad korda mõne kuriteo võt näiteks ületad tee vales kohas, seovad näotuvastus algoritmid sinu nao videopildiga ja ei lähe palju aega mööda kuni võimuesindajad on sinu ukse taga. Õnneks selline düstoopiline maailmapilt ei eksisteeri veel kusagil maailmas, kuid lähim, sellisele hindavale süsteemile, on Hiina.(12)

Nii nagu muude süsteemsete jälgimis projektide nii ka selle puhul, on eesmärgiks tavakodaniku turvalisuse tõstmine ja kriminaalide kinni pidamine. Kuid igapäevase käitumise jälgimine nii füüsilises kui ka virtuaalmaailmas ohustab iga isiku isiklikke õigusi puutumatule eraelule ning privaatsusele.(12)

Pekingi Avaliku Turvalisuse büroo sõnul on 100% Pekingi linnast kaetud tänaval asuvate turvakaamerate jälgimise võimekusega. Üleüldiselt Hiinas on IHS Markit hinnangul umbes 180 miljonit turvakaamerat 2018 aasta seisuga, käesolevaks aastaks võib see number olla juba 250 miljonit.(12)

Punktide süsteem, mis on hetkel arenduses töötab andmetel, mille on kogunud eraettevõtted ja riigi organid. 2014. aastal oli punktide kogumise süsteem veel vabatahtlik, kuid 2020. Aastaks sooviti see teha kohustuslikuks. Hetkel, kui see oli vabatahtlik kasutasid seda ligi juba paljud inimesed ning ligi 100 000 hiinlast olid sotsiaalvõrgustikes teinud postitusi enda kõrge skoori kohta. Selline punktide põhjal inimeste järjestamine tekitab kindlasti juba niigi lõhestunud ühiskonnas veel rohkem probleeme ja tsensuuri. Punktide süsteemi, mis teeb kindlaks iga kodaniku usaldusväärsuse või heatahtlikuse riigi suhtes, aluseks olevad asjaolud pole veel kindlalt teada, kuid on aluseks arvata, et süsteemi ulatus on suurem, kui esialgu tunduda võis. Spekulatsioonide kohaselt võivad näiteks tarbimisharjumused muuta kodaniku punkte, kui osta kodumaist leiba on selle tarbimisest saadud punktid positiivsed, kuid kui osta videomänge või alkoholi kahaneb punkti summa. Poliitiliste postituste tegemine või uudiste levitamine, mis Hiina valitsusele ei meeldi, võivad samuti punkti summat vähendada.

Hiina eksperimendid digitaalse järelevalve vallas on suureks ohuks vabadusele ja vabale väljendus õigusele ning muudele inimõigustele Hiinas. Aina suurem on hirm sattuda valitsuse huviorbiiti mõne sotsiaalmeedia postituse või pisi rikkumise tõttu nagu näiteks vales kohas sõidutee ületamine. Just see ongi kogu selle ettevõtmise tuumaks, inimestes hirmu tekitamine ning selle läbi nende käitumise juhtimine. Muidugi kõik, mis Hiinas leiutatakse, ei jää ainult Hiinasse. Selliste süsteemide rakendamine eelkõige teistes autoritaarsetes riikides üle maailma võib samuti osutuda tõeks, just hiina eeskujul. Selle tõttu on ka vajalik, et demokraatlikud riigid üle maailma hoiaksid sellistel režiimidel silmi peal ning ei laseks maailmal järk järgult sammuda Orwelli kirjeldatud maailma suunas.(12)


Kokkuvõte

Kõik me soovime turvalisust enda ümber, kuid kui see tuleks meie privaatsuse arvelt, ei oleks paljud inimesed enam sellega nõus. Meie privaatsus on meile tähtsam kui kunagi varem. Et end turvaliselt tunda, ei piisa vaid väliste jälgijate eest peidus püsimisest, vaid tuleb turvaliseks teha ka enda koju ostetud seadmed, mis võivad kergelt meid jälgida. Suure Venna juhitavaid düstoopiaid tänases maailmas veel ei eksisteeri, kuid Hiina on selle poole teel ja väga suurel kiirusel, mis võib seada ohtu ka ülejäänud maailmas elavate inimeste privaatsuse ja eraelu.


Kuidas internet meid jälgida saaks

Üheks võimaluseks on küpsise meetod. HTTP- ehk veebiküpsis on tekstilõik, mis sisaldab arvutikasjutaja äratundmiseks veebiselverile vajaliku infot. Nendega võib kokkupuutuda näiteks Facebooki sisse logides või foorumisse kirjeid jättes. Küspsis ei saa olla pahavara, kuna tegemist pole programmiga ning seega ei toimi ta kui iseseisev tarkvara. Küpsis kogub infot vaid selle kohta, millele sa oled talle loa andnud. Server ei saa iseseisvalt ligi teiste veebilehtede küpsistele ega ka arvutis olevale muule infole. Küpsis koosneb nimest, väärtusest, aegumistähtajast, küpsise teekonnast, millised veebilehestiku osad saavad küsissele ligi, millise domeeniga küpsis kokku sobib ja turvanõudetest. Kui küpsisele on antud aegumistähtaeg, siis kustutatakse need hetkel, kui saabub etteantud hetk. Kui aga aegumistähtaeg puudub, siis kustuvad küpsised niipea, kui veebisirvija kinni pannakse. Olemas on nii sessiooni kui ka püsivad küpsised. Sessiooni küpsis on tähtajatu küpsis, mida hoitakse mälus, kuid eemaldatakse niipea, kui suletakse veebisirvija. Sessiooniküpsised sisaldavad vaid seda infot, mida on vaja sessiooni identifitseerimiseks. Alaline küpsis püsib kasutaja arvutis nii kaua, kuni selle aegumistähtaeg möödub või kuni kustutamiseni. Kuid kuidas küpsis töötab? Külastades esmakordselt veebilehte luuakse HTTP-küpsised. Teoreetiliselt sisaldab küpsis ainult nime ja väärtuse paari, mille veebileht on arvutikasutajale määranud, kuid see võib sisaldada ka muud infot. Näiteks seda, millisest riigist veebilehele sisse logiti.(13)


Üks suuremaid uuringuid veebi jälgimise kohta tõestab, et Google reaalselt vaatab meid kõiki. Kui jälgiti, palju kasutatakse jälgitavat koodi interneris, siis Google koodi leiti enamus uuritud kohtadest. Peaaegu 70% kõikidest veebilehtedest olid kooskõlas Google Analüütika produktiga ja peaaegu 50% haldas veebi DoubleClick süsteem, mida kasutatakse Googles reklaamimise otstarbel. Kõikidest jälgimise vahenditest oli top viis vahendit Google omatud. Võime näiteks tuua jälgija, mis teab viimati otsitud artikleid rasedusest ja beebi riietest võimendab taoliste reklaamide teket igal pool veebis, kus sul tavaliselt asja on. Kuna see süsteem on automatiseeritud, siis on tõenäoline, et ükski tavainimene ei näe selle sisu. Samas võid siiski tunda ebamugavust, et sellist informatsiooni töödeldakse ja salvestatakse. Uuringud on näidanud, et Google reklaami süsteem võib kohati olla ka diskrimineeriv. Näiteks oli pandud meestele kõrge palgaliste töökohtade reklaam, kuid naistele mitte. Tänaseks on välja kujunenud erinevaid veebilehe pluginaid nagu Ghostery, mis blokeerib veebi jälgijaid.(14)


Kokkuvõte

Tehnoloogia areng on endaga kaasa toonud mitmeid variante, kuidas nii valitsused, firmad kui ka eraisikud saaksid meid jälgida. See toimub turvakaamerate abil, internetis küpsistega, nutitelefonide või muude tehnoloogiliste lahenduste abil. Niisuguste järelevalve võimalustega tuleks meeles pidada, et olukord ei läheks üle piiri nagu see on Hiinas läinud. Tuleb olla ettevaatlik, et maailm ei muutuks sarnaseks düstoopiaks nagu see on Orwelli "1984"-s.


Kasutatud allikad

1) HACHE, Alex; JANSEN, Fieke.(2018) Privacy, Surveillance and Data Tracking: Why Does it Matter for Human Rights Defenders? https://www.ritimo.org/Privacy-Surveillance-and-Data-Tracking-Why-Does-it-Matter-for-Human-Rights

2) CAMPBELL, Charlie.(2019) 'The Entire System Is Designed to Suppress Us.' What the Chinese Surveillance State Means for the Rest of the World. https://time.com/5735411/china-surveillance-privacy-issues/

3) RATCLIFFE, Jonathan.(2020) How many CCTV Cameras are there in London? https://www.cctv.co.uk/how-many-cctv-cameras-are-there-in-london/

4) Isikuandmete kaitse seadus.(2008) https://www.riigiteataja.ee/akt/12802623

5) Cambridge Dictionary. Big brother. https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/big-brother

6) Euroopa Liit.(2012) Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioonid. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:12012E/TXT&from=EN

7) BBC.(2014) Top EU court rejects EU-wide data retention law. https://www.bbc.co.uk/news/world-europe-26935096

8) Euroopa Liit.(2006) DIRECTIVE 2006/24/EC OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL of 15 March 2006 on the retention of data generated or processed in connection with the provision of publicly available electronic communications services or of public communications networks and amending Directive 2002/58/EC. https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2006:105:0054:0063:EN:PDF

9) European Commission.(2008) HOMELAND SECURITY, BIOMETRIC IDENTIFICATION AND PERSONAL DETECTION ETHICS. https://cordis.europa.eu/project/id/217762

10) European Comission.(2009) Intelligent Information System Supporting Observation, Searching and Detection for Security of Citizens in Urban Environment. https://cordis.europa.eu/project/id/218086

11) LEVIN Adam.(2013) 9 Household Products That May Be Spying on You. https://abcnews.go.com/Business/household-products-spying/story?id=19974898

12) MITCHELL Anna; DIAMOND Larry.(2018) China's Surveillance State Should Scare Everyone. https://www.theatlantic.com/international/archive/2018/02/china-surveillance/552203/

13) KAMAEV Ildar.(2015) Kuidas veebisait meid internetis ära tunneb: kogu tõde küpsiste kohta. https://forte.delfi.ee/news/digi/kuidas-veebisait-meid-internetis-ara-tunneb-kogu-tode-kupsiste-kohta?id=70751483

14) SIMONITE Tom.(2016) Largest Study of Online Tracking Proves Google Really Is Watching Us All. https://www.technologyreview.com/2016/05/18/160139/largest-study-of-online-tracking-proves-google-really-is-watching-us-all/