Talk:Social engineering

From ICO wiki


Õppejõu kommentaar

04.01.2017

Palve on inglisekeelsete parasiitlaenude asemel kasutada eestikeelseid mõisteid ja termineid: email -> e-post installima -> paigaldama klikkima -> klõpsama brauser -> veebilehitseja penetration test -> turvatest autentne -> ehtne excel-fail -> tabelarvutuse fail

Lisaks on palve teha vahet häkkeril ja kräkkeril:

Kas "bugs in the human hardware" tõlkena mõeldi hoopis "inimese riistvaras esinevaid vigu"?

Palve oleks veel ka näpuvigade osas artikkel üle vaadata.

Kuigi SE on seotud inimfaktoriga siis ka tarkvaravalik aitab seda vähendada. Kui kogemata avatakse pahavaraga e-kiri kuid see ei toimi kuna ei ole mõeldud sellele OS'ile, mida kasutatakse siis ka pahavara ei käivitu. Eeskätt on siin mõeldud MS Windows'i asemel mõne vaba UNIX'ilaadse OS'i kasutamist.

Siiski olen endiselt seisukohal, et võiks rohkem neist ründetüüpidest rääkida ja seda eriti sysadminni vaates ehk siis lisaks tavakasutajate vastu suunatud rünnakutele ka sysadminnide vastu suunatud rünnakud ja nendest hoidumise või kahjulike mõjude vähendamise võimalused. Samuti võiks kajastada, millised tehnilised ja tehnoloogilised vahendid aitavad SE mõju vähendada või ka üldse vältida.

19.12.2016

Artikli sisu (sh 2.täiendamine) on jäänud üsna tagasihoidlikuks. Puudu on nii rünnakutüüpide kirjeldustest, võimalikest kahjulikest mõjudest kui ka juhenditest kuidas neist hoiduda või tagajärgi leevendada. Seda kõike eriti sysadminni vaates kui selle probleemiga peab ettevõttes tegelema. Palve on ka inglisekeelsed terminid ära tõlkida eesti keelde, vajadusel küsida abi õppejõult.

Viiteid: