Ubuntu ruuter
Sissejuhatus
Vahel võib tekkida vajadus jagada võrguühendust mitme masina vahel. Teenusepakkujad võimaldavad vahel võrguühenduse saamise ühele arvutile ühe ostetud ühenduse kohta. Selleks, et jagada antud ühendust mitme arvuti vahel on meil vaja ruuterit. Ruuterit võib osta poest valmis karbina või siis ise teha mõnest arvutist, millele saab lisada ka mõningaid muid teenuseid. Ruuter on mõeldud väikefirmale, mis vajab oma DHCP ja DNS d teenust ning DNS kirjete uuendamist.
Eeldused
Antud lahendus on testitud Ubuntu 10.04 LTS koodnimega "Lucid Lynx" serveril.
Eeldab kasutaja varasemat kokkupuudet Unix/Linux/BSD käsustikuga ja arusaamist Unix-i laadsete operatsioonisüsteemide toimimisest. Samuti elementaarset arusaama arvutivõrkudest ja nende toimimise põhimõtetest.
Arvutil, millest hakatakse tegema ruuterit peaks olema 2 võrgukaarti (üks välise ühenduse jaoks ja teine sisese ühenduse jaoks) ja eelinstalleeritud operatsioonisüsteem.
Välise internetiühenduse puhul saadakse IP aadress teenusepakkujalt DHCP abil. Arvutil peaks olema olemas internetiühendus.
Installeerimine
Esmalt uuendame tarkvara nimekirjad
apt-get update
Installeerime nimeserveri, DHCP serveri, võrgusilla tööriistad, nimeserveri tööriistad
apt-get install bind9 dhcp3-server bridge-utils dnsutils
Seadistamine
Muutuvad osad on <> märgendite vahel. Need osad tuleks asendada enda süsteemile vastavate väärtustega.
Üldine seadistamine
Seadistame serverile nime. Selleks muudame esiteks /etc/hostname faili
nano /etc/hostname
Serveri nimeks paneme "ruuter". Muudetud faili sisu peaks nüüd olema
<ruuter>
Seadistame serverile ka domeeni ja täieliku domeeninime (FQDN - Fully Qualified Domain Name). Selleks muudame /etc/hosts faili
nano /etc/hosts
Domeeniks paneme "domeen.local" ja täielikuks domeeninimeks "ruuter.domeen.local". Failis peab muutma 127.0.1.1 aadressiga algavat rida järgmiseks
127.0.1.1 <ruuter.domeen.local> <ruuter>
Ja lisame uue rea
<192.168.0.1> <ruuter.domeen.local> <ruuter>
Võrgukaartide seadistamine
Kuna ruuteril on 2 võrgukaarti, üks välisühenduse ja teine sisese ühenduse jaoks, siis on vaja seadistada ka võrguühendused. Selleks avame /etc/network/interfaces faili
nano /etc/network/interfaces
DHCP ja DNS serveri teenuste jaoks on vaja sisevõrku kuuluvale võrgukaardile staatilisi aadresse. Samuti seadistame silla. Muudetava faili sisu peaks nägema vastavalt ülesande püstitusele välja järgmine
# The loopback network interface auto lo interface lo inet loopback # WAN network interface auto eth0 iface eth0 inet dhcp # LAN network interface auto eth1 iface eth1 inet static address <192.168.0.1> netmask <255.255.255.0> network <192.168.0.0> broadcast <192.168.0.255> bridge-ports eth1
Taaskäivitame võrguteenuse
/etc/init.d/networking restart
IP edastus ja maskeraad
Loome IP edastuse ja maskeraadi jaoks skriptifaili
nano nat.sh
Skripti sisu peaks välja nägema selline
#!/bin/sh
echo -e "\n\nLoading simple rc.firewall-iptables version $FWVER..\n"
IPTABLES=/sbin/iptables
DEPMOD=/sbin/depmod
MODPROBE=/sbin/modprobe
EXTIF="eth0"
INTIF="eth1"
#INTIF2="eth0"
echo " External Interface: $EXTIF"
echo " Internal Interface: $INTIF"
#======================================================================
#== No editing beyond this line is required for initial MASQ testing ==
echo -en " loading modules: "
echo " - Verifying that all kernel modules are ok"
$DEPMOD -a
echo "----------------------------------------------------------------------"
echo -en "ip_tables, "
$MODPROBE ip_tables
echo -en "ip_conntrack, "
$MODPROBE ip_conntrack
echo -en "ip_conntrack_ftp, "
$MODPROBE ip_conntrack_ftp
echo -en "ip_conntrack_irc, "
$MODPROBE ip_conntrack_irc
echo -en "iptable_nat, "
$MODPROBE iptable_nat
echo -en "ip_nat_ftp, "
$MODPROBE ip_nat_ftp
echo "----------------------------------------------------------------------"
echo -e " Done loading modules.\n"
echo " Enabling forwarding.."
echo "1" > /proc/sys/net/ipv4/ip_forward
echo " Enabling DynamicAddr.."
echo "1" > /proc/sys/net/ipv4/ip_dynaddr
echo " Clearing any existing rules and setting default policy.."
$IPTABLES -P INPUT ACCEPT
$IPTABLES -F INPUT
$IPTABLES -P OUTPUT ACCEPT
$IPTABLES -F OUTPUT
$IPTABLES -P FORWARD DROP
$IPTABLES -F FORWARD
$IPTABLES -t nat -F
echo " FWD: Allow all connections OUT and only existing and related ones IN"
$IPTABLES -A FORWARD -i $EXTIF -o $INTIF -m state --state ESTABLISHED,RELATED -j ACCEPT
$IPTABLES -A FORWARD -i $INTIF -o $EXTIF -j ACCEPT
$IPTABLES -A FORWARD -j LOG
echo " Enabling SNAT (MASQUERADE) functionality on $EXTIF"
$IPTABLES -t nat -A POSTROUTING -o $EXTIF -j MASQUERADE
echo -e "\nrc.firewall-iptables v$FWVER done.\n"
Muudame skriptifaili käivitatavaks
chmod a+x nat.sh
Seadistame skripti masina alglaadimisel käivituma
cp nat.sh /etc/init.d/ ln -s /etc/init.d/nat.sh /etc/rc2.d/S95masquradescript
Turvavõtme genereerimine
Kindlustamaks, et keegi peale DHCP serveri ei saaks DNS kirjeid uuendada peame looma salajase võtme, mida teavad nii DHCP server kui DNS server, mille abil tuvastatakse soovitud muudatuse lubatavus.
Genereerime võtme
dnssec-keygen -r /dev/urandom -a HMAC-MD5 -b 128 -n USER <DHCP_UPDATER>
Salvestame võtme ajutisse faili, kust saame seda pärast kopeerida konfiguratsioonifailidesse
cat Kdhcp_updater.*.private | grep Key > voti.txt
Eemaldame süsteemist genereeritud võtme
rm Kdhcp_updater.*
Bind9 seadistamine
Seadistame DNS serveri vahendama päringuid. Selleks avame /etc/bind/named.conf.options faili
nano /etc/bind/named.conf.options
Kommenteerime sisse forwarders sektsiooni ja kirjutame sinna ISP DNS serverite IP aadresid. Muudetud fail peaks välja nägema järgmine
options {
directory "/var/cache/bind";
// If there is a firewall between you and nameservers you want
// to talk to, you may need to fix the firewall to allow multiple
// ports to talk. See http://www.kb.cert.org/vuls/id/800113
// If your ISP provided one or more IP addresses for stable
// nameservers, you probably want to use them as forwarders.
// Uncomment the following block, and insert the addresses replacing
// the all-0's placeholder.
forwarders {
<194.126.97.30>;
<194.204.0.1>;
};
auth-nxdomain no; # conform to RFC1035
listen-on-v6 { any; };
};
Muudame faili /etc/bind/named.conf.local
nano /etc/bind/named.conf.local
Lisame konfiguratsioonifaili salajase võtme ja selle seaded ning tsoonid. Muudetud konfiguratsioonifail peaks välja nägema järgmine
key <DHCP_UPDATER> {
algorithm HMAC-MD5.SIG-ALG.REG.INT;
secret "<aaaaaaaaa>";
};
zone "<domeen.local>" IN {
type master;
file "</var/lib/bind/db.domeen.local>";
allow-update { key <DHCP_UPDATER>; };
};
zone "<0.168.192.in-addr.arpa>" IN {
type master;
file "</var/lib/bind/db.0.168.192.in-addr.arpa>";
allow-update { key <DHCP_UPDATER>; };
};
Serveris peaks pöördteisenduse tsooni(0.168.192.in-addr.arpa) puhul nimi vastama valitud sisevõrgu aadressiruumi.
Loome tsoonifailidele kataloogi
mkdir /var/lib/bind/
Eelnevalt loodud tsoonid viitavad failidele, mis neid tsoone kirjeldavad. Loome tsoonifaili domeenile "domeen.local"
nano /var/lib/bind/<db.domeen.local>
Tsoonifaili sisu peaks välja nägema järgmiselt
$ORIGIN .
$TTL 86400 ; 1 day
<domeen.local. IN SOA ruuter.domeen.local. hostmaster.domeen.local.> (
<2010110901 ; serial>
28800 ; refresh (8 hours)
14400 ; retry (4 hours)
2419200 ; expire (4 weeks)
86400 ; minimum (1 day)
)
NS <ruuter.domeen.local.>
MX 10 <ruuter.domeen.local.>
$ORIGIN domeen.local.
bzr CNAME <ruuter>
localhost A 127.0.0.1
<ruuter A 192.168.0.1>
Loome tsoonifaili pöördteisenduse tsoonile
nano /var/lib/bind/<db.0.168.192.in-addr.arpa>
Tsoonifaili sisu peaks välja nägema järgmiselt
$ORIGIN .
$TTL 86400 ; 1 day
<0.168.192.in-addr.arpa IN SOA ruuter.domeen.local. hostmaster.domeen.local.> (
<2010110901 ; serial>
28800 ; refresh (8 hours)
14400 ; retry (4 hours)
2419200 ; expire (4 weeks)
86400 ; minimum (1 day)
)
NS <ruuter.domeen.local.>
$ORIGIN <0.168.192.in-addr.arpa.>
1 PTR <ruuter.domeen.local.>
Muudame omanikku ja gruppi, et bind-il oleks õigused tsoonide konfiguratsioonifailidele
chown bind:bind /var/lib/bind/*
Muudame omanikku ja gruppi, et bind-il oleks õigused konfiguratsioonifailile
chown bind:bind /etc/bind/named.conf.local
Taaskäivitame DNS serveri, et muudatused rakenduksid
/etc/init.d/bind9 restart
DHCP3-Server seadistamine
Seadistame DHCP serveri. Selleks avame konfiguratsioonifaili
nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf
DHCP konfiguratsioonifaili sisu peaks välja nägema järgmiselt
ddns-update-style interim;
ignore client-updates;
ddns-domainname "<domeen.local.>";
ddns-rev-domainname "<in-addr.arpa.>";
option domain-name "<domeen.local>";
option domain-name-servers <ruuter.domeen.local>;
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
authoritative;
log-facility local7;
key <DHCP_UPDATER> {
algorithm HMAC-MD5.SIG-ALG.REG.INT;
secret "<aaaaaaaaa>";
};
zone <domeen.local.> {
primary <192.168.0.1>;
key <DHCP_UPDATER>;
}
zone <0.168.192.in-addr.arpa.> {
primary <192.168.0.1>;
key <DHCP_UPDATER>;
}
subnet <192.168.0.0> netmask <255.255.255.0> {
range <192.168.0.10 192.168.0.200>;
option routers <ruuter.domeen.local>;
}
Muudame omanikku ja gruppi, et DHCP3-serveril oleks õigused konfiguratsioonifailile
chown dhcpd:dhcpd /etc/dhcp3/dhcpd.conf
Taaskäivitame DHCP serveri, et muudatused rakenduksid
/etc/init.d/dhcp3-server start
Testimine
Kui on olemas mõni Ubuntu kliendimasin, mis kasutab DHCP-d aadressi saamiseks tehtud ruuterilt sisevõrgus, siis võib uuesti küsida DHCP serverilt võrguseaded
/etc/init.d/networking restart
Nüüd peaks olema võimalik näha kliendiarvuti andmeid DNS serveris
host <ubuntu-klient>
Samuti peaks nägema ka aadressi teisendust nimeks
host <192.168.0.10>
Varundamine
Tekitame kataloogi varundatavate failide hoidmiseks
mkdir <backup>
Varundame võrgukaartide seadistuse faili
cp /etc/network/interfaces <backup/interfaces>
Varundame IP edastuse ja maskeraadi skriptifaili
cp /etc/init.d/nat.sh <backup/nat.sh>
Varundame Bind9 konfiguratsioonifailid ja tsoonifailid
cp /etc/bind/named.conf.options <backup/named.conf.options> cp /etc/bind/named.conf.local <backup/named.conf.local> cp /var/lib/bind/* <backup/>
Varundame DHCP3-serveri konfiguratsioonifaili
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf <backup/dhcpd.conf>
Taastamine
Ruuteri taastamiseks tuleb installeerida teenused ja kopeerida varunduskataloogist failid nende algsetesse asukohtadesse.
NB! Konfiguratsioonifailide õigused tuleb ka seadistada!
Kasutatud kirjandus
http://lani78.wordpress.com/2008/08/09/setting-up-a-dns-for-the-local-network/
http://lani78.wordpress.com/2008/08/10/setting-up-a-dhcp-server-on-ubuntu-hardy-heron/
http://lani78.wordpress.com/2008/08/12/dhcp-server-update-dns-records/
https://help.ubuntu.com/community/Router
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Nimeserveri_seadistamine_BIND9_n%C3%A4itel
https://wiki.itcollege.ee/index.php/DHCP_teenus_Ubuntu_Server_s%C3%BCsteemis
Autor
Kalev Jõgi
