User:Aahven

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine töö

Autor: Ahto Ahven

Esitamise kuupäev:11.10.2016

Essee

IT Kolledzisse tulles ja veel ka siia maani ei tea mida täpsemalt ma koolilt ootan ja kuhu peale kooli lõpetamist minna. Erialatutvustuse aine kaudu sain kuulata 7 korral kuidas omal alal läbilöönud inimesed on jõudnud sinna kus nad praegu on ja see on andnud mulle palju ideid, kus ma ise ennast 10 aasta pärast näha sooviksin

Esimine loeng oli sissejuhatus, mis tutvustas kuidas käib õpingukorraldus IT kollezis . Esimeseks esinejaks oli õppekavade arendusjuht Merike Sepitsõn. Merike Sepitsõn tutvustas kõike mis puududab IT kollezi õpingukorraldus seal hulgas ÕIS-i, mis on EAP-d, mis on punase joone päev ja mis meid IT kollezis veel ees ootab. Järgmiseks esinejaks oli Merle Varendi, kes tegeleb kvaliteedijuhina IT kollezis. Tema tutvustas erinevaid stipendiume, millele saab kandideerida ja lisaks soovitas soojalt igal võimalusel anda tagasisidet õppeainete ja õpikeskkonna kohta. Esimese loengu kolmandaks esinejaks oli haridustehnoloog Juri Tretjakov, kes tutvustas moodle keskkonda ja IT Kollezi wiki lehekülge. Lisaks näitas kust on võimalik näha loengusalvestusi.[1]

Esimeseks erialatutvustajaks oli Andres Kütt, kes tegeleb IT valdkonnas arhitektuuriga ja kes on oma karjääri jooksul töötanud väga erinevates ettevõtetes sealhulgas Skype. Praegu töötab riigi infosüsteemide arhitektina. Põnev loeng, sest oli aru saada, et esineja on oma ala üks parimaid ja on kui selline isik töötab riigi infosüsteemidaga saab kindel olla, et probleeme ei tohiks tekkida. Tema loengu üks tähtsaim punkt oli see, et kui inimene töötab mingis firmas, mis ei ole IT firma peab IT inimene ikkagi teadma kuidas see firma töötab. Kütt tõi hea näite oma elust, kus ta töötas pangas ja selleks, et aru saada, mida klient tahab läks ta õppima EBS-i. Ta tõi välja punkti, et kõik IT inimesed ei saa olla kuskil pimedas ruumis ja ainult koodi kirjutada, selleks et saada heaks arhitketiks peab oskama inimestega suhelda.[2]

Kolmanda loengu esindejadeks olid Kristel ja Marko Kriistük. Kristel ja Marko mõlemad on IT kolledzi lõpetanud. Selle loengu tegi põnevaks ja endale lähedaseks see, et nad mõlemad ei teadnud mida täpsemlat IT kolledzist otsivad ja mida õppima hakata. See loeng innustas mind kõikidest loengutest kõige rohkem, sest mõlemad olid noored, kes on ise sama tee läbinud, mis mul veel ees seisavad. See loeng avas mu silmad ka, mis puudutab startupe, et suured startupid ei sünni päevaga vaid eeltöö võtab aega aastaid. Lisaks ennem enda startupi alustamist peaks nõu küsima inimestelt, kes on selle läbi elandu, et nõu küsida. [3]

Lembitu Ling käis ja rääkis oma kogemustest kui süsadmin. Ta on selles vallas juba 21 aastat töödanud ja andis tulevastele süsadminidele tarkuseteri. Kõige naljakam tarkuse tera mida ta meelsasti jagas on see, et süsadmin peab olema laisk ja tegema kõik asjad scriptidega, see teeb iga süsadmini elu palju lihtsamaks. Oht mida Lembitu välja tõi oli see, et sa saad oma tööd ka kaugelt teha ja ei pea kontoris kogu aeg olema. See tekitab selle ohu, et tööandjal tundub, et sa ei tööta ja sind pole vaja. [4]


Minu arvates üks tähtsamaid loenguid oli Andres Septeri loeng IT töösektorist. Sama loengu teises osas rääkis oma tööst SCRUM master Einal Koltšanov. Septer tõi välja palju erinevaid ohte, mis IT vallas töötades valitseva. Oma pika karjääri vältel on Septer paljudes firmades ja riigiasutustes töödanud ja seega oli hea teada saada kuidas erinevates kohtades asju tehakse. Einal Koltšanovi tõi enda elust näita kuidas inimene ei pea alustama IT-est et välja jõuda IT-sse. Tema alustas oma õpinguid üldse arsti teaduskonnas ja edasi liikus korrakaitsesse. Tema peamiseks punktiks oligi see, et tänapäeval saab väga palju ringi liikuda, et kui midagi ei meeldi võib hakata tegema midagi absoluutselt teist. Lisaks sellele tõi ta näiteid kuidas IT inimesed ja äri inimesed läbi saavad, milles on takistused ja mida peaks muutma. [5]

Kuuenda loengu külaliseks oli Ivar Laur, kes tegeleb EMTA-is analüütikuosakonna juhtimisega. Ta rääkis, et tänapäeval on väga lihtne koguda palju andmeid, aga raskeks läheb see kui nendega peab midagi peale hakkama.Selle loengu juures meeldis mulle kõige rohkem paljud näited, mis toetasid punkti, et andmed on tähtsad. Eriti just Maksu- ja Tolliametile, kelle ülesanne on vaadata, et keegi maksudest ei üritaks kõrvale hiilide. Selles vallas liigub väga palju andmeid ja EMTA peab kõike seda jälgima ja suutma luua seoseid [6]

Eelviimases loengus rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariiki küberkaitsest ja selle ajaloost. Oma pika karjääri jooksul on ta aidanud palju Eesti erinevaid IT lahendusi luua. Küberkaitse on minu meelest huvitav ala, kuna tänapäeval võib vaenulik osapool riigile väga palju kahju teha kui pole head küberkaitse. Meie kui väikse riigi probleemiks on see, et me ilma koostööta hakkama ei saa. See puudutab eriti palju just küberkaitset, kus üksinda olles Eesti lihtsalt hakkama ei saa. Jaan Priisalu tõi palju huvitavaid näiteid missugusena näeb tema infrastruktuuri arengut maailmas. See toob palju automatiseerimist, mis jällegi muudab turvalisuse küsimärgi alla.[7]

Viimase loengu ja võib olla ka iga startupi alustajale kõige tähtsama loengu andi Hedi Mardisoo, kes tegeleb turunudusega. Loengu idee on igale startupi alustajale väga tähtis, sest ilma reklaamita on midagi väga raske müüa. Turunduse alla kuulub viis haru, mis kõik mõjutavad teineteist, nendeks on toode ise, toote hind, reklaam, koht ja inimesed. Kui üks nendest on valesti, siis see võib mõjutada kogu toote müüki. Näiteks võib olla maailma parim toode, aga kui see maksab palju siis inimesed ei osta seda või näide mille tõi esineja, et toode võib hea või isegi parim olla aga selle paigaldajad on ebaviisakad ja mitte korrektsed võib see selle toote image-t nii palju kahjustada, et keegi ei soovi seda. Nagu igas asjas maailmas on ka sellel erandeid. Mõned tooted on lihtsalt nii head, et neil ei ole vaja mitte mingisugust turundamist teha ja toode müüb ise ennast. Sellised on vaid väga vähesed firmad. Tänapäeval peab ikkagi igas ettevõttes oleme turundus osa, sest konkurent on tihe ja peab millegagi silma torkama.[8]

Lõpetuseks ütleks, et see aine oli väga põnev ja andis mulle palju ideid ja mõtteid. Hea oli kuulata iga ala tippe, kes oskasid oma valdkonna tööd nii hästi seletada ja kirjelda.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastused

1.Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrit.

2.Kordussoorituse peab kokku leppima õppejõuga.

3.Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕIS-i. [9]

4.Kordussoorituseks peab ennast registreerima vähemalt 2 päeva ennem kordussooritust.[10]

5. Olles riigifinatseeritaval (RF) kohal on kordussooritus tasuta. [11]

6.Kordussooritus tasulisel õppekohal maksab 20 €. [12]

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

Vastused

1.1 Tuleb koostada ja kinnitada oma individuaalne õpingukava.[13]

1.2 Kui on soov akadeemilisele puhkusele peab esitama rektorile vabas vormis avalduse.[14]

1.3 Kui soovid et õpingukava arvestaks sinu varasemaid õpinguid/töökogemusi pead dokumendid esitama ennem punase joone päeva [15]

1.4 Kui soovid minna korduseksamile on aega ülejärgmise semestri punase päevani [16]

2. Hinnet on võimalik parandada ühe korra, tulemuslikul korduseksamil läheb arvesse kõrgem hinne [17]

Kasutatud materjalid