User:Aaim
Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö
Autor: Ats Aim
Esitamise kuupäev: 23 oktoober 2014
Essee
Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ raames käisid loenguid andmas erinevad spetsialistid nii mõnestki olulisest IT valdkonnast, et anda ülevaade sellest, mis kooli lõpetajaid võib ees oodata tulevikus. Kõik loengu andjad rääkisid elulistest teemadest ning vabas vormis, mis oli aine korraldusliku poole pealt hea.
Esimene loeng [1] oli suuresti sissejuhatav ning selle teemaks oli „Õppekorraldus ja sisekord.“ Käsiteldavaid teemasid oli palju : õppekoormused, stipendiumid, kõrgharidusreform jne. See oli väga informatiivne ning mõeldud just neile õpilastele, kes ei ole enne ülikooliga kokku puutunud. Olles ise äsja gümnaasiumi lõpetanud ning kaitseväest IT kolledži tulnud arvan, et loeng tuli suuresti kasuks kõigile. Ka neile, kes enne olid uurinud antud teemade kohta, oli kindlasti midagi uut.
Teist loengut [2] andis Margus Ernits ning see oli põhimõtteliselt esimese järg, sest korrati õpingukorralduse punkte, kuid toodi sisse ka motivatsiooni teema ning lisaks räägiti aegadest kinni pidamise olulisusest. Minu jaoks tähtsaim mõte, mis antud loengus välja tuli oli „Kas tahad koolist lihtsalt läbi saada või tahad ka midagi enda jaoks ära teha ja õppida?“ Väga motiveeriv oli õppejõu mõistlik suhtumine ning otsekohesus ning juurde andis muidugi see, et Margus Ernits on ise lõpetanud ITK, mis näitab seda, et ta on ise samad asjad läbi teinud.
Kolmandas loengus [3] rääkis samuti õppejõud Margus Ernits. Seekord oli teemaks erinevad klubid ITK-s ja eriline rõhk oli robootikaklubil. Kuna endal plaani ei olnud sellega ühineda oli mõnes mõttes huvi kadunud. Kindlasti oli inforikas loeng, kus rõhutati , et IT võib ka hobi olla, kuid endal ei ole paraku sellist aega. Loengu lõpus rääkis ka Lapikute esindaja ning see tõstis mu huvi organisatsiooni vastu, kuid jällegi ajapuuduse tõttu ei saa kahjuks sellega liituda.
Neljandas loengus [4] rääkis Janika Liiv programmeerimisest ning IT alastest stereotüüpidest. Kõige enam jäi meelde programmeerimiskeel Ruby, mis pidavat olema väga lihtsalt omandatav. Samuti rääkis ta naiste tähtsusest IT ajaloos ning ka sellest, et stereotüübid ei vasta antud alal tõele. Edukaid naisi on programmeerimises küllaga. Üldiselt oli see loeng väga huvitav, sest tutvustati ühest küljest praktilist asja, mida võib tulevikus vaja minna ning teisest küljest räägiti ka stereotüüpidest ja sellest, kuidas need sageli tõele ei vasta.
Viiendas loengus [5] oli esinejaks Carolyn Fischer, kes on süsteemide administraator. Oli selgelt näha algusest peale, et tegemist on oma ala absoluutse professionaaliga, kuid tunda andis, et ta räägib esimest korda nii suure auditooriumi ees. Kuid mida edasi, seda paremaks esitlus läks. Kõige tähtsamaks enda jaoks pean fakti, et tänapäeval ei saa ükski süsteemi admin hakkama ilma programmeerimiseta. Ta rääkis ka Skype-st ning sellel teemal tuli välja tema absoluutne pühendumus oma tööle, mis oli mõneti inspireeriv. Jäi meelde lugu, kuidas ülemus tuli õhtul kui ta koju minema hakkas tema juurde ning ütles et homseks oleks vaja Skype integreerida Facebookiga. Mõeldud, tehtud – nii ta töötaski terve öö ning hommikuks oli projekt valmis. Carolyn Fischer rääkis ka veel sellest, kuidas talle meeldib selliseid projekte ette võtta , sest see paneb inimest tundma, et ta on firmale vajalik. Selle väitega nõustun ning arvan, et ülemuste isiklikum lähenemine on kindlasti väga tugevaks motivatsiooni allikaks tööl.
Kuuenda loengu [6] teema oli „Testimine ja tarkvara kvaliteet“ ning seda esitas Kristjan Karmo. Teema oli küll paljulubav, kuid üldiselt ei saanud ma tarkvara testimise alal eriti targemaks. Suur rõhk antud loengul oli kuulsatel vigadel, mis IT-ga on seotud ning sellel, palju need erinevatele firmadele on maksma läinud. Huvitav oli kuulata, kuid terve loeng tundus kuidagi liiga populaarteaduslik. Ootasin lihtsalt vähekene teistsugust esitlust.
Seitsmenda loengu [7] teemaks oli IT tööturg ning esitajaks Andres Septer. See oli vaieldamatult minu lemmik esitlus, kuna esineja oli enesekindel ning oli näha, et ta teab millest ta räägib. Kohe alguses ütles ta naljaga, et terve esitlus tuleb suhteliselt pessimistlikus toonis, kuid minu jaoks oli see pigem positiivne asi, sest jäi mulje, et ta räägib asjadest täpselt nii nagu nad tegelikult on. Põhiline info, mille sellest loengust võtsin oli väikestes firmades ja suurettevõtetes töötamise vahe. Nimelt pead esimeses olem nn „Jack of all trades“ ning oskama väga erinevaid asju, samas suurettevõttes keskendud spetsiifiliselt oma alale. Terve esitlus oli humoorikas, informatiivne ning Andres Septeri ladus esinemine tegi sellest parima loengu antud aines.
Viimases loengus [8] oli teemaks „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Esitajaks oli Elar Lang, kes töötab ise veebirakenduste turvalisuse valdkonnas firmas Certified Security. Mõneti tuli meelde teine loeng, kus samuti räägiti kooli ja töö vahelisest tähtsusest ning kindlasti nõustun sellega, kuid arvan ka, et mõned esitleja väited päris tõepärased ei ole. Näiteks väitis ta, et tööandjad ei võtaks tööle inimest, kes loengutes ei käi. Minule tundus see väheke liiga üldistava väitena. Veel oli teemaks privaatsus tänapäeva sotsiaalvõrgustikes. Vägagi aktuaalne teema ning loengu lõpuks oligi tunne, et tänapäeva ühiskonnas on privaatsus muutunud luksuseks.
Kokkuvõtteks ütlen, et „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ on kindlasti aine, mida on õppekavasse vaja, sest see annab hea ülevaate sellest, mis tudengit ees ootab ning mida ta võib peale kooli lõpetamist oodata oma tulevaselt tööandjalt ning tööturult üldiselt. Meelepärane on ka see, et antud aines on õppejõud kutsunud kohale külalised, kes erinevatel aladel IT-s töötavad, sest nad räägivad omadest kogemustest ning kindlasti on nendelt palju õppida.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus 4
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
Vastus
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kogemusest õpitu analüüs [9].
Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb esitada VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva. Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel [10].
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastus
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [11]
Eksamikorralduse määrab õppejõud. [12]
Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;[13]
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [14]
Järeleksam on riigi finantseeritaval (RF) õppekohal õppides tasuta. Tasulisel (OF) õppekohal õppides tuleb järeleksami eest tasuda ning tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga [15]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
Õppekava täies mahus täitmise määr on 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris[16]
28 + 25 = 53
54 - 53 = 1
Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 1 EAP väärtuses
Arve on 1 * 50 = 50 EUR
Viited
- ↑ Loengu salvestus teemal "Õppekorraldus ja sisekord"
- ↑ Loengu salvestus teemal "Õppimine ja motivatsioon"
- ↑ Loengu salvestus teemal "Robootika ja häkkimine"
- ↑ Loengu salvestus teemal "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast"
- ↑ Loengu salvestus teemal "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele"
- ↑ Loengu salvestus teemal "Testimine ja tarkvara kvaliteet"
- ↑ Loengu salvestus teemal "IT tööturust"
- ↑ Loengu salvestus teemal "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus"
- ↑ varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord II taotlus p1.
- ↑ Vastused korduma kippuvatele küsimustele P6.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.3.6
- ↑ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.3.8
- ↑ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8.1
- ↑ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.3.6
- ↑ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.7
- ↑ Teenuste tasumäärad ITK-s
