User:Aakke

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Aare-Arnold Äkke

Essee

Saades sügisel teada, et meil on õppekavas selline aine nagu õpingukorraldus ja erialatutvustus, siis ei osanud ma sellest midagi oodata. Arvasin, et sellest tuleb rohkem selline aine, kus väga kohal käima ei pea, kuna seal arvatavasti ei toimu midagi huvitavat ning alati on hommikuti parem kodus magada kui koolipingis istuda. Kuid lõppude lõpuks kujunes asi hoopis vastupidi - kohal sai käidud peaaegu igal loengul. Seda just selle pärast, et aine läbiviimise viis oli lahendatud kaasahaaravalt, kutsudes igasse loengusse erinevate alade spetsialistid rääkima.

Esimene loeng oli nii öelda sissejuhatus järgnevatesse, kus räägiti, mis edaspidi toimuma hakkab ning kuidas toimub aine arvestus. Tolles loengus sain aimu sellest, et võib-olla ei olegi see aine nii igav, kui nime poolest tundus, kuna alati on hea kuulata, kuidas teised inimesed räägivad oma tööst ja kogemustest.

Teises loengus käisid rääkimas Peeter Uustal ja Peeter Raielo oma tööst Skype'i helpdeskis. Peamiselt rääkisid nad helpdeski süsteemsest poolest, et kuidas lahendatakse inimestel teenusega esinenud probleeme ning ka tööaegadest, et alati ei pea töötama 9-17 vaid võib teha seda tööd ka näiteks öösel kella kahest - oluline on see, et töö saaks tehtud. Muidugi ei saanud nad üle ega ümber Skype reklaamimisest, rääkides, kui hea töökeskkond seal on ning kuidas ettevõte laieneb. Isiklikult meeldis see loeng esinejate poolest enim, kuna suudeti rääkida kaasahaaravalt ning huvitavalt.

Kolmas loeng oli minu jaoks juba natuke huvitavam, kuna räägiti programmeerimisest, mitte haldamisest. Tol korral oli esinejaks Janika Liiv, kes rääkis, kuidas ta õppis programmeerima ning kuidas ta soovitaks teistel sellega algust teha. Samuti tegi ta oma ettekandega ülevaate erinevatest programmeerimiskeeltest, mida on võimalik veebirakenduste tegemiseks kasutada. Isiklikult oli see loeng minu üks lemmikumaid, kuna minu enda tegevusvaldkonnaks on samuti veebirakenduste loomine ning olen nendega juba aastaid kokku puutunud.

Neljandas loengus käis rääkimas Andres Septer infotehnoloogia tööturust, kes töötab Playtech'is. Kohe alguses tegi ta juttu tööturule sisenemisest. Nimelt väitis ta, et noortel, kes on tulnud IT Kolledži õppima otse gümnaasiumist, siis neil on raskem tulevikus tööle saada, kuna puudub varasem töökogemus. Tol hetkel oleksin ma soovinud ta jutule vahele segada ning rääkida oma kogemustest, kuna alati pole nii nagu antud kõneleja väitis, sest infotehnoloogia on selline valdkond, kus võib juba 15 aastaselt läbi lüüa, kui on helge pea. Võib arvata muidugi, et see on väga harv juhus, kuid mitte, lihtsalt sellistest inimestest ei teata väga. Isiklikus tutvusringkonnas on väga palju inimesi, kes on gümnaasiumi aastate jooksul palju Eesti IT-maastikul korda saatnud - just veebi valdkonnas. Näiteks üks noormees, olles vaid 16 aastane, lõi koolitusfirma, kus viis läbi veebipõhiseid kursuseid, mille raames õpetas erinevaid programmeerimiskeeli. Samuti jäi meelde Andres Septeri ettekandest see, et iseõppijad ei ole arvestatav tööjõud. Omast kogemusest julgen kindlalt väita, et paber ei ole üldse nii oluline, kui oskused ning sageli on iseõppija palju paremal tasemel kui mõni vastava hariduse omandanud inimene.

Viies loeng sümpatiseeris mind samuti natuke rohkem, kui teised, kuna esineja, Martin Paljaku, varasem töökarjäär oli mulle natuke tuttav. Seda just selle pärast, et 18-aastaselt tegin ma omale esimese juriidilise keha, et saaksin vabakutseliselt tööd teha, mida tema just päris palju propageeris. Nimelt oli ta ligikaudu 12 aastat oma elust töötanud vabakutselisena ning minu elus on samuti prioriteediks võimalikult kaua olla ise oma ülemus, mitte minna kellegi teise alluvusse tööle.

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse kuuendas loengus käidi rääkimas Ignite'st, mille puhul jäi mulle arusaamatuks, kuidas on see seotud antud ainega. Minule jäi mulje, et nad teevad rohkem oma firmale reklaami ning kiidavad seda taevani, kui tutvustavad IT-valdkonna eriala. Kohe loengu alguses jättis ebaprofessionaalse mulje Dea Oja ettekanne firmast, kuna luges suurema osa ettevõtte kirjeldusest paberilt maha. Minul kujunes sellest kohe arvamus, et ta ei tea ise ka, kus ta töötab ja mis ta teeb seal. Samuti oli ebameeldivaks see, et kirjeldati ainult ühte tarkvara arendamise meetodit, kuid oleks võinud rääkida ka teistest. Loengu positiivseks küljeks oli see, et kaasati kuulajaskonda viies läbi erinevaid mänge.

Seitsmendas loengus käis Kristjan Karmo rääkimas tarkvaratestimisest ja selle olulisusest ning tõi elulisi näiteid, milliseid tagajärgi võivad põhjustada süsteemid, mille puhul jäeti testimine tahaplaanile. Rahaliselt olid need tagajärjed meeletud võrreldes sellega, kui palju raha oleks pidanud kulutama testimisele. Samuti rääkis ta ka erinevatest testimise viisidest ja testija tüüpidest. Kõige paremad testijad olevat need, kes on varem tegelenud programmeerimisega ning saavad koodist aru.

Viimane loeng oli eelnevatest erinev, kuna puudus konkreetne teema. Esinejaks oli Siim Vene ning ta rääkis oma tööst Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja samuti ka tehnoloogiast üldiselt. Oma ettekandes tõi ta välja minu arvates väga hea tähelepaneku selle kohta, et paljud lähevad infotehnoloogiat õppima, kuna Facebook'is on lahe istuda. Isiklikult arvan, et see loeng oleks võinud olla üks esimesi, kuna kõneleja rääkis üldiselt tehnoloogiast ja selle olemusest.

Peaaegu kõigi esinejate ettekannete puhul oli sarnaseks see, et kummutati inimeste arusaamisi infotehnoloogiaga tegelejate töökeskkondadest - süsteemi administraator ei istu kuskil pimedas ruumis, et hoida infosüsteeme töös ning samuti ei tööta suurte infotehnoloogia ettevõtete programmeerijad nii öelda farmis, kust ei tule head koodi ega midagi kvaliteetset. Infotehnoloogia ettevõtted hoolivad just oma inimestest enim, luues neile mugavaid töökeskkondi ning paindlikke graafikuid - valdavalt on nii, et vahet ei ole, millal tööd tehakse, vaid oluline on see, et töö õigeks ajaks valmis saaks.

Kokkuvõtteks võib öelda, et aine oli igati hariv ning mina leian, et alati on parim viis eriala tutvustada ongi just läbi inimeste, kes antud valdkonnas tegutsevad, sest nemad oskavad sellest kõige paremini rääkida. Ainult heidaks ette seda, et isiklikult oleksin soovinud kuulata ka mõnda sellist inimest, kes on loonud oma eduka infotehnoloogia ettevõtte.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Arvestuselt läbi kukkunud tudeng peab registreerima end kordussooritusele. Seda on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Arvestuse kordamiseks, tuleb kokkuleppida ainet õpetava õppejõuga. Kordusarvestuse tegemiseks tuleb end registreerida õppeosakonnas. Tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Riigieelarvelisel koha õppivale tudengile on kordussooritus tasuta, kuid riigieelarvelisel kohal õppija peab tasuma summa, mis on määratud rektori käskkirjaga.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Akadeemilisele puhkusele on tudengil võimalik minna esimesel õppeaastal kolme erineva tingimuse alusel:

  1. Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.
  2. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.
  3. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.

Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb tudengil hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks. Õppeaineid saavad akadeemilise puhkuse ajal deklareerida ainult need üliõpilased, kes on võtnud selle lapse hooldamiseks, kuid nad peavad selleks esitama kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid.