User:Aameerik

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Alar Ameerikas

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014

Õpingukorralduse küsimused:

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Kordussooritust on võimalik teha ülejärgmise semestri punase jooneni, nende ajakava ilmub ÕISi, kus saab ennast kordussooritusele registreerida. OF tudengina peab tasuma 20€[1], RF tudengile on kordussooritused tasuta.[2]

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Toetuse taotleja peab vastama järgnevatele tingimustele:

  • Kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem
  • Perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot.
  • Õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

Toetuse suurus oleneb perekonns sissetulekust, täpsem tabel numbritega on üleval vajaduspõhise õppetoetuse lehel.

Toetuse saamiseks peab tegem avalduse Eesti.ee portaalis.

Semestris peab olema täidetud 100% (30 EAP) õppekavast, kuid aasta lõikes on semesri tulemused kumulatiivsed, seega võib ühes semestris saada 25 ja teises 35 ning tudengil on ikkagi võimalik järgneval semestril toetust kõsida.[3]


Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Läbi numbrite tuli esimese semestri eest 25 EAP ja teise semestri eest 28 EAP. Täitmise määr on 27 EAP-d semestri kohta. Iga EAP alla selle peab hüvitama 50€-ga vastavalt finantsinfole. Seega tuleb tasuda 100€ kolmanda semestri jooksul vastavalt arvel esitatud kuupäval.[4]

Essee

Nagu võib aine nimest välja lugeda, oli aine üks pool mõeldud tutvustamaks IT Kolledži struktuuri, reegleid ning üldist olemust. Teiseks osaks oli tutvustada tudengitele erialal toimuvat läbi IT vallas töötavate inimeste. Õnneks langes suurem rõhk 'erialatutvustuse' poolele. Hüpoteetiliselt, kui me oleks enamus loengutest veetnud minnes üksikasjalikult üle kõik punktid õppekorralduse eeskirjas[5], oleks võinud tulemuseks olla üle saja tähenärija, kes otsivad pingsalt reegleid mida saaks painutada ja murda ning teinud seda hästi! See omakorda looks aga tihedamini lapitud reeglistiku, mis mõne aastaga võiks kasvada väga arusaamatuks. Tegelikult oleks sellisel juhul olnud tegu lihtsalt ühe väga igava copy-paste ainega. Päris nii see õnneks ei läinud.

Õppejõu enda loengus 'Õppimine ja motivatsioon'[6], algas sõnade pealelugemise ja reeglite kinnitamisega: "Ei tee maha", "Sõbrale ülesannete äralahendamine ei ole aitamine", "Viidake jumale eest!". Õnneks triivis suhteliselt varakult loeng muheda jutu peale üle. Elulised näiteid ja kogemused, siin seal mõned üksikud 'off the mic' jutud, kuigi mõnikord jäi arusaamatuks, kas ikka oli vajalik mikrofon kinni keerata - päris isikukultusega me ei tegelenud. Küllap väike ettevaatlikus ja võimalus panna netiloengute kuulajad oma kõrvaklappe või kõlareid kontrollima. Moraalitsemist tundus natuke liiga palju olevat. Samas olen ise varasem tudeng ning läbinud Tartu Ülikoolis Bioloogia eriala. Õppinud seal ka aasta IT aineid vabaainetena. Seega kõiksugu manitsemisi juba mingil määral kuulnud näinud. Vaatamata sellele on tegu ikkagi asjadega, mida peab õppeteekonna alguses mainima ja isegi mainitult jäävad need väga tihti teepeenrale õpingute käigus.

Muidugi leidus kõigil loengu pidajatel tervislikus koguses oma vaadete ja toodete promomist. Lapikute esitlusest oli palju abi, sai sõbraga käidud nende tutvumisõhtul ja hoitud silma peal nende tegemistel. Käisin nende korraldatud C koolitusel. Seal midagi maailmamuutvat küll juurde ei õppinud, kuid sai süntaksit harjutada ja mõndade eripärade kohta inimkeelseid seletusi kuuldud ning kogetud inimlikku abi, kui tekkis mõni küsimus. Nähtused mis jäävad internetis endamisi uurides ja puurides enamjaolt kättesaamatuks. Robootikaklubi robotite poole pealt huvi ei paku, kuid mis selle ahvatlevaks teeb on 'hands on' lähenemine, kus ollakse abivalmis ja ei panda pahaks, kui katsetad ning ka midagi metsa poole keerad. Selliseid käed küljes aineid võiks aina rohkem olla minu enda kogemusest lähtudes. Ainega kus sai ise midagi ära teha, näiteks mõned laborid või selgroogsete/selgrootute praktikumid, kus aktiivselt asjaga tegeledes läks õppimine ladusalt ning peaaegu vaevatult. Sama ajaga õppisin palju rohkem, kui kuskil 15 loengut kuiva teooriat kuulata ning siis veel halvimal juhul teha selles aines valikvastustega test. Sellistes ainetes tundsin, et oleksin pidanud asja vastu juba eelnevalt tohutu huvi tundma, et saanuks asjasse korralikult süveneda. Kuid sellisel juhul oleks juba ehk kõike ette teadnud ja oleks ise lektor pidanud olema. Teooria osa on väga tähtis bioloogias ja teaduses üldiselt, aga kindlasti oleks võimalik muuta seda palju sõbralikumaks ja haaravamaks. Tuimalt slaidide klikkamise ja lugemise asemel oleksin tervitanud rohkem seminare, kus tudengitega suheldes lahendatakse ülesandeid ja probleeme - miks just asjad toimivad nii nagu nad toimivad raku siseselt ja miks ei saaks teisiti.

Olles järjega juba 'Robootika ja häkkimine'[7] promo loengu juures, siis promon üht hiljuti loetud raamatut, et häbematult sõnu juurde tekitada tühjast õhust. Andy Weir 'The Martian'[8] - fantaasia häkkerlus marsil. Ei tasu lasta end sõnast fantaasia ära hirmutada või jätta muljet, et raamat koosneb väikestest rohelistest mehikestest, kes jooksevad 'stun phaseritega' ringi. Sisu räägib läbi õnnetuse marsile maha jäänud astronaudi ellujäämispüüdlustest. Lühidalt Robinson Crusoe kohtub Apollo 13-ga - kõik mis võimaldab elu pikendada läheb kasutusse, olenemata tehnika originaalsest kasutusotstarbest. Tegu on väga teadusliku raamatuga, kus ei ole midagi, mis ei oleks praeguse tehnikaga saavutatav, kõik probleemid ja trajektoorid on läbimõeldud. Autor ise töötas ka IT arendajana. Audiobook oli väga hästi loetud, kuna enamus raamat on läbi astronaudi enda pilgu. *mic off* *cough* sinutoru.kom[9] *mic on* Kui kosmos ja MacGyverlikud lahendused pakuvad huvi, soovitan uurida/lugeda. Probleemilahendus, huumor ja teadus kosmoses!

Kodus ära vaadatud Janika Liiva[10] ja Carolyn Fischeri[11] loengutest jäi mulje, et mõlemad naised on rahul oma saavutustega, kuigi esialgsed sihid olid neil täiesti erinevad. Liivil polnud üldse aimu, mis IT endast kujutab, veel vähem arendus, kuid olles üks ainsaid võimalusi peale keskkooli ja soovist midagi oma kätega ära teha, valis ITK. Võrdluseks teadis Ficher juba enne lõpetamist, et IT on see ala, kuhu ta soovib kindlalt minna. Ise samastun antud olukorras rohkem Liiviga ning seda võiks kinnitada ka hiljutine erialavahetus bioloogiast IT arenduse peale. Viimase pooleteise aastaga olen hakanud palju enam õppima ja ülesannetega omaette pusima, tänu suuremale rõhule ülesannetele ja lahendada antavatele probleemidele. Hoopis teine olukord bioloogias erialast, kus suurem rõhk oli puhtalt teoreetilise materjali läbitöötamisel. Mõlema esineja jutust kostus läbi nende eneseteostus ja tunne, et nad tunnevad end hästi tänu võimele nullist midagi luua ja saavutada midagi 'käega katustavat'. Tähtis pole mingi kindla keele või meetodi kasutamine, vaid tahe ja mõistmine, et mõtlemine ja probleemi kallal töötamine viivad sihtmärgini. Kuigi mõlemal olid oma lemmikud nii keeltes kui vaadetes, siis olid nad üksteisega samal meelel, et tasub olla võimalikult paindlik ja pealehakkaja ning ei tasu enne proovimist rätikut nurka visata.

Kristjan Karmo loeng teemal 'Testimine ja tarkvara kvaliteet'[12] avas päris huvitavalt teema kohta silmi. Haarav ja energeetiline esitlus. Pean tunnistama, et ise olin väga mitmetes valearvamuste leeris testijate suhtes. Enda programme olen küll testinud moodulite tasemel, kuid kuni teeb mida mina temalt eeldab, siis sellega piirdun. Kuid peaks testima palju laiemalt, sest kunagi ei tea, mis sinna programmijuppi tulevikus ette söödetakse. Andis väga mõjuvate ja huvitavate näidetega testimise vajaduse kohta ning tutvustas testija tööd, mis on palju laiahaardelisem ja tänuväärsem, kui oleksin kunagi arvanud. Eksimine on inimlik ning peab olema alandlik ning mitte nördima, kui keegi leiab vea koodis. Hoidma ning jätkama suhtlust, et ka tulevikus kõik põgusalt üle elada ning väljastada parem programmijupike.

Ise külastasin ainult paari loengut alguse poole, aga täna läbi veebi vaadatuna, ei jooksnud need loengud kohe kindlasti mööda külge maha. Kokkuvõttes on IT maailm väga kirju, kus peab olema ise kätega asja juures ja valmis nina kõikjale toppima ja mitte pelgama uusi kogemusi. Kõik muutub kiirelt ja kui otsid, siis võib igaüks leida sobiva väljakutse ning koha enda jaoks.

Notes