User:Aamelkin

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Anna Amelkina

Kood: ******15

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

Essee

Aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" andis hea ülevaate sellest, kuidas toimub õppetöö IT Kolledžis ja missuguseks võib muuta elu pärast kooli lõpetamist. Loengute pidamiseks olid kutsutud väga erinevad oma tegevuse poolest inimesed, kes tutvustasid tudengitele lähemalt oma eriala eripärad, edulood ja arengukäigud infotehnoloogia valdkonnas.

Esimene sissejuhatav loeng oli Eesti Infotehnoloogia Kolledži sisekorrast ja õppekorraldusest[1]. Sain palju kasulikku ja praktilist informatsiooni, mida kindlasti kasutan ja võtan arvesse, et hästi koolis läbi saada ja edukalt see lõpetada. Merike Spitsõn rääkis pikalt õppekorralduse eeskirjast ja kust saab leida kogu olulise teabe. Merle Verendi jagas infot erinevate stipendiumite kohta ja mis on võimalused selle taotlemiseks. Pööras erilist tähelepanu ka tagasiside tähtsusele tudengite poolt. Juri Tretjakovi jutu teemadeks olid Moodle keskkond, Wiki ja e-õppe kohta käiv info. Ka loengusalvestuste ja õppematerjalidega seotud mured saab lahendada tema kaudu. Andres Septer tegi lühiülevaate IT erialal toimuvast ning tema soovitus kooli edukaks lõpetamiseks: "Õppige programmerima!" jäi peale loengu kuulamist veel kaua aega peas kõlama.

Andres Kütt oma loenguga "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"[2] avaldas sügavat muljet algusest peale. Tema ametikäik ja töökogemus IT valdkonnas on vapustav. Kütt rääkis oma eriala - infosüsteemi arhitekt - spetsiifikast ja kuidas ta on selleni jõudnud. Tema sõnul õppida ja omandada kõrgharidust ei ole kunagi hilja, isegi kui ei ole aega ega võimalust, kuid kui on väga hea põhjus, siis kõik asjad muutuvad võimalikuks. Veel üks oluline õppetund tema jutust on see, et kõik teadmised ja oskused, mida kool ja elu sulle pakuvad, peab ise võtma, hiljem keegi ei anna seda sulle tagasi. Sest ainuke inimene, keda huvitab sinu haridus, oled Sina ise ja see on sinu vastutus. Loengu lõpus ta rääkis kui oluline on tema töös kommunikatsioon. Tegelikult nii õppimises, töös kui ka igapäevaelus kontakt ja suhtlemine lahendavad palju küsimusi ja probleeme.

Kristel ja Marko Kruustük tutvustasid loengus "Testimine ja startupid"[3] oma edulugu sellest, kuidas alustada nullist ja saavutada palju tänu oma töökusele ja oskusele riskida. Nad rääkisid testimisest, selle olemusest ja kuidas see tegevus viis neid eduni. Siinkohal on tähtis, et inimesed oskavad õppida oma vigadest, nad ei karda edasi liikuda, proovida uusi asju. Loengu kuulates tekkis mulje, et suures osas nende edu on saavutatud ka tänu sellele, et nad on teineteisele suureks toeks olnud kogu edutee jooksul. Praeguseks neil on oma ettevõte, mis tegeleb testimisega. Äritegevus sundis neid õppida palju juurde selleks, et ettevõte areneks ja edeneks.

Loengu "Süsadminnimisest" pidas Lembitu Ling[4]. Selle loengu vastu mul oli eriline huvi, kuna IT Kolledžisse asusin õppima just infosüsteemi administreerimist ning oli huvitav, mis see endast kujutab tegelikus elus. Ling rõhutas, süsadmin peab olema laisk, et mitte teha samu asju käsitsi korduvalt ja süsteem oleks võimalikult palju automatiseeritud. Kuid kahjuks süsadmini tööd pole näha, kui kõik töötab. Tihti tööandja ei taju, et süsadmini ongi vaja, et kõik töökorras oleks. Tihti süsadmini töö ei anna talle võimaluse spetsialiseeruda. Muidugi süsteemiadministreerimises ei tasu enda töövõimet üle hinnata. Lingu sõnul hea süsadmin see, kes on süsteemi arhitekti parem käsi ning oskab anda nõu mittefunktsionaalsete nõuete kohta, samuti oskab neid kirjeldada selgelt ja arusaadavalt arendajale. Ühesõnaga ta peab olema heaks parnteriks nii arhitektile, kui ka arendajale. Ning siinkohal taas on kommukatsioon olulisel kohal koostöö tegemisel.

Loengu "IT tööturg. Karjaarikäänakud" pidasid Andres Septer ja Einar Koltšanov[5]. Tööturu teema on alati aktuaalne ja vajalik, eriti nende jaoks, kes alles alustavad oma karjääri. Septer soovitas enne tööpakkumise vastuvõtmist kindlasti uurida ettevõtte tausta ja mis tingimustes seal tööd tehakse. Tasub alati uurida nende käest, kes on seal varem või praegu töötab. Siin jälle kerkib ülesse võrgustiku teema: suhete ja sidemete loomine, omavaheline kommunikatsioon IT valdkonnas on tihti määrava tähsusega. Üheks võimaluseks on muidugi oma ettevõtte loomine ja startup, kuid selleks peab olema tõesti väga hea idee ja truu sõber kõrval, nagu see oli Kristeli ja Marko Kruustük puhul. Äritegevus on riskantne ja ebastabiilne, kuid edu saavutades see võib tõepoolest rikaks teha. Einar Koltšanov on hea näide sellest, kuidas hoopis teise valkonnaga seotud inimesest saab IT spetsialist, nimelt Scrum Master. Olen täiesti nõus Koltšanoviga, et IT maailmas inimesed mõtlevad ja tegutsevad teistmoodi, siin distsipliin on kombineeritud piiramatu vabadusega. IT valdkonna eripära karjääri jaoks on selles, et on võimalik liikuda IT alasse, liikuda IT ala sees ja IT-st välja muule erialale. Äri IT valdkonnas on keeruline, kuna tihti äriinimesed ei mõista IT-inimesi, ei taju IT piiranguid ja võimalusi. Ja on suur edu, kui äri pool ja IT pool omavad ühise visiooni, pideva dialoogi ja mõistavad teineteist. Koostöö on võtmeküsimuseks edukas äritegevuses. Koltšanov mainis ka teemat seoses tööga välismaal, ka selles on oma plussid ja miinused. See tasub proovida, kuid on vaja võtta arvesse oma pere olukorda.

EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur pidas loengut "Andmed ei allu analüüsile"[6]. Selles loengus oli kajastatud veel üks IT valdkond - andmeanalüüs. Huvitav, kuid samas keeruline teema. Sageli andmeid kogutakse, kuid ei osata nendega töötada, tõlgendada ja kasulikku infot sealt välja saada, millega edasi saaks töötada. Probleemiks on tõlgendamine, kuid seda saab õppida. Andmeanalüüsi puhul on oluline pädevate inimeste ja vahendite olemasolu, mis on analüüsi eesmärk, mis kriteeriumid on prioriteedis, kokkuvõtvalt see kõik on määrav objektiivsete otsuste tegemisel. Andmeanalüüs EMTA töös aitab paremini teostada järelevalvet, isikute ja ettevõtete üldist monitoorimist ja käitumist, mille tulemus on sisendiks erinevate teenuste ja poliitika kujundamisele. Samas andmeanalüüsis on oluline eristada, kas tegemist on kuritegevuse ja petmisega, või see on lihtsalt ebaõnn. Näiteks kui deklaratsiooni puhul riigile on esitatud valeandmed, tuleb vahet teha, kas on see tehtud sihilikult või ebaõnne pärast. Laur pööras tähelepanu sellele, et andmeanalüüsi süsteem peab olema paindlik, mis saab kiiresti ümberkohanduda, kuna tahtmised ja eeamärgid muutuvad.

Jaan Priisalu jutu teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse[7]. Eesti on e-riik, aga mida see reealselt tähendab sain ma teada Priisalu loengust. Igapäevapangandus, ID-kaart, digiallkirjastamine, erinevate protsesside automatiseerimine - kõik see nii lihtsusutab elu, meil on rohkem aega teiste tegevuste jaoks. See ongi küberkaitse mõte - eluviisi kaitse. Küberkaitse süsteemid on keerulised ja mahukad, kuid peab töötama fokuseeritult - mõned asjad on olulisemad kui teised. Küberkaitses on teadlik sellest, mis on meie riigi nõrkused ja tugevused, ning püüab ka vastast aru saada. Küberkaitseliit võib nimetada kollektiivseks ajuks, igaühel on oma teadmises ja oskused, ning siin määrab see, kui hästi me oskame neid kasutada. Küberkaitsetööd pole näha, kuid erinevates eluvaldkonadades see mängib oma rolli.

Hedi Mardisoo pidas loengu "IT ja turundus"[8]. Alguses ta tutvustas ennast, oma haridus- ja ametikäiku. Nimelt praegu ta on Starmani turundusjuht ja tegeleb brändinguga, ehk teeb kogu töö selleks, et toodet või teenust muuta paremaks, mugavamaks, kasutajasõbralikumaks ja atraktiivsemaks. Brändingu töö hõlmab kogu organisatsiooni, et kõik aspektid toimiksid üheskoos eemärgi saavutamiseks. Bränd kujundamisel on tähtis kõik: müük, teeninduskanalid, identiteet, toetused, turundus ja kommunikatsioon, kultuur ja kompetents. Kõik lülid peavad olema paigas, siis äri toimib. Madrisoo sõnul maine on nagu puu, kõik peab olema detailideni läbimõeldud. Turunduse inimese ülesanne on kogu see õige mix panna kokku, ning siin appi tuleb IT maailm. Praegusel ajal turundus ei ole võimalik ilma IT. Ettevõtteid on palju, konkurents on tihe, ning turunduse ja IT roll firmades on erinev. Ettevõttes omavaheline suhtlemine on kriitiline ja tähtis, tihe koostöö äri ja IT vahel, tuleb teineteise keelest aru saada. IT peab olema paindlik ja suutma kiiresti reageerida turu muutustele. IT ja turunduse koostöö on ühise arusaamu saavutamine, kelle jaoks toodet või teenust tehakse.

Mul oli hea meel kõiki neid inimesi ära kuulata. Nendel oli oluline roll anda mulle aimdu sellest, mida IT valdskond endast kujutab, missuguseid reegleid ja printsiipe ta järgib. IT maailm on suur ja igaüks saab leida endale midagi meelepärasemat. Olen enda jaoks teinud järelduse, et IT valdkonnas alati võidab see, kes oskab teha hästi oma tööd ja oskab teistega leida ühist keelt. Olen väga tänulik esinejatele selle eest, et jagasid oma töö- ja elukogemust minuga.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduse eeskirjale[9] korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. Arve leiab ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal on olemas mitu võimalust[10]:

  • tervislikel põhjustel - maksimaalne puhkuse periood kuni kaheks aastaks, akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja soovitatav periood;
  • aja- või asendusteenistuse läbimiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni üheks aastaks; avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks;
  • lapse hooldamiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi.

Nimetatud põhjustel avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel põhjustel akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.

Eespool nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Samuti vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda kordussooritustel.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Vastavalt EIK õppekorralduse eeskirjale õppekulude osalise hüvitamise kohustus õppekava täies mahus täitmise määr on 2016/2017 õppeaastal 27 EAPd semestris (ehk 54 EAPd aastas) ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta[11]. Ainepunktide koguarvu arvutatakse kumulaatiivselt õppeaasta lõpus.

Esimesel semestril on täiskoormudega tasuta õpe jaoks puudu 7 EAPd ja teisel semestril 3 EAPd, kokku on puudu 10 EAPd. Seega, esitatava arve summa on:

[(27-20) +(27-24)]*50 = (7+3)*50 = 500 eurot.

Viited