User:Aasser

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Anneli Asser

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 22.10.2015

Essee

Infotehnoloogia areng on kiire, et ajaga kaasas käia on vaja alati õppida ja end täiendada, samuti jälgida teema kohaseid uudiseid. Kuna infotehnoloogia maailm on suur ja lai, siis on võimalik seal kergelt ära eksida. Selleks, et inimestel oleks kergem orienteeruda ning teha õiged valikud on esinema kutsutud oma ala spetsialistid.

Sissejuhatavas[1] loengus räägiti, kuidas IT kolledžis hakkama saada ja seda edukalt lõpetada. Tähtis on oma probleemidest aegsasti teada anda, et oleks võimalik leida õigel ajal ka lahendus, muidu võivad probleemid kuhjuda ning lõpuks ei saagi midagi enam ära lahendada. Parim viis probleemide vältimiseks õppetöös on õigeks ajaks tööde ära tegemine ning pingutamine parima tulemuse nimel. Tore uudis oli see, et on võimalik saada kuni 3 erinevat stipentiumit, loomulikult kui oled tubli ja õpid hästi. Koolielu ja õppetöö paremaks muutmiseks tuleb anda tagasisidet, sest muidu ei muutu midagi. Kuid tuleb olla ettevaatlik taagasiside andmisel, sest tihti võivad ette jääda ehk segada ratsionaalset mõtlemist emotsioonid, mis tõttu võib tagasiside kõlada koomiliselt. Samuti tuletati loengus meelde, et lapsepõlv on läbi saanud ning aeg on iseseisvuda.

Juhtida või mitte juhtida, selles on küsimus[2]. Esimene külalisesineja on hingelt ja ametilt projektijuht. Ta rääkis, kui tähtis on projektijuhtimine ja mis juhtuks, kui seda ei ole, või on halb. Tihti peale kulgeb töö erinevate projektide täitmisega, kuid ka sageli ettevõetud projektid kukuvad läbi, sest puudus pädev projektijuht. Hea projektijuht on see, kes teab ja tunneb natukenegi, mille kohta on teatud projekt. Ehk kui tarkvara/riistvara arenduse projektiga hakkab tegelema inimene kes on juhtinud ainult maantee ehitustööde projekte, siis ilmselgelt võivad tekkida probleemid, eriti kui ei ole pädevat meeskonda, kes abistaks. Projekti juhtimise nippe võib hästi ära kasutada ka õppetöös, näiteks projektijuhtimiseks mõeldud tarkvara võiks kasutada ka iseseisvate ja koduste tööde planeerimiseks. Arvan, et selle abil saab säästa aega, ette näha võimalike takistusi ja jõuda eesmärgini edukamalt.

Õppida või mitte õppida, selles on küsimus.[3] Kiire IT arenguga ei jõua koolid õppeprogramme uuendada piisavalt, et ajaga kaasas käia. Kuid ei õpita ainult koolis, vaid ka kogu elu vältel. Alguses tundub kõik raske ja keeruline, kuid hiljem tagasi vaadates ei olnudki. Edukus peitub eesmärgi olemasolus, sest eesmärgi puudumisel pole kuhu pürgida. Eesmärkideni jõudmiseks tuleb tegutseda, et efektiifselt tegutseda, tuleb hästi aega planeerida. Edukas õppimine seisneb järgmistes aspektides: kõrvaldada häirivad tegurid, leida igas aines mõte, tuleb pingutada parima parima tulemuse saavutamiseks proovimise asemel, koostöö tegemine kaasõpilastega ning perioodiliselt läbi põlemise vältimiseks lõõgastuda ja puhata.

Adminida või mitte adminida, selles on küsimus.[4] Kahjuks kolmas külalisesineja esinemine oli monotoonne ja veniv. Esitluse ajal tundsin puudust esineja emotsioonidest. Kahtlemata, esineja teab ja tunneb enda eriala läbi ja lõhki. Teema, millest esineja rääkis, on iseenesest huvitav, kuid minu jaoks ei suutnud esineja seda põnevaks ega huvitavaks teha. Võimalik, et töö süsteemihaldurina oli esineja lihtsalt ära kurnanud, sest juttu ju oli, et töö on raske, tuleb kaua üleval olla ja usinasti skripte kribada. Vaatamata igavale esitlusele saan välja tuua tähtsa aspekti, et süsteemiadministraatorid on nüüdseks sunnitud oma töös kasutama palju programmeerimist. See ei ole üldsegi halb, sest mida mitmekülgsem inimene on seda hinnatum on ta tööturul.

Testida või mitte testida, selles on küsimus.[5] Neljas esineja rääkis, testimise tähtsusest ning miks seda ka eiratakse. Kõik eelarvamused testimise kohta olid tõesed, ka mina arvasin, et testimine ei ole "seksikas", testida oskab igaüks. Inimesed on alati olnud koonerdajad, ka siis kui asi puudutab kvaliteeti. Ikka ja alati otsitakse võimalust, kust kokku hoida ning paraku hoitakse kokku testimise pealt. Testimine on kallis, see võib projekti tagasi lükata või pidurdada, kuid alati tuleb mõelda, millist lõpptulemust saada tahetakse. Lõpptulemus võib alguses välja näha kui ilus ja kvaliteetne, kuid nii see ei pruugi jääda. Loengust sain ma nii palju teada, et testijad saavad palju palka, neid on vähe, nad ei meeldi kellelegi ning testijaks ei õpetata. Kasuks tuleb teadmine, et testimine jooksvalt on kõige parem viis vigade leidmiseks, seega saab jooksvat testimist kasutada näiteks Java aine kodusetöö tegemisel.

Arendada või mitte arendada, selles on küsimus.[6] Jällegi tõi esineja välja projektijuhtimise tähtsuse, et ilma selleta ei saa. Rääkis täpsemini, milline on hea projektijuht ehk asja tundev isik. "Kõrva taha" sain panna järgmist: üldjuhul teostused on tähtsamad kui ideed, mida rohkem saavutusi seda parem ka kool käib saavutuste alla. Ka suhtlemine on kriitiliselt tähtis. Paljud eelistavad või tahaksid suhelda läbi emaili või sõnumite meelsamini, kui rääkida näost näkku või isegi lihtsalt helistada. Kahjuks inimest mitte nähes ega kuuldes võib palju kaduma minna, tekivad arusaamatused, konfliktid. Esinejat oli meeldiv ja huvitav kuulata.

Luua või mitte luua, selles on küsimus.[7] Tuleb välja, et eraettevõtte juhtimine on võrdlemisi sarnane hea projektijuhtimisega. Tegus inimene suudab spontaanselt hakata tegelema oma firma loomisega. Väidetavalt väikses ettevõttes on lõbusam töötada, sest kollektiiv on veel piisavalt väike ning bürokraatiat on vähe. Eraettevõtte loomisel võetakse tihti kollektiivi sõpru, tuttavaid ja neid, keda keegi kellegi kaudu teab. Probleemid tulevad siis, kui inimesed soovivad samal ajal puhkusele minna ning asendajaid pole võtta kusagilt. Hea läbisaamine on hästi tehtud töö eelduseks.

Analüüsida või mitte analüüsida, selles on küsimus.[8] Esitlus erines selle poolest, et kaasati palju rohkem saalis viibijaid, küsides küsimusi ja paludes käsi tõsta. Soovitati valida see analüüs, mis jääb päriselu ja infotehnoloogia vahele. Kahjuks jäi tunne, et esitlus jäi poolikuks nagu ei jõutud kokkuvõtva osani. Selle esitluse võib siduda eelmise esitlusega ettevõtmisest, sest ilma eelneva analüüsita ei ole mõistlik alustada ettevõttega. Alati on olemas mingid komponendid, mida saab analüüsida, kunagi ei teki olukord, kus ei ole mida analüüsida.

Esitlustest võib välja tuua ühiseks aspektiks suhtlemise tähtsuse. Suhtlemine on tähtsaim osa elust ja elus hakkama saamiseks. Samuti võib välja tuua Eesti IT-maailma kitsast kogukonda, ehk enamus IT valdkonnas töötavad inimesed mingil hetkel oma elust töötavad teineteisega. Tähtsaks peetakse ka enda täiendamist ja juurde õppimist nii palju kui võimalik. Projektide edukus seisneb heas projektijuhis, meeskonnas, suhtlemises, planeerimises. Arvan ka seda, et kõikide esitluste puhul kehtib reegel - kui ei oleks ühte, ei oleks ka teist. Mitte et üldse ei oleks, oleks ikka, aga mitte nii hea.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

- Kukkusid arvestusel läbi.

a) Kaua on võimalik arvestust järele teha?

b) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

c) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

d) Mis on tähtajad?

e) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

f) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus:

a)Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.[1]

Korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.[2]

b)Järelarvustus tuleks kokkuleppida oma õppejõuga, kuna kordusarvustuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.[4]

c)korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis[5]

d)Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[6]

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.[7]
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.[8]
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[9]

e)RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. [10]

f)Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. [11]

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA).

a) Millised on tegevused?

b) Millised on tähtajad?

c) Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus:

a) Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks tuleb teostada järgmised tegevused: [13]

- Esitada ÕISis vormikohane taotlus, vajalike lisadega
- taotlusele lisatakse tunnistus, tehtud tööde näidised, kolmandate osapoolte tagasiside jms.
- Tuleb esitada kriteeriumitele vastav kogemustest õpitu analüüs

Praktika lihtmenetluse korras läbimise taotlemisel tuleb esitada

- õppuri vormikohase taotluse VÕTA komisjonile;
- tööandja tõendi, mis kinnitab isiku erialast tööstaaži ja tööüleandeid;
- motivatsioonikirja;
- soovi korral lisada sertifikaadid vm erialast pädevust tõendavad dokumendid.

b)Taotleja - Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. [13]

Komisjon - VÕTA komisjon vaatab taotluse läbi ja teeb otsused taotluse rahuldamise või tagasilükkamise osas ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamise tähtajast. [14]

Komisjon - võib pikendada taotluse läbivaatamise tähtaega kuni üks kuu alates lisanõudeks olnud tingimuse täitmisest.[14]

c)Võta kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse, kuid VÕTA kaudu saadud EAPd täidavad õppekoormust, mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. [15]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP’d ja teise semestri lõpuks 26 EAP’d? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 20 EAPd

Y = 26 EAPd

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.

I semestril jääb puudu 27-20 = 7 EAP, seega esitatakse II semestri alguses arve 7*50€=350€ ulatuses. II semestril jääb puudu 27-26 = 1 EAP, seega esitatakse II semestri lõpus arve 1*50= 50€ lisaks puudu jäänud EAP summa eelmine semester ehk kokku 50+350 = 400€


Vastus : Õppurile esitatakse aasta lõpuks arve 8 EAP ehk 400€ ulatuses

Kasutatud allikad

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.12

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%ebaõnnestus.Kas%saan%järgi%teha? vastus küsimusele 8

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.4.3.

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt

[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1.

[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.13.

[7] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.14.

[8] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.14.2

[9] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.

[10] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Küsimus 9, rida 4-5.

[11] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Küsimus 9, rida 2-3.

[12] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7.

[13] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Osa II Taotlus

[14] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Osa III Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine. punkt 2

[15] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#VOTA Küsimus nr 6, vastusest viimane lõik "NB!...."

Kategooria