User:Ababokin

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Aleksandr Babõkin

Essee

Õppeaine üldkirjelduses saame teada, et kursus annab ülevaate Eesti kõrgharidussüsteemist, IT Kolledži õppekorralduse eeskirjast, erinevatest IKT-rakendusvaldkondadest ja sektoritest ning avardab silmaringi, motiveerib õppimisele ja annab selgemat ettekujutust tulevaset tööst.

Esimeses loengus räägiti Eesti haridussüsteemist, IT Kolledžist ja mis meid ees ootab. Minu jaoks ei olnud see loeng väga informatiivne, kuna tutvusin sellega enne kooli kodulehel ise. Mulle jäid meelde sellest loengust, minu meelest kõige tähtsamaid väited, nagu “IT Kolledž on õige valik” ja “Õppimine pooleli ei pea jääma”. Isiklikult mulle loeng jättis ainult positiivse mulje. Selle lõpus sain aru, et lasteaed jõudis lõpule ja hakkab pihta uus õppe elu.

Teine loeng oli õppimisest ja motivatsioonist ning kolmanda loengu nimeks oli “Robootika ja häkkimine” . Nende esinejaks oli selle aine lektor Margus Ernits. “Õppimise ja motivatsiooni” loengus saime teada, mis teha, et selle aine arvestust saada ja mida peaks tegema, et õppimine läheks natuke kergemaks ehk tuleks liituda mingi IT klubiga, näiteks LUG või Robootika klubi. Kolmandas loengus oli käsitletud, miks on vaja Robootika klubi liikmeks saada ning selle eesmärgid. Arvan, et liikmeks küll saan, kuna lapsena oli mulle alati huvitav teada saada, kuidas elektroonilised asjad töötavad. Eric Steven Raymondi raamat “How to become a hacker” oli rangelt soovitatav.

Neljas loeng oli mulle kõige südamelähedasem, sest jutt läks arenduse peale. Selle esinejaks oli Janika Liiv ja ta rääkis programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Janika ütles, et tahtis kirjanikuks saada, aga läks õppima ITK-sse ja lõppude lõpuks sai siin edukalt hakkama. Täna ta seda ei kahetse. Tema lugu tuletas mind meelde. Mul olid head hinded, programmeerimise kogemust oli vähe, otsustasin uue valdkonda selgeks õppida. Janika arvab, et programmeerimine on loovkirjutamine ning ise olen temaga täiesti nõus, kuigi pigem võrdlen seda kunstiga, kuna ise kunstikoolis käisin. Enda loo kirjutamiseks Janika kasutab Ruby programmeerimiskeelt ning soovitab seda selgeks õppida. Lähitulevikus pean sellega kindlasti tegelema, sest tööandjad nõuavad seda ja ka seepärast, et enda mitmekülgsust laiendada. Janika mainis, et programmid peavad olama intuitiivsed, sest inimesed ei viitsi manuaali lugeda. Rääkides stereotüüpidest rõhutas Janika, et IT valdkonna inimesed on väga erinevad, mitte ainult mehed, aga ka naised, kes on IT-s päris asjatundlikud.

Viies loeng oli rohkem pühendatud administraatoritele, aga sellegipoolest avastasin enda jaoks päris palju asju, mille üle arutleda. Loengu esinejaks oli Skype’i töötaja Carolyn Fischer. Carolyni plaan sarnaneb paljuski minu plaaniga. Pärast esimest õppeaastat tahan endale tööd leida, kuigi see peab kindlasti olema IT valdkonnast. Minu meelest on Carolyn tõeline häkker. Näiteid sellest oli üsna palju aga oli üks, mis pani mind mõtlema. “If you're attracted to hacking because you don't have a life, that's OK too — at least you won't have trouble concentrating. Maybe you'll get a life later on.” (Eric Steven Raymond) Minu meelest see ongi häkkerite peamine probleem. Nendel on nii põnev, et nad unustavad piiri töö ja elu vahel. Võib olla see on just see probleem, miks mina tõeliseks häkkeriks ei saa, kuna tahan ka enda lemmikharrastusega tegeleda ja pere luua.

Kuues loeng, mille esinejaks oli OÜ ASA Quality Service testija Kristjan Karmo, oli minu jaoks kõige informatiivsem, sest varasemalt olin testimist vähe uurinud. Kristjan jutustas müütidest, kui palju vead maksavad ja kuidas testimine üldse käib. Pärast loengut sain aru, et testija karjäär on päris huvitav, aga ebapopulaarne. Esiteks on vaja kogemust, teiseks paksu nahka ning kolmandaks, ja minu meelest kõige peamine punkt, on, et testijad saavad vähem palka kui arendajad. Kui tulevikus olukord muutub, olen kindel, et testijaid saavad ainult rohkem. Loengu käigus oli näha, et Kristjan on enda valdkonna professionaal.

Seitsmes loeng oli pühendatud IT tööturule. Loeng oli päris pessimistlik, kuid Andres Senter, kes oli selle loengu esineja, proovis seda huumoriga lahjendada. Eesti tööturg on päris kitsas ning, et tööd saada on vaja laia tutvusringkonda, kus leidub inimesi, kes võivad tööpakkumist teha. Andrese sõnade järgi nii väikeses kui ka suures ettevõttes on omad plussid ja miinused. Ta soovitab alustada töötamist väikeses ettevõttes või startupis ning saada kogemust välismaal. Samuti ta rõhutas, et nõudlus inimese vastu, kes oskab Linuxit kasutada on suurem.

Kaheksandas loengus esines Elar Lang ning rääkis suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Elar soovitas õppida nii sügavalt, kui üldse võimalik on, küsida rumalaid küsimusi ning Facebookist välja logida. Veebirakenduste turvalisuse kohta võin öelda nii palju, et parool peab olema pikk, keerukas, unikaalne ning veebilehitsejas mitte salvestatatud. Isiklikult võin öelda, et loeng oli päris igav. Oleks olnud parem, kui loeng oleks olnud analoogne Kristjan Karmo omaga ehk inspireeriks noori inimesi veebirakenduste turvalisusega tulevikus tegelema.

Lühikokkuvõtteks võin öelda, et selle õppeaasta jooksul pean selgeks õppima palju asju, et enda plaani realiseerida. On vaja sülearvuti osta ja sinna Linux installeerida, usun, et ITK gurud aitavad mind. Samuti on vaja enda inglise keele taset tõsta. Selle õppeaine kohta võin öelda, et loengud andsid mulle ainult positiivse emotsiooni ning tahan Margus Ernitsat selle huvitava kursuse eest tänada!

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks.

Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?

Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Eksamile/arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis.

Mis on tähtajad?

Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani.

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale tingimusele:

• kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
• kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot.
• kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

Toetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust.

Mida peab toetuse saamiseks tegema?

Toetuse saamiseks peab tudeng riigiportaalis taotlust esitada.

Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Minimaalne ainepunktide arv on 22,5 EAP.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Kui X= 28 ja Y=27 siis aasta lõpus arvet ei tule.