User:Abogdan

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Aleksandr Bogdan
Rühm DK13
Kood xxxxxx31

Esitamise kuupäev: 07.11.2015

Essee

Erialatutvustus - aine, mis selgitab uutele tudengitele kuidas õppetööd alustada, kuidas kooli edukaks lõpetada, annab IT eriala ülevaate. Meil oli ainult üks sissejuhatav loeng[1]. Prorektor Toomas Lepikult tervitas meid IT kolledžis. Sandra Niinepuu räägis üliõpilasesindusest. Õppeosakonna juhataja Inga Vau rääkis õppekorraldusest, ÕIS süsteemist. Kvaliteedijuht Merle Varendi tutvustas meid erinevate stipendiumivõimalustega ja küsis tagasisidet anda. Jargmine oli video, kus haridustehnoloog Juri Tretjakov rääkis Moodle keskonnast ja loengute videosalvestustest. Lauri Võsandi rääkis tudengielust, kutsus Robotica klubisse, Python programeerimiskeele klubisse. Kristjan Karmo selgitas, mis meile on vaja teha, et arvestust saada ja andis kasulikke nõuandeid. See loeng oli minu jaoks väga kasulik. Palju uut infot sain õppetöö kohta, Moodle keskonda varem ei kasutanud ja sain selle kohta infot ka.

Esimene päevaõppe loeng[2] oli sarnane kaugõppe loenguga, uut infot seal ei leidnud.

Teine loeng[3]. Tiina Seeman rääkis IT projektide juhtimisest. Ta rääkis, kuidas tuli IT eriala tööle. Selgitas, miks projektid feilivad, mis on projektijuhtimise erinevad dimensioonid. Sain aru, et komunikatsioon on väga tahtis ja et projektijuhe töö on keeruline, aga huvitav.

Kolmas loeng[4]. Elar Lang rääkis sellest, et on vaja koolis õppida õppima. Elar oli veebiarendaja, praegu töötab veebirakenduste turvalisuse testijana. Rääkis oma õppeteest ka. Ta oli programmeerija-iseõppija aga sai aru, et eriala haridust talle ikka on vaja, et kolleegidega sama keelt rääkida. Samal ajal pärast kooli sa ei ole veel valmis spetsialist. Alati on vaja midagi veel õppida. Tähtis on ka eesmärgi endale panna ja samm-sammult minna selle täitmisele. Minu jaoks oli väga hea nõu ajakavat teha, kus oleksid kõik vajalikud õppetöö tähtajad.

Neljas loeng[5]. Taavi Tuisk rääkis süsteemiadministraatori tööst. Ta rääkis oma õppetee algusest, mis oli TTÜs. Selgitas, mis omadused peavad olema süsteemiadministraatoril. Väga oluline stressitaluvus - tihti on vaja töötada pinge all. Väga tähtis on hea komunikatsioon - kolleegide ja klientidega. Kasulik on väike paranoia. Taavi ka selgitas, kuidas süsteemiadministraatori töö muutus viimasel ajal. See on nüüd natuke lihtsam, aga on vaja rohkem programmeerida. Ja - "Never-ever-ever ärge toppige oma nina klientide andmetesse".

Viies loeng[6]. Kert Suvi rääkis tarkvara testimisest. Ta nimetas kaks asja, millega on probleeme Eestis. Esimene - testitakse liiga vähe ja teine - spetsialiste on vähe. Ta selgitas, miks ei testita: testimine on kallis; testija tunnitasu on võrdne arendaja või analüütiku tunnitasuga, aga testimine ei loo väärtust; testimiseks ei jää aega; pole inimesi, kes testiks; ei viitsi. Samuti ta rääkis põhjustest, miks inimesed ei taha testeerimises töötada ja näitas, et need põhjused on valed. Tean nüüd, et hea testija on professionaalne skeptik ja pessimist, tal puudub pime usk ja tal peab olema masside mõtlemisest teistsugune mõtlemine. Lisaks hea testija on tugev analüütik ja tal on "out of the box" mõtlemine. Kavalus ja õnn on ka kasulikud. Sain aru, et testimine on allahinnatud, aga see on tähtis ja sellele on vaja rohkem aega anda.

Kuues loeng[7]. Targo Tennisberg rääkis kuidas tarkvaraprojektis ellu jääda. Alguses ta tegi võrdluse kaasaegse programmeerija ja keskaja alkeemikuga. Samad ebaselged terminid ja samad lubadused pliist valmistada kulda. Targo ütles, et enamik maailma IT projektidest ebaõnnestub. Ta selgitas, et tarkvara ei koosne vaid programmeerimisest ja programmeerijad ei tegele vaid programmeerimisega. Juba tavaline programmeerija peab olema valmis tegeleda igasuguste probleemidega, ja probleemid alati on. Analüütiku või projektijuhi elu on veel keerulisem. Uuritus näitas, et tarkvaraprojektide ebaõnnestumise põhjused polnud üldiselt tehnoloogilised ja ebaõnnestumise tõenäosus kasvab projekti suurusega. Edu võtmed on probleemide ennetamine, riskide maandamine, valmisolek teha tegevusi, mis jäävad väljaspoole sinu ametikirjeldust, effektiivne kommunikatsioon ja valmisolek ootamatusteks. Veel targo rääkis sellest, kuidas head töökohta saada.

Seitsmes loeng[8]. Tanel Unt rääkis oma IT ettevõttest. Loeng sisaldab palju huvitavat ja kasulikku infot, Tanel andis häid soovitusi nendele, kes tahaks oma ettevõtte alustada. Väga tähtis on meeskond. Head ideed on paljudel, aga meeskond, mis saab ideed ellu tuua on harv. Mida hiljem ettevõttesse võõrast raha sisse tuua, seda kasulikkumalt saad soovi korral ettevõtte maha müüa. Veel üks hea nõu oli - "Kõigepealt pane asi tööle, siis tee asi kiireks, siis tee asi ilusaks". On parem optimeerida oma tarkvara, mitte ristvara juurde panna. Natuke Tanel rääkis ka juhitöö erinevusest palgatööst. Palgatöö on mugavam, saa tead, et saad palka oma töö eest. Juhitööl sul on vabadus. Sa ise otsustad millega tegeleda. Juhtimine annab rohkem adrenaliini.

Kaheksas loeng[9]. Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov rääkisid statistikast ja andmeanalüütikast. Pealektor oli Oliver. Ta rääkis sellest, kus ja kuidas kasutatakse andmeanalüüs. Müügiprognoosid, riskianalüüsid, varuosade optimeerimine, ühistranspordi liinide optimeerimine, reisijate ja liikluse analüüs, posti sorteerimine, lahkumiste ennetamine, toodete paigutus riiulitel - kõige sellega tegeleb analüütik. Mulle meeldis mõtte, et sinu töö peab olema huvitav sinu jaoks. Ja IT eriala on nii suur, et alati saab leida just sinu jaoks huvitavat osa.

Kõik lektorid olid väga erinevad. Mulle meeldisid kõik loengud, need olid väga informatiivsed ja huvitavad. Nüüd ma tean rohkem IT erialast.


Viited


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

  • Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.(ÕKE 5.2.13.)
  • Kordussoorituse tegemiseks on vaja kokku leppida aine õppejõuga. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.(ÕKE 5.2.13.)
  • Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis; üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda.(ÕKE 5.2.8.)
  • Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.(ÕKE 5.2.8.)
  • Kui oled RF õppekohal, korduseksamid ja -arvestused on tasuta. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.(ÕKE 5.2.12.)
  • Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.(ÕKE 5.2.7.)[1] 2015/2016 õppeaastal on kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €. (Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal)[2]


Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

  • Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.(ÕKE 7.2.1.)[3]
  • Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.(ÕKE 1.3.6.)[4] Kui üliõpilasel valikainete EAP maht on täidetud, siis ei ole vaja tegemata jäänud valikaineid sooritama.
  • RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.(KKK)[5] Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses.(ÕKE 7.2.1.)[6]


Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19)[7] tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel.(Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal)[8]

Teise semestri alguses on vaja maksta (27 - 22) = 5EAP eest. Arve on 5 * 50€ = 250€

Teise aasta alguses on vaja maksta (27*2 - 22 - 20) = 12EAP eest. Arve on 12 * 50€ = 600€

Viited