User:Aeek

From EIK wiki

Ühiskonna digitaliseerimine ja sellega seonduvad sotsiaalsed aspektid

Allpool olev lühike kirjatükk ei vasta täielikult ainekavas esitatud nõudmistele, kuid kuna olen hetkel töötu ja minu IT alased teadmised on liiga kasinad arutamaks mingi konkreetse IT tehnoloogia postiivsetest ja negatiivsetest külgedest, otsustasin kirjutada natukene laiemalt: kõikehõlmavatest IT arengutest ühiskonnas ja sellega seonduvatest sotsiaalsetest aspektidest.

Tööstusrevolutsioon

Inimkonna elukvaliteeti on läbi aastasadade mõjutanud oskus muuta oma elu läbi innovatsiooniliste lahenduste efektiivsemaks s.o. väiksema füüsilise, psüühilise ja materiaalse panustamisega saavutada suuremat majanduslikku kasu ja heaolu. Selle väite kinnituseks võime tuua hulgaliselt näiteid majanduse transformeerimisest ühest majandusarengu tsüklist järgmisesse ja seeläbi saavutatud efektiivsuse kasvust. Jättes kõrvale eelnevad perioodid inimkonna ajaloos ja alustades tööstusrevolutsioonist 18. sajandil, mis oli esimeseks tõeliseks pöördepunktiks ning katalüsaatoriks kiireks majanduse arenguks. Alates umbes 18. sajandi viimasest kolmandikust kui Watt´i poolt leiutatud aurumasin võeti kasutusele hakkas majandus hoogsalt arenema ja paljud tööd, mis eelnevalt nõudsid palju füüsilist tööjõudu muutusid tänu aurumasina jõule lihtsamaks ja mis kõige tähtsam, vähem tööjõu mahukamateks. Seoses aurumasina kasutuselevõtuga hakkas käsitööjõul ja loomade jõul toimiv majandus muutuma masinate poolt tootvaks majanduseks. Tehnoloogilne areng jõudis kiiresti sel ajaperioodil tähtsamatesse tööstusharudesse, näiteks tekstiilitööstusesse (kuna aurumasin leiutati Inglismaal ja tekstiilitööstus oli Inglismaal üks tähtsamaid tööstusharusid), raua tootmisse, kivisöe rafineerimisse jne.. Tööstuse arenguga kaasnes laiaulatuslik raudteede, teede ja kanalite ehitus, mis kiirendas omakorda tööstuse arengut läbi suurenenud tööhõive ja intensiivistunud kaubanduse. Tööstusrevolutsiooni teine pool mis algas 19. sajandi keskpaigast rikastas maailma aurulaevade, rongide ja sajandi lõpupoole loodud sisepõlemismootoriga. Tööstustrevolutsioonist tingitud majanduse kasv oli ilmne ja seda kinnitavad järgmised faktid: järgneva 200 aasta jooksul alates aastast 1800 keskmine sissetulek inimese kohta kogu maailmas rohekm kui kümnekordistus ja samaaegselt maailma rahavastik kuuekordistus. Alates 18. sajandi lõpuosast alates on arenenud riikides keskmiselt iga 50-60 aasta järel toimunud mingi suurem tehnoloogiline areng, mis on viinud kogu üldise majandusmudeli ümbermuutmisele. Üldine majandusteadlaste arvamus tööstusrevolutsiooni kohta on et see on kõige tähtsam sündmus inimkonna arengu ajaloos peale loomade kodustamist ja taimede enda tarbeks kasvatamisega alustamist inimese poolt.

Kas uus revolutisoon?

World Wide Web`i tekkimine ja edaspidine kiire areng kogu maailmas on muutnud drastiliselt informatsiooni kättesaadavust ja levimiskiirust. Lisaks on tekkinud veel kümmekond aastat tagasi täitsa tundmatu meediavorm- sotsiaalmeedia, mis veelgi kiirendab kogu informatsiooni levikut. Käesolevaks ajaks on informatsioonitehnoloogiaga läbi põimunud pea iga militaar- ja tsiviilvaldkonnas tegutsev tööstusharu: alates tootmisest, organisatsioonide juhtimisest, transpordist ja logistikast, side- ja kommunikatsioonist ja lõpetades keerukamate energia ja meditsiinivaldkondadega. Lisaks organisatsioonitasandile on IT arendused tulnud jäädavalt ka indiviidi igapäevasesse ellu läbi eelpool mainitud sotsiaalmeedia, e-kaubanduse, e-pangaduse ja kõikide muude isikutuvastamist nõudvate toimingute, mida käesoleval ajal saab sooritada ilma füüsilise kohalolekuta. Viimase paarikümne aasta jooksul toimunud arenguid arvesse võttes võib eeldada, et sellega ei ole digitaalrevolutsioon veel kaugeltki lõppenud ja pigem on see alles algus ning suuremaid ühiskondlikke ümberkorraldusi tekitavad muutused on veel ees ja seonduvad eelkõige energia- ja meditsiinisektoriga või laias laastus kogu töö/ elukorralduse muutusega. Igal juhul juba toimunud IT põhised majanduslikud muutused on piisavad selleks, et väita, et uus murdepunkt maailma majanduses on toimunud.

Nähtamatu digitaalne majandus

Kui viimase rohkem kui 200 aasta jooksul toimunud majanduse transformeerumised on alati seondunud uute tööstusharude tekkimisega, millised on seejärel absorbeerunud vabanenud tööjõu ja tekitanud isegi uusi lisatöökohti, siis digitaalmajanduse areng antud mudelit enam kahjuks ei kinnita. Antud väidet kinnitab HSBC panga poolt tehtud uuring (Allikas: HSBC Pank, The World in 2050, Jaanuar 2011) Jaapani majanduse kohta alates 1960´datest kuni 2010, kus on selgelt näha, kuidas majanduskasvu tekkimiseks vajaminevad sisendid on muutunud viimase 50 aasta jooksul. Kapitali ja tööjõu osakaal majanduskasvu tekkes on järjekindlalt vähenenud ja alates 1990´datest on majanduskasv ainult tehnoloogial põhinev ja alates 2000´datest on tööjõu osatähtsus makanduskasvus lausa negatiivne. Eestisse antud mudelit 1:1 üle tuua ei saa, kuna Eesti majanduse arengutase ei ole võrreldav 2000´date esimese dekaadi Jaapaniga ning on ilmselgelt kapitali- ja tööjõumahukam juba ainuüksi infrastruktuuri vajadusi silmas pidades, mille ehitamine/parendamine on füüsiline tegevus. Üldise tendentsina ilmselt tööjõu osakaalu tähtsus väheneb majanduskasvu tekkes ja tehnoloogia osakaal suureneb edaspidi ja varem või hiljem peab ka Eesti hakkama sellega arvestama. Iseenesest on majanduskasv elanikkonnale heaolu tagamiseks absoluutselt vajalik ja ilma milleta ei suudaks ükski riik jätkusuutlikult majandada. Majandustegevuse suurenev digitaliseerimine kasvatab kasvunumbreid, kuna konkreetsete tegevuste peale kulutatakse vähem inimtöötunde. Digitaalse majanduse eripära on see, et ta ei tooda midagi füüsilist, kuid ta on igapäevaselt üha rohkem ja rohkem füüsilise majanduse osa läbi tugiteenuste. Need samad tugiteenused pakkusid veel 15-20 aastat tagasi tööd suurele hulgale inimestele, kes on nüüdseks konkuretsis arvutitega kindlalt kaotanud. Seetõttu peab kahjuks nentima, et postiivsete arengutele lisaks mida digimajandus on meile toonud, on ta ka suurendamas suurt sotsiaalset probleemi- töötust.

Kui suur on digimajanduse osakaal majanduses?

Eestis ei ole sellelaadseid uuringuid tehtud ja seetõttu peame lähtuma mõne teise riigi kogemusest, aga arvestades suurt digiteenuste osakaalu Eestis, julgen ma arvata, et digimajandus mängib küllalt suurt rolli juba praegu ka Eesti majanduses. Konsultatsiooni firma McKinsey poolt elektrooniliselt väljaantav McKinsey Quarterly on hinnanud digimajanduse osakaalu USA majanduses 20 aasta pärast 50% suuruseks. Kindlasti on selline areng vaieldav, aga eelmise 15 aastase perioodi kohta kehtiv kvantitatiivne analüüs ainult kinnitab eelnevat ennustust. Kui Eestis toimub samasugune areng, eeldades, et tööjõu tootlikkus kasvab ekvivalentselt USA´ga 3% aastas (mis tegelikult võib olla palju suurem, hetkel meie madala tootlikkuse tõttu ja majandusstruktuuri tõttu samuti) võib järeldada, et me vajame seetõttu 3% igaaastaselt vähem tööjõudu. Seega tootlikkuse kasv läbi digimajanduse viib suure osa meie töökohtadest arvutitele juba lähidekaadidel.

Kokkuvõtteks

Igal positiivsel arengul on oma varjupool, mis viib uue, erineva probleemi tekkimisele. Kuidas pidurdada oletatavat töökohtade kadumist seoses digitaalmajanduse pealetungiga? Ega hetkel mingit universaalset retsepti keegi välja pakkuda ei oskagi. On see rohemajanduse veel suurem esiletõus või ketserlik mõte globaliseerumise vähenemisest, mis muudaks majanduse lokaalsemaks ja nõuaks rohkem kohalikku tööjõudu (mis Eesti 60% ekspordimahtude juures ilmselt ei toimi), nanotehnoloogia arengud või hoopis mingi muu senitundmatu majandusmudeli esilekerkimine. Igal juhul kasvav probleem on olemas, millega peaks juba eos tegelema, et aastate pärast keegi ei kurdaks suurte töötute hordide poolt tekitatavate sotsiaalsete rahutuste pärast.

Küsimus A Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokku leppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus: Kõigepealt leppin kokku õppejõuga või õppeosakonnas uue eksami toimumise aja, mille võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Ainult õppejõuga kokku leppides tuleb kindlasti registreerida uuest eksamist osavõtt õppeosakonnas. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.

Küsimus 2 Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?

Vastus: Asenduskaart tellitakse kui kehtiv kaart on rikutud, hävinud, kaotatud, varastatud.Selleks tuleb tudengil siseneda www.minukool.ee keskkonda, 

“kaardi tellimine” aknasse ja kliki “telli asenduskaart”.Asenduskaardi tellimisel kaotab automaatselt kehtivuse varasemalt väljastatud kehtiv kaart ja tellimisprotsess on sarnane uue kaardi tellimisega. (vali “tavakaart” või “pangakaart” ning tasu asenduskaardi väljastamise eest vastavalt Eesti Üliõpilasliidu kehtestatud hinnakirjale 6,5 € ). Teatan õppeosakonda kapi võtme kadumisest, tasun trahvi võtme kaotamise eest.