User:Ahansen

From EIK wiki


Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Argo Hansen

Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2015

Essee

IT Kolledžisse tulles teadsin kindlalt, et tahan õppida IT valdkonda, kuid ma ei teadnud täpselt, millist tööd spetsiifilisemalt tulevikus tahaksin teha. Erialatutvustus õppeainena oli väga vajalik just esimeses semestris, sest avardas silmaringi ja sai kuulata nende inimeste kogemusi, kes on tegelenud IT-ga pikemat aega. Juba esimesest inimesest, kes rääkima tuli, oli aru saada, et loengud saavad olema põnevad. Õppeaine lõpuks oli parem arusaam IT tööturust ja osadest olemasolevatest töökohtadest. Kindlasti andis julguse edasi õppida erialadel, mis tundusid esialgu hirmuäratavad või halvad valikud.

Esimene loeng oli sissejuhatav. Olulist informatsiooni sai nii õppekorralduse, õppehoone/kooli kui ka muude kooli ning õppetööd puudutavate küsimuste osas. Rõhutati, et kindlasti tuleks anda tagasisidet, mis aitaks vormida head õppeprotsessi. Lisaks saime suure koguse tarkuseterakesi, nendest kõige tähtsam: "Opossumitamise aeg on läbi!". Viimase mõtteteraga pean kahjuks nõustuma.

Teises loengus saime täpsemaid teadmisi projektijuhi töö kohta. Kuigi see töö mind ei köida, oli seda ikkagi põnev kuulata ja omandada paremat ülevaadet selle ameti kohta. Esineja pani ennast kuulama ning sellest oli aru saada, et ta on hea projektijuht. Peamised teadmised, mis endaga kaasa võtsin ja millega nõustun, olid, et meeskond on kõige tähtsam ja ennast tuleb usaldada. Lisaks oli veel paar soovitust nagu tegeleda millegi muuga töö kõrvalt ja õppida ainet, mis meeldib. Esimeseks esinejaks oli valik väga hea, sest tõestas, et IT-s on palju firmasid ja see, mida õpid praegu, võib tulevikus üldse mitte seotud olla tööga. Palju sai teada projektijuhi tööst ning mis on selle töö dimensioonid: aeg, pingutus, raha, skoop ja kvaliteet. Veel on projektidel vaja kriitilist ajaplaani.

Kolmandas loengus kuulasime küberkaitse kohta. Antud teema huvitab mind väga ja kasulik oli info, mida sain teada edasiõppimise võimalustest küberturve erialal. Esitluses oli kuulda häid mõtteterasid. Näiteks: ”Edukus ei ole juhus, see on valik”. Väga silmaringiavardav oli see esineja, sest hea oli kuulda õppimise kohta inimeselt, kes läks edasi kõrgkooli õppima mitu aastat peale keskkooli lõpetamist. Esitluses kõlas veel üldteadmisi nagu “Tähtis on õppida õppima” ja “Kool on võimalus, mitte kohustus”. Loengust käis läbi palju erinevaid mõtlemapanevaid väiteid ja nõuandeid. Näiteks et keskenduda tuleb võimalustele ja tähtis on ennast korrigeerida. Soovitus oli kirja panna kõik vajalikud asjad ja mitte elada homse arvelt. Selle esineja ettekandeid kuulaks veel teinekordki!

Neljanda loengu alguses oli kohe aru saada, mis eriala inimesega on tegemist. Kõneleja vastas täpselt sysadmini stereotüübile: vaikne, tagasihoidlik ja natuke ettevalmistamata. Kasulik oli ettekannet kuulata, kuigi vähe sai informatsiooni selle kohta, millised ülesanded on praegusel ajal sysadminil. Tänapäevane sysadmin töötab meeskonnas ja käsitsi teeb vähe. Kuigi esineja tundus minu jaoks huvitav, sest töökoht oli põnev, võis tunduda see esitlus väga igav, sest kõneleja rääkis väga vaikselt ja rahuliku tempoga.

Viies loeng oli kõige kasulikum. Juba noorest peale on mind huvitanud testimine, kuid alati jäi tunne, et see on halb töö valik. Õnneks lükkas esineja kõik minu kõhklused ja hirmud ümber. Väga palju sai teada üldise testimise kohta ja hetke olukorra kohta Eestis. Kasulik oli teada saada, et spetsialiste on vähe ning see tähendab, et sellel erialal on tööturgu ja on võimalik korralikku elatist teenida. Esitlus oli väga hästi üles ehitatud, vastates kõikidele küsimustele, mis tekkida võisid. Tuli välja, et testija on professionaalne skeptik, kellel puudub pimeusk, kellel on out of the box mõtlemine ning kes on kaval. Kindlasti tulevikus uurin testimise kohta veel ja tegelen sellega tihedamalt tänu sellele esitlusele. Ka tema ettekandeid kuulaks veel, sest see teema pakub mulle väga palju huvi.

Kuuendast loengus hakkasid juba kõlama samad põhimõtted, et ole hea meeskonnaliige, tee enda asjad ära, IT-alaseid töökohti on palju ja keegi ei saa kõigest aru. Kuigi esineja oli hea, oli kahjuks suurem osa tema ideedest keegi teine eelnevates loengutes ära rääkinud. Kuid kordamine on tarkuse ema ja põnev oli kuulata, et oluline ei ole idee vaid teostus. Jagati välja edu võtmeid: probleemide ennetamine, valmisolek teha tegevusi, mis jäävad väljaspoole ametikirjeldust, efektiivne kommunikatsioonivõime ja valmisolek ootamatusteks.

Seitsmendas loengus sai kuulata IT maailma kohta inimeselt, kes alustas väga noorelt oma karjääri, luues oma esimese firma olles ainult 17-aastane. Esineja ei olnud ülikooli lõpetanud, kuid oli heaks näiteks sellele, et IT-s on võimalik läbi lüüa, kui sul on pealehakkamist ja tahet. Kordusid veel kuldsed sõnad, et endasse tuleb uskuda. Esinejalt sai palju teadmisi start-upi valdkonnast ja reaalsuseks saanud ettevõtmistest, samuti et iga start-up ei töötagi vaid tuleb proovida, kuni üks õnnestub ja läbi lööb. Nii öelda õnnelikul inimesel õnnestub kuuest projektist üks. Tuli välja mõtetera, et ühte suurt probleemi ei ole olemas, vaid on palju väikeseid probleeme, mida on omakorda vaja start-upis koguaeg lahendada. Kuigi kiideti start-up ettevõtmisi, olid sellel ka omad vead. Näiteks pead tegema korraga mitut tööd ning äripartneritega oled nii öelda abielus, sest näed neid rohkem kui oma perekonda. Ning kui firma luua, siis korraga sihtida oma toodet paljudele väikestele klientidele, mitte paarile suurele.

Kaheksas loeng oli minu lemmik, sest kõnelejad olid kodukandist, Hiiumaalt. Kuigi räägiti palju, oli raske kinni haarata millegist konkreetsest ja meelejäävast. Nõuandeid oli paar. Nagu näiteks alati tuleks teha eelanalüüs ja töös tuleks leida midagi seoses reaalse eluga. Esinejaid oli kaks, aga vanemat härrasmeest oleks tahtnud rohkem kuulata, kuna kogemusi IT valdkonnas oli tal juba üle 30 aasta. Huvitav oli teada saada, et vanasti kirjutati koodi käsitsi ja laeva peal, sest ühtset võrku ei olnud.

Kõikidest esitlustest kõlas üht- või teistmoodi läbi sarnane tarkus: väldi elamist homse arvelt ja õpi enda jaoks. Kõige tähtsam osa, olgu see start-up või palgatöö, on meeskond kellega olete koos. Õppeaine oli küll lühike, kuid hariv. Teada sai palju uut ja põnevat paljudest IT valdkondadest ja mõnest erialast, millest ennem ei teadnud mitte midagi. Kõik esinejad olid nooremapoolsed, oleks võinud olla ka nii öelda vanu kalu, kes oleks rääkinud IT-st ja selle olemusest enne seda aega, kui enamuik esinejatest sündinud veel ei olnud.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. [1]

Praktiliste ja arvestustööde arvestamine toimub üldjuhul semestri jooksul hinnatud üksikülesannete kokkuvõttena. Sellisel juhul fikseerib õppejõud õpisoorituse hindamislehel auditoorse õppetöö viimasel nädalal. Auditoorse õppetöö viimasel nädalal võib korraldada täiendava arvestustöö või õppuri küsitluse. See võib toimuda ka tunniplaanivälisel ajal. Arvestuste toimumise ajad tehakse teatavaks koos eksamisessiooni ajakavaga.[2]

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussoorituse tegemist tuleb kokku leppida õppejõuga.[3]

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis.[4]

Mis on tähtajad?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. [5]

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. [6]

Kordussooritusele tuleb registreerida kaks tööpäeva enne sooritust.[7]

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

RF õppekohal on korduseksamite ja -arvestuste kordussooritus tasuta. [8]

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

OF õppekohal on korduseksamite ja -arvestuste kordussooritus tasu 20€. [9]

Küsimus 3

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Millised on tegevused? [10]

  1. Taotleja registreerib ÕISis ningisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:
    1. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
    2. tehtud tööde näidised;
    3. kolmandate osapoolte tagasiside jms.
  2. Praktika lihtmenetluse korras läbimise taotlemisel esitab taotleja:
    1. õppuri vormikohase taotluse VÕTA komisjonile;
    2. tööandja tõendi, mis kinnitab isiku erialast tööstaaži ja tööüleandeid;
    3. motivatsioonikirja;
    4. soovi korral lisada sertifikaadid vm erialast pädevust tõendavad dokumendid.

Millised on tähtajad?

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).[11]

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. [12]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd?

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.[13] Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. [14]

I semestril jääb puudu 27-21=6 EAPd, II semestril jääb puudu 27-26=1 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada 6+1 EAPd ulatuses, mis läheb maksma 7*50=350 eurot.

Viited