User:Aharm

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Alar Härm

Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011

Essee

Esimeses loengus rääkis meile Linnar Viik Euroopa digitaalsest ühisturust. Igal riigil on oma kood, mille järgi ta tohib tooteid müüa. Näiteks kui ostad Inglismaalt DVD, siis see Eestis ostetud DVD mängijas arvatavasti ei tööta. Samamoodi on ka internetipoed. Näiteks iTunes’is on hinnad eri riikides erinevad. Kui luua Euroopa ühtne digitaalne turg, siis oleksid kõikides riikides hinnad ja tingimused samad. See oleks hea, sellepärast et praegusel ajal on digitaalne kaubandus populaarsust koguv ja millek peaks end märkima Poola elanikuks, et saada soodsama hinnaga muusikat internetist. See on lihtsalt jabur, et ühes riigis on odavam kui teises. Kõik kes on sellest teadlikud ju märgivad oma elukohaks siis Poola, iTunes’i andmete järgi järelikult Poola elanikkond kasvab iga päevaga. Samuti rääkis Linnar Viik meile innovatsioonist, uudsetest ideedest. Ta rääkis turunduse positsioneerimisest, kui innovatiivsest lähenemisest. Sama toodet reklaamida erinevate külgede alt eri turgudele, mis on minu arvates geniaalne. Linnar tõi näite Volvo maasturite näol. Meestele tehakse reklaam tehniliste ja visuaalsete külgede pealt, naistele aga rõhutakse rohkem praktilisusele. Ta rääkis ka toodete arenduse eriliikidest, kõik uued tooted ei ole ilmtingimata innovaatilised. Kui on sama toode, aga lihtsalt võimsam,kiirem, siis ei ole tegemist innovatsiooniga vaid lihtsalt tehnoloogia arenguga. Innovatsioon on midagi uut, mida varem nähtud ei ole. Maailm muutub, inimeste maailmavaade muutub, vajadused muutuvad. Innovatsioon on see, mis muudab inimesi, muudab maailma.

Teises loengus rääkis Mart Mangus meile ideede teostamisest. Nagu esimeses loengus Linnar Viik viitas Steve Jobs’i ütlusele: ““Tõelised artistid toodavad.“. Ainult ideest ei piisa, tuleb läbi mõelda ka kõik aspektid kuidas viia idee teostuseni. Mart rääkis meile, et planeerimisel tuleb kindlasti arvestada sellega, et aega ja raha on väga keeruline planeerida kui luua firma, sest väga paljud väiksed nüansid ei tule alguses pähegi. Ta soovitas kasutada võimalikult palju vabavara, Google docs jne, sest kui kulutada palju aega ja raha uue tarkvara väljatöötamiseks ja firma ei lähegi käima, siis ei ole selle tarkvaraga midagi peale hakata. Omanäolist tarkvara saab alati hiljem arendada kui juba firma töötab ja toodab tulu. Samuti ta rääkis ka oma firma omamise eelistest ja miinustest võrreldes seda palgatööga. Oma firmat luues ei ole sul kindlat sissetulekut, aga samas sa oled oma aja peremees ja sa saad areneda. Ja kui on häid mõtteid siis on võimalus teenida palju rohkem kui palgatöölisena. Ta soovitas oma firmat luues olla kannatlik, kindla sissetulekuni jõudmine võib võtta aega.

Kolmandas loengus rääkis meile Margus Ernits robootikast ja õpingutel omandatud teadmiste kasutamisest reaalses elus. Matemaatika ja füüsika on sellised ained, mis ununevad väga kiiresti kui neid ei kasutata, seega Margus soovitaski panna reaalselt kasutusse oma teadmised. Robootikas kuluvad ära matemaatilised ja füüsikalised teadmised, lisaks sellele ka muidugi programeerimine. Kui oma teadmisi regulaarselt kasutada, siis on võimalik neist paremini aru saada ja teadmised jäävad ka kauemaks sulle külge. Just efektiivsema õppimise ja materjali omandamise kohta soovitas ta kasutada Mind map tarkvara, millega saab visualiseerida õpitava ja seega paremini materjali omandada. Margus Ernits rääkis ITK robootika saavutustest võistlustel, meil on läinud väga hästi, me oleme võitnud peaaegu, et iga aasta. Ta rõhutas, et me võidame seetõttu, et meil on rakenduslik haridus, seega rohkem kogemust. Samuti rääkis ta meie kooli koostööst EKA tudengitega, kes tulevad oma innovaatiliste mõtetega meie juurde ja paluvad, et me teostaks need. Kui tuleb mingi selline idee, mida hetke tehnoloogia abil ei ole võimalik teostada, siis ei tohi kunagi öelda, et see on võimatu. Tuleb mõelda selle peale, et tehnoloogia areneb ja väga võimalik, et viie aasta pärast juba on see teostatav. Tuleb anda ka oma mõtete realiseerimiseks aega, ei saa lihtsalt käega lüüa.

Neljandas loengus käisid rääkimas NetGroupist Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann. Toomas rääkis meile üldiselt NetGroupist. NetGroup tegeleb serverite haldamiste ja ka tarkvara arendamisega. NetGroup on läbi ja lõhki Eesti firma, neil on 80 töötajat, kellest 12 on osanikud. Nad tegutsevad hetkel Balti riikides, aga nende tooteid müüakse läbi teiste firmade mujalgi. Neil on plaanis ka laieneda, alguses põhjariikidesse, hiljem aga kaugemalegi. Jaan rääkis meile serverikeskuse arhitektuurist. Kõik teenused muutuvad aastatega tarbija jaoks lihtsamaks, aga haldaja jaoks keerulisemaks. Et üks lihtne teenus töötaks peab serveris töötama kümneid asju korraga. Varem oli haldamiseks vaja mitut inimest, aga kuna tehnoloogia on niivõrd arenenud, siis nüüdsest on asjad läinud lihtsamaks ja ei ole vaja nii paljusid inimesi. Mida aeg edasi, seda võimsamaid servereid on vaja. Kuna aga tehnoloogia oli selline, et igal serveril oli oma lüliti ja juhtmeid lihtsalt kogunes liiga palju, siis Cisco tuli välja uudse serverisüsteemiga, kus oli juhtmeid palju vähem. Jaan rääkis ka virtuaalsetest arvutitest. Kujuta ette, et sa oled kodus arvutis, aga sul on reaalselt ainult kuvar, klaviatuur ja hiir. Kõik sinu arvuti sisu tuleb teenusepakkujalt samamoodi nagu hetkel telekas. Mina isiklikult ei jõua ära oodata, aga ma kardan, et kui see alguses välja tuleb, siis on see nii nõrk ja aeglane teenus, et sellega saab ainult internetis käia ja dokumente kirjutada, aga eks aeg näitab.

Viiendas loengus rääkis meile Agu Leinfeld tehnoloogilise arengu mõjust kogukonnale. Tehnoloogia arenedes on inimestel võimalusi palju ja väide innovatsioon loob innovatsiooni on hea ütlus selle teema kohta, sest kui tehnoloogia areneb ja inimeste elu läheb mugavamaks, seega peaks ju olema inimestel rohkem vaba aega, aga on vastupidi. Inimesed töötavad tehnoloogia arenedes üha rohkem. Kui tehnoloogia areneb, siis tavainimese elu on nii mugav ja lihtne ja loomulik, et hakkab kaduma teadmine kust tuleb internet ja elekter. Kõik tuleb justkui pilvest. Iga aastaga muutuvad süsteemid palju keerulisemaks, aga samas jäävad vanad süsteemid kõik alles. Ükski inimene ei näe kogu pilti süsteemidest mis kõik praegu olemas on. Kui reaalses eluks oleks nii, et uus süsteem kuhjub vana süsteemi peale, siis ei oleks meil, inimestel, enam ruumi liikudagi.

Viimases loengus rääkis Kalle Tammemäe meile Tallinna Tehnika Ülikoolist. Akadeemia tee on TTÜ linnaku naba. Seda ümbritsevad mitmed õppehooned, ühiselamud, raamatukogu, spordihoone. TTÜ avatud raamatukogu on parim Baltikumi tehnoloogia raamatukogu. TTÜ linnak on suuruselt arvestatav teiste maailma suurte ülikoolidega. Linnakust väljas on veel ainult soojusenergeetika, mille maja hetkel ehitatakse. Samamoodi on plaanis hakata ehitama uut IT maja, mis tuleb ITK kõrvale. Minu arvates on lihtsalt hämmastav, et nii väikses riigis nagu Eesti on süninud nii suur ja võimas ülikool nagu TTÜ ja ma olen väga rahul, et iga päev saan ma TTÜ linnakus koolis käia. Kalle rääkis meile ka sellest nagu juba varasemalt Margus Ernits rääkis, et ITK’s saab praktilise kogemuse, mis annab meile kohati eelise. Ta lisas, et mõne koha pealt jääb meil omandatud info seetõttu kesisemaks. Ta rääkis üldisemalt eesti kõrgharidusest, aga rääkis ka sertifikaatidest ja kutseregistritest. Sertifikaadid on siis konkreetsemad kõrgharidusest ja töövaldkonnas tulevad need väga kasuks, sest tööandja saab sulle usaldada konkreetselt selle sertifikaadi ulatuses tööd.

Õppimine on kindlasti igaühe panus tulevikuks ja kas siis valida selleks ITK või TTÜ või mingi muu kool ja alati tasub proovida tulla välja millegi innovaatilisega ja kui idee on hea, siis miks mitte ka proovida seda teostada. Ei ole vaja oodata kooli lõppu, et proovida midagi ise ära teha. Ja nagu IT erialal on populaarseks saanud, siis minnakse tööle juba enne kooli lõppu, mis on minu arvates väga hea, sest ilma praktilise kogemuseta kahjuks tänapäeva maailmas ei ole midagi peale hakata.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus: Kui kukkusid eksamil läbi, siis tuleb välja uurida millal toimub korduseksam. Eksamit on võimalik järele teha kaks semestrit pärast aine lõppu. Korduseksamile minek tuleb kokku leppida aine õppejõuga. Registreerimine toimub õppeosakonnas. Regristreerudes eksamile peab olema tasutud p. 5.2.7 toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. Re õppides kordussooritus ei maksa, REV õppides on tasu suurus määratud rektori käskkirjaga.

Küsimus 2 Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?

Vastus: Kui oled kaotanud uksekaardi, siis tuleb keskkonnast minukool.ee tellida asenduskaart. Kui ei tee seda kohe kui kaart on kaotatud, siis tuleb teada anda ka õppeosakonda, et nemad saaksid varem juba kaardi sulgeda. Kui tellida asenduskaart, siis vana kaart kaotab kehtivuse. Üldiselt on asenduskaardi tellimine nagu esialgsegi kaardi tellimine. Asenduskaart maksab 6,5 eurot. Kui oled kaotanud kapi võtme, siis pead teada andma õppeosakonda. Õppeaasta lõppedes jääb tagatisraha tagasi saamata. Koolist saad uue võtme.