User:Ahelisal

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Annely Helisalu

Esitatud: 28.10.2015


Essee


Minu elu esimene nii pikk (ca 11h) video e-kursus üle interneti. Mul oli väga põnev neid loenguid kuulata. Olles ise infotehnoloogi teemades võhik, sain väga huvitava ülevaate tuleviku võimalustest antud valdkonnas. Igast loengust leidsin endale mõtteteri, mille üle tulevikku suunatult juurelda. Mõnes loengus oleks tahtnud ise füüsiliselt kohal olla. Esineja ülekande kvaliteet ei olnud väga hea. Arvatavasti tänu osalisele piiratusele sai ka rohkem sisu kuulatud ja muu müra ei võtnud liigset tähelepanu.

Esimene kõneleja, Tiina Seeman, tegi väga hea sissejuhatuse IT projektijuhtimisse. Projekti õnnestumiseks on alati vaja kaasata lõppkasutaja ning infovahetus projektis osalejate vahel peab olema vahetu (loe: aus) ja väga hästi juhitud. IT projektis on kolm peamist tugipunkti - aeg, raha, skoop. Skoobi juures on ülioluline aru saada, mis on see- „must be done“. Üks hea projektijuht peab oskama alati tugipunkte ümber hinnata ja ta peab tulema muutustega toime. Kõige kõige olulisemaks jääb aga ikkagi TEAM. Inimesed, kellega me tahame olla koos ka mõnikord rohkem kui töötunnid seda päevas ette näevad ja kes sinu kõrvalt ei kao, kui ajad on rasked. Tiina oli ka see, kes toonitas, et ära ei tohi unustada ka ennast. Aega peab võtma endale, perele, hobidele jne. (Seeman, 2015)

Oleg Bogdanov ja peamiselt Oliver Kadak rääkisid andmekaevandamisest ja analüütikast. Andmeanalüüsis on oluline alati aru saada, mis andmetelt üks või teine asi on leitud. Alati on andmeid, mille pealt teha analüüsi. Äris aitab üks korralik andmeanalüüs oma tegevusi optimeerida ning veelgi paremini välja töötada parimaid lahendusi. Andmeanalüüsi kasutavad lennundus, jaemüük, istandus, merendus jne. IT tudengitele soovitas ta leida mõne infotehnoloogilise ääreala, mis oleks reaalse eluga tugevalt seotud. Trend on selles suunas, et edaspidi on kolme India programmeerijat odavam palgata, kui ühte Eesti programmeerijat. Nende kogemuste pagas jättis väga hea mulje. (Kadak, Bogdanov, 2015)

Elar Langi eelis oli kuus aastat eelnevat programmeerimist, kui ta IT Kolledžisse astus. Kool annab meile taustateadmised, silmaringi ja sisukorra. IT Kolledžis hakkama saamiseks on vaja head ajaplaneerimise oskust ja põlevat soovi uusi asju õppida. Ta pidas pühendumist töösse olulisemaks, kui tehnilist kompetentsi. Ära sai märgitud ametieetika punkt 1 – ära topi oma nina andmetesse ja enne, kui sa kuhugi tööle asud, tunne huvi, kas dokumentatsioon on eelnevalt tehtule olemas või mitte? (Lang, 2015)

Taavi Tuisk rääkis süsteemiadministraatori ametist. Süsteemiadministraatorid on ühed pidevad nokitsejad. Neil peab olema suur huvi toimuva vastu. Administraatorid tahavad reeglina teada peensusteni, kuidas asjad töötavad. Süsteemiadministraatorid peavad säilitama probleemsituatsioonis kaose üle kontrolli. Neil peab olema suur stressitaluvus, et olukorda õigesti diagnoosida ja siis ka veel kiirelt ning leidlikult tegutseda. Kõige ideaalsem variant arenduse juures on kui arendaja, testija ja süsteemiadministraator moodustavad ühe meeskonna. (Tuisk, 2015)

Tanel Unt tutvustas eraettevõtlust. Eraettevõtluses tegutseb palju start-up’e. Eraettevõtlust iseloomustab lõputu entusiasm. Ta pidas samuti oluliseks omavahel hästi läbi saavat meeskonda – töö peab olema lõbus. Eraettevõttes pead olema müügimees, personalijuht (loe: psühholoog), finantsjuht jne – ja samas pead jõudma tegeleda ka veel oma erialase tööga. Ideid on igal pool lademes aga üht väga head meeskonda kokku panna on väga raske. Tuleb julgeda muuta tehnoloogiat, inimesi ja ennast. See, mis sa lood praegu, on juba nelja aasta pärast tasuta massides. Ta pidas oluliseks, et 1/5 ressursist tuleks panna testimisele. Katsetada tuleks vähemalt 2. mln kliendiga. Ta tõi välja ka nn õige töö järjekorra – tööle, siis kiireks, siis alles ilusaks. (Unt, 2015)

Kert Suvi rääkis meile testimisest. Testimisest oleneb tarkvara kvaliteet. Hetkel on turul liiga vähe testimise spetsialiste ja ka testitakse vähe. Testimist peetakse liiga kalliks, ei nähta selles väärtust ja aega jääb väheseks. Üks hea testija mõtleb massidele vastu, tal on analüütiline ja „out of box“ mõtlemine. Ta on kaval, suur skeptik ning ta omab „Õnne“. 60% vigu pidi tulema analüüsist. Kõik peaksid testima: arendaja, analüütik, testija, tellija ja ka kasutaja. (Suvi, 2015)

Targo Tennisberg rääkis, et infotehnoloogia osakonnale on reeglina rahulolu kõige madalam. Enamik IT projektidest ebaõnnestuvad ja need ei ole seotud infotehnoloogiliste näitajatega. Peamisteks komistuskivideks nimetas ta kommunikatsiooni, „oletatavat“ aega ja mitte valmisolekut teha rohkem, kui ametikirjeldus ette näeb. Oluline on, kas projektijuht saab aru maailma keerukusest, samas, kui ükski isik ei suuda lõpuni mõista ühe tarkvara kogukeerukust. IT konsultatsiooniäris peetakse mõistlikuks marginaaliks 15%. Lühiajalisi muutusi ülehinnatakse, samas kui pikaajalisi alahinnatakse. Edaspidi saab tavainimeste töökohtade kadumine olema kiirem, kui nende asendamine. (Tennisberg, 2015)

Enamus lektoreid rääkisid sellest, et ideid on lademes aga nende teostamiseks sobivat meeskonda luua on väga keeruline. Oluliseks peeti ka uuendusmeelsust ja oskust õppida õppima. Palju kiidusõnu sai matemaatilise analüüsi õppejõud Kristiina Hakk. Kõik lektorid märkisid ära, et programmeerimisoskus ehk sellest arusaamine on projekti edukaks läbiviimiseks hädavajalik. Mitu korda soovitati leida mõni nišš, sest tava programmeerimine liigub odavamatesse maadesse. Suured neelavad väiksemad. Seda enam näen, et testimine peaks muutuma populaarsemaks ehk uus kuum sõna saab olema ehk „codeaudit“. Kuna tegu oli esimese kursuse loenguga, siis maksimum kasuväärtust nendest välja võtta ei ole võimalik. Loodan, et selliseid loenguid tuleb veel, et siis juba ka ise suudaks pakkuda mõtteid ja diskussiooni teemasid, mida targematega arutada.

Õpingukorralduse küsimused


Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus kahele kordussooritusele arvestuses kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Need planeeritakse aine toimumise semestrisse (ainult esimese õppeaasta ained), aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Info kordussoorituste võimaluste kohta avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele on nõutav registreerimine ÕIS’is, klikates enda andmete lehel kordussooritused. Kordussooritus (OF) tasulisel õppekohal maksab 20 EUR. Riigi finantseeritaval õppekohal on õppuritele kordussooritused tasuta. (IT Kolledž (1), 2015)

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/2014.õa või hiljem, kelle perekonna (täpsem määratlus www.itcollege.ee) kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329€ ning kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%) semestrite lõikes kumulatiivselt. I semestril on õppetoetuse taotlemisel piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine aga teisel peab see olema juba 30 EAP või siis kumulatiivselt semestrite kohta kokku 30 EAP * eelnevad semestrid. Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee ja seda saab esitada kogu semestri vältel.(IT Kolledž (2), 2015)

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Aasta lõpuks tuleb õppekulusid hüvitada 7 EAP eest. Esitatav arve on 350 EUR. (Esimese semestri lõpus tuleb arve 400 EUR.)(IT Kolledž (2), 2015)

Viited

1. IT Kolledž (1) (05.10.2015). Õppekorralduse eeskiri [1]

2. IT Kolledž (2) (05.10.2015). Finantsinfo 2015/2016 õppeaastal [2]

3. Mediawiki - Help Formatting[3]

4. Kadak, O., Bogdanov, O. (15.10.2015). Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat [4]

5. Lang, E. (10.09.2015). "Õppimisest. Omast kogemusest" [5]

6. Seeman, T.(03.09.2015). IT Projektide juhtimine[6]

7. Suvi, K. (24.09.2015). Testimine ja tarkvara kvaliteet [7]

8. Tennisberg, T. (01.10.2015). Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda [8]

9. Tuisk, T. (17.09.2015). Millega tegeleb süsteemihaldur [9]

10. Unt, T. (08.10.2015). Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel [10]